Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Analüüsi Ülesanne (0)

Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude   transkriptsioonides.   Mari   lausus,   et   temale   jääb   keeruliseks   arvutis   erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul see jällegi tuleb ette, jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga ma ei saa seda puhtaks”.  Ka Juta arvates on IKT vahendite süsteem keeruline. Nii tema kui ka Mari tõid välja probleemi puutetundliku   ekraani   ees,   mis   on   nutitelefonidele   ja   tahvelarvutitele   omane,   ning     Juta   on arvamusel, et klahvidega telefon on sootuks arusaadavam: „Jah, võib-olla natukene peljatakse seda kaasa tormamist. Et kui hästi on see ära õpitav jah see klahvidega on lihtsam tegutseda”. Mari probleem tulenes kõne vastuvõtmisel: „/.../ Jüri, sinule ma küll ütlesin üks päev, et ma küll ei tea, kuhu ma vajutasin. Need telefonid on küll nii, võtsin ainult nii kätte, tõmbasin  ülesse, et Martin helistab. Kõik kadus tal kuidagi ära, ma ei tea, mis siis eest kadus”. Nii Mari kui ka Juta öeldutest võib järeldada, et nad ei tunne end IKT vahendite kasutamisel kuigi mugavalt, sest nende toimingud ei ole justkui täielikult nende kontrolli all.  Jüri probleem keerulise süsteemi ees on veidi teistsugune, kui Maril ja Jutal. Nimelt hoolitseb Jüri selle eest, et tema seadmed (arvuti, nutitelefon jne) oleksid ühendatud ehk sünkroonis, sest Jüri kasutab arvutit ka töö tegemiseks: „Mul probleeme on koguaeg tegelikult. Põhiliselt sünkroonimise teemad/.../“. Samuti kontrollib ta, et tema ja Mari telefonid oleksid pidevalt uuendatud: „Jah, aga kõik need uuendused on üheaegselt koguaeg, väga tihti tuleb neid tõmmata”. See näitab, et isegi, kui Jüri näib nutimaailmas osavam, kui Mari, on ka temal siiski toiminguid, mis käivad üle jõu. Mari oskas rääkida ka puuduvatest oskustest, mis puudutasid tema sõpru ja tuttavaid: „Indrek on üldse, no mina ei tea, tema võib-olla oskab ainult helistada ja natukene võibolla natukene arvutis. Mare oskab isegi võib-olla rohkem teha. Aga midagi nad pangaasju pusivad ja teevad vist, eksole”. Samuti lausus Mari, et mõned nende tuttavad, keda aitavad arvutis tehtavate toimingute lapsed või


lapselapsed, kasutavad telefoni ainult helistamiseks: „Mul on endine töökaaslane, nemad ei tee küll midagi – nemad oskavad ainult helistada oma pojale ja tütrele. Kodus neil arvutit ei ole. Elvi ja Toomas, nendel teeb kõik poeg või lapselapsed – nemad üldiselt ainult helistavad. Isegi nad minu arvates   sõnumit   ei   saada”.   Sellest   võib   järeldada,   et   vanurid,   kes   saavad   interneti   alast   abi lähedastest, ei näe vajadust ise sellesse sekkudagi ning piirduvad helistamise ja vahel sõnumite saatmisega. Matil oli raskusi ka kuulmise ja nägemisega, mille tagajärjel eelistab ta lauatelefoni nutitelefonile ja nuppudega   ekraani   puudetundlikule   ekraanile:   „Kusjuures   mina   eelistan   lauatelefoni   kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. Mul on kuulmine nõrk, ma kasutan kuuldeaparaati. Kui mobiil satub taskus või teises toas olema, siis ma ei kuulegi selle helinat. Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. Ilma prillideta ma näen väga hästi peent kirja ja muid asju”. See näitab, et põhjus, miks paljud vanemad inimesed ei kasuta mõningaid IKT vahendeid ei pruugi alati olla hirm süsteemi keerukuse ees või oskamatuse ees, vaid põhjusteks võivad olla ka füüsilised vaegused, mis ei ole piisavad, et ajaga kaasas käia.