Analüüsi ülesanne
Marion Demus
Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed?
Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta
intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate
lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada
history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem,
kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada,
siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul
see jällegi tuleb ette, jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga ma
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariondemus1
Õppematerjali autor
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1)
Jällegi viis tee mööda rinnakut üles. «Päiksetera on kadund,» ütles naine, kui nad jõudsid mäele, kust avanes silmapiir. «Jah, veeres enne, kui koju saime,» vastas mees. Kodus oli aga peremeest ja perenaist marjaks tarvis, muidu oleks pidanud minema kas või mujalt abi otsima. Karjane tuli parajasti nuttes koju: vana Maasik jäänud lepiku alla sisse. Iniseb, sikutab oma koibi, aga edasi ei saa. Sees mis sees! Jääb kas või igaveseks sinna, kui inimesed ei aita. Noor perenaine alguses ei taibanudki, mis selle lehmaga õige on, et ta koju ei saa. Tema Maasik – jällegi tükk kallist kaasavara – pole ju ometi mõni vana ja jalutu lehmakobaski, vaid ainult viie-kuue poja ema, seega kõige paremates päevades. Kodu karjas käies polnud perenaine kunagi näinud ega kuulnud, et mõni lehm oleks kuhugi sisse jäänud. Sellepärast ei tulnud ta kuidagi õigele mõttele, ehk ta küll oma lihasilmaga oli näinud, mis
koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA
Asesõnade kes ja mis on nimisõnalised küsivad-siduvad asesõnad ja neid saab kasutada relatiivlausetes. Asesõna mis tähenduses ’missugune’ võib asendada ka omadussõna. Niisugusel juhul on ta muutumatu sõna. Nt Mis raamatu sa raamatukogust võtsid? Mina ei saa aru, mis inimestega sa läbi käid. Asesõnad kumb, missugune, milline, mäherdune, mitmes esinevad alati omadussõna asemel ning ühilduvad arvus põhisõnaga. Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt. 8. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides: saul-bellow’lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane. 3. Mõttekriips Mõttekriips(ud) pannakse 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema. 2. Rindlauses osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi. 3. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke: Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tõeline maiuspala. 4. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks lause põhiosast: Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik. 5
vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt. 8. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides: saul-bellow’lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane. 3. Mõttekriips Mõttekriips(ud) pannakse 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema. 2. Rindlauses osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi. 3. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke: Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tõeline maiuspala. 4. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks lause põhiosast: Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik. 5
kommunikatsiooni osakonda, mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis ta Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magistriõppes. (EFIS) Oma esimese erialase töö sai Muttika tänu Mart Pukile, kes otsis Uudisteraadio jaoks helirežissööre. Seal sai Muttika töötada otse-eetris, kuni raadiojaam läks pankrotti. Pärast seda leidis Muttika uue töö Kuku raadios – tema ülesanne oli uudiseid kasseti peale lugeda, st ta töötas uudistetoimetajana. Kukus töötades sai ta kutse minna tööle Eesti Ekspressi, mille ta ka vastu võttis. Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool,
adjektiivatribuut e omadussõnaline täiend Tüüpiline adjektiivatribuut · vastab küsimusele missugune? (kollane maja) · ühildub põhjaga käändes ja arvus (kollane maja, kollastest majadest) · on omadussõna(fraas) · on muudetav öeldistäiteks (maja on kollane) · paikneb põhja ees Funktsioonilt jagunevad · kirjeldavad (iseloomustavad) täiendid: uus maja, väsinud inimene, kõrge puu, missugune kool · määratlevad (konkretiseerivad) täiendid: see maja, mõned inimesed, kõrgem matemaatika, germaani keeled, mis kool Sõnaliik (või fraasi peasõna): omadussõna: pikk poiss, katoliku kirik, eri asutused, vaiksevõitu poiss. järgarvsõna: kolmas klass asesõna: see poiss, mõlemad lapsed, oma elu, kõik sõbrad 1 kesksõna, mata-vorm, da-infinitiiv: oodatud külaline, pesemata nõud, teada lugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid