Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Analüüsi Ülesanne (0)

1 Hindamata
Punktid




Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude   transkriptsioonides.   Mari   lausus,   et   temale   jääb   keeruliseks   arvutis   erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul see jällegi tuleb ette, jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga ma ei saa seda puhtaks”.  Ka Juta arvates on IKT vahendite süsteem keeruline. Nii tema kui ka Mari tõid välja probleemi puutetundliku   ekraani   ees,   mis   on   nutitelefonidele   ja   tahvelarvutitele   omane,   ning     Juta   on arvamusel, et klahvidega telefon on sootuks arusaadavam: „Jah, võib-olla natukene peljatakse seda kaasa tormamist. Et kui hästi on see ära õpitav jah see klahvidega on lihtsam tegutseda”. Mari probleem tulenes kõne vastuvõtmisel: „/.../ Jüri, sinule ma küll ütlesin üks päev, et ma küll ei tea, kuhu ma vajutasin. Need telefonid on küll nii, võtsin ainult nii kätte, tõmbasin  ülesse, et Martin helistab. Kõik kadus tal kuidagi ära, ma ei tea, mis siis eest kadus”. Nii Mari kui ka Juta öeldutest võib järeldada, et nad ei tunne end IKT vahendite kasutamisel kuigi mugavalt, sest nende toimingud ei ole justkui täielikult nende kontrolli all.  Jüri probleem keerulise süsteemi ees on veidi teistsugune, kui Maril ja Jutal. Nimelt hoolitseb Jüri selle eest, et tema seadmed (arvuti, nutitelefon jne) oleksid ühendatud ehk sünkroonis, sest Jüri kasutab arvutit ka töö tegemiseks: „Mul probleeme on koguaeg tegelikult. Põhiliselt sünkroonimise teemad/.../“. Samuti kontrollib ta, et tema ja Mari telefonid oleksid pidevalt uuendatud: „Jah, aga kõik need uuendused on üheaegselt koguaeg, väga tihti tuleb neid tõmmata”. See näitab, et isegi, kui Jüri näib nutimaailmas osavam, kui Mari, on ka temal siiski toiminguid, mis käivad üle jõu. Mari oskas rääkida ka puuduvatest oskustest, mis puudutasid tema sõpru ja tuttavaid: „Indrek on üldse, no mina ei tea, tema võib-olla oskab ainult helistada ja natukene võibolla natukene arvutis. Mare oskab isegi võib-olla rohkem teha. Aga midagi nad pangaasju pusivad ja teevad vist, eksole”. Samuti lausus Mari, et mõned nende tuttavad, keda aitavad arvutis tehtavate toimingute lapsed või


lapselapsed, kasutavad telefoni ainult helistamiseks: „Mul on endine töökaaslane, nemad ei tee küll midagi – nemad oskavad ainult helistada oma pojale ja tütrele. Kodus neil arvutit ei ole. Elvi ja Toomas, nendel teeb kõik poeg või lapselapsed – nemad üldiselt ainult helistavad. Isegi nad minu arvates   sõnumit   ei   saada”.   Sellest   võib   järeldada,   et   vanurid,   kes   saavad   interneti   alast   abi lähedastest, ei näe vajadust ise sellesse sekkudagi ning piirduvad helistamise ja vahel sõnumite saatmisega. Matil oli raskusi ka kuulmise ja nägemisega, mille tagajärjel eelistab ta lauatelefoni nutitelefonile ja nuppudega   ekraani   puudetundlikule   ekraanile:   „Kusjuures   mina   eelistan   lauatelefoni   kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. Mul on kuulmine nõrk, ma kasutan kuuldeaparaati. Kui mobiil satub taskus või teises toas olema, siis ma ei kuulegi selle helinat. Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. Ilma prillideta ma näen väga hästi peent kirja ja muid asju”. See näitab, et põhjus, miks paljud vanemad inimesed ei kasuta mõningaid IKT vahendeid ei pruugi alati olla hirm süsteemi keerukuse ees või oskamatuse ees, vaid põhjusteks võivad olla ka füüsilised vaegused, mis ei ole piisavad, et ajaga kaasas käia.
Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed-Analüüsi Ülesanne #1 Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed-Analüüsi Ülesanne #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariondemus1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad-Koodipuu
4
docx

Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? Koodipuu

Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1)

Sissejuhatus sotsioloogiasse
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Jällegi viis tee mööda rinnakut üles. «Päiksetera on kadund,» ütles naine, kui nad jõudsid mäele, kust avanes silmapiir. «Jah, veeres enne, kui koju saime,» vastas mees. Kodus oli aga peremeest ja perenaist marjaks tarvis, muidu oleks pidanud minema kas või mujalt abi otsima. Karjane tuli parajasti nuttes koju: vana Maasik jäänud lepiku alla sisse. Iniseb, sikutab oma koibi, aga edasi ei saa. Sees mis sees! Jääb kas või igaveseks sinna, kui inimesed ei aita. Noor perenaine alguses ei taibanudki, mis selle lehmaga õige on, et ta koju ei saa. Tema Maasik – jällegi tükk kallist kaasavara – pole ju ometi mõni vana ja jalutu lehmakobaski, vaid ainult viie-kuue poja ema, seega kõige paremates päevades. Kodu karjas käies polnud perenaine kunagi näinud ega kuulnud, et mõni lehm oleks kuhugi sisse jäänud. Sellepärast ei tulnud ta kuidagi õigele mõttele, ehk ta küll oma lihasilmaga oli näinud, mis

Kategoriseerimata
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA

Kirjandus
Morfoloogia alused
42
docx

Morfoloogia alused

Asesõnade kes ja mis on nimisõnalised küsivad-siduvad asesõnad ja neid saab kasutada relatiivlausetes. Asesõna mis tähenduses ’missugune’ võib asendada ka omadussõna. Niisugusel juhul on ta muutumatu sõna. Nt Mis raamatu sa raamatukogust võtsid? Mina ei saa aru, mis inimestega sa läbi käid. Asesõnad kumb, missugune, milline, mäherdune, mitmes esinevad alati omadussõna asemel ning ühilduvad arvus põhisõnaga. Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited.

Eesti keel
Lauseõpetus-Kirjavahemärgid-Rektsioon
19
docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt. 8. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides: saul-bellow’lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane. 3. Mõttekriips Mõttekriips(ud) pannakse 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema. 2. Rindlauses osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi. 3. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke: Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tõeline maiuspala. 4. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks lause põhiosast: Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik. 5

9. klassi eesti keel
Lauseõpetus-Kirjavahemärgid-Rektsioon
19
docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

vaatab mis-see-minusse-puutub-näoga pealt. 8. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides: saul-bellow’lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane. 3. Mõttekriips Mõttekriips(ud) pannakse 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema. 2. Rindlauses osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi. 3. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke: Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tõeline maiuspala. 4. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks lause põhiosast: Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik. 5

Kategoriseerimata
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

kommunikatsiooni osakonda, mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis ta Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magistriõppes. (EFIS) Oma esimese erialase töö sai Muttika tänu Mart Pukile, kes otsis Uudisteraadio jaoks helirežissööre. Seal sai Muttika töötada otse-eetris, kuni raadiojaam läks pankrotti. Pärast seda leidis Muttika uue töö Kuku raadios – tema ülesanne oli uudiseid kasseti peale lugeda, st ta töötas uudistetoimetajana. Kukus töötades sai ta kutse minna tööle Eesti Ekspressi, mille ta ka vastu võttis. Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool,

Filoloogia
Eesti keele lauseõpetus 2010 2011
22
doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

adjektiivatribuut e omadussõnaline täiend Tüüpiline adjektiivatribuut · vastab küsimusele missugune? (kollane maja) · ühildub põhjaga käändes ja arvus (kollane maja, kollastest majadest) · on omadussõna(fraas) · on muudetav öeldistäiteks (maja on kollane) · paikneb põhja ees Funktsioonilt jagunevad · kirjeldavad (iseloomustavad) täiendid: uus maja, väsinud inimene, kõrge puu, missugune kool · määratlevad (konkretiseerivad) täiendid: see maja, mõned inimesed, kõrgem matemaatika, germaani keeled, mis kool Sõnaliik (või fraasi peasõna): omadussõna: pikk poiss, katoliku kirik, eri asutused, vaiksevõitu poiss. järgarvsõna: kolmas klass asesõna: see poiss, mõlemad lapsed, oma elu, kõik sõbrad 1 kesksõna, mata-vorm, da-infinitiiv: oodatud külaline, pesemata nõud, teada lugu

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun