Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida noored internetis teevad? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida noored internetis teevad?
  • Mida noored Internetis teevad?
  • Millised ohud valitsevad Internetis?
  • Palju aega nad seal veedavad?

Mida noored internetis teevad?


Mida noored Internetis teevad? Millised ohud valitsevad Internetis? Kui palju aega nad seal veedavad? Kas neil on sellest sõltuvus? Sellest kõigest saad teada järgmises artiklis.

Internetis tulenevad ohuallikad


Internetis on palju ohtusid mida nooruk ei suuda alati vältida. Kõige suuremad internetis tulenevad ohuallikad on suhtlusprogrammid ja portaalid , näiteks MSN, Facebook ja Youtube. Suureks ohuks on ka nuhkvara ja troojaviirused ,mis satuvad arvutisse juhuslikult. Kõige rohkem tuleb troojaviiruseid Facebooki ja MSN’i kaudu. Oma paroolide jagamine ja kasutaja- andmete laokile jätmine võib muutuda väga ohtlikuks. 50 % teismelistest postitab internetti isiklikke andmeid, ilma et nad alati tagajärgedest teadlikud oleksid.

Kui palju veedavad noored Internetis aega


Paljud noored ei ole Internetiga/arvutiga seotud piiranguid kogenud. Kodus otsustavad nad ise, kui kaua ja mida Internetis teevad. Näiteks ilmnes ühe 2007. aastal tehtud magistritöö küsitlusestst, et 39% vastanutest veedab päevas 4–9 tundi arvuti taga. Leidus neidki , kes teevad seda üle kümne tunni. Paljud õpilased (30%) on Internetiga/arvutiga hõivatud ka öösiti. Tundide kaupa arvuti taga istumine toob kaasa terviseprobleeme (silmad, rüht, käed, selg jms), lisaks jääb koolitöö unarusse jne.

Interneti sõltuvus


Viimasel ajal on palju räägitud Interneti-pornograafiast. Uurimus tõestas, et seda teemat tuleb ka edaspidi täie tõsidusega võtta, kuna tervelt 35% õpilasi kohtus Internetis leitud tuttavaga reaalses maailmas. Paljudelt noortelt on palutud endast alasti pilte saata ning on soovitud, et noor võtaks end veebikaamera ees riidest lahti. Rohkem puutusid kohatute ettepanekutega kokku just veidi vanemad noored, eriti teismelised tüdrukud. Intervjueeritavad leidsid, et väiksemad lapsed polegi ehk nii ohus kui teismelised, sest nemad on uudishimulikumad ning huvitatumad uusi tutvusi sõlmima. Samuti arvati, et ohus on just rate.ee-ga seotud teismelised tüdrukud.
Vähem räägitakse Interneti-sõltuvu­sest, mis võib lastel kaasa tuua nii kooli- kui ka terviseprobleeme. Inter­neti-sõltlasi oli uurimuses kokku 27%. Interneti-sõltuvust oli rohkem suuremate linnade (58%) kui väiksemate linnade koolides (42%). Poisse on sõltlaste seas rohkem kui tüdrukuid.
Üldiselt on internet noorukile väga kahjulik, internet mõjutab nooruki mõttemaailma ja kahjustab tervist nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt.
Mida noored internetis teevad #1 Mida noored internetis teevad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karo555 Õppematerjali autor
Artikkel -noorte tegevusest internetis. Fakti rohke.

Sarnased õppematerjalid

Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus

Ainetöö
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

..................................................................................................................... 70 4 4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 5. E-turunduse seire ................................................................................................................... 71 6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 Summary................................................................................................................................... 78 Kasutatud allikad ....................................................................................................

Turundus
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

........... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel

Käitumine ja etikett
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted   jutustavad   meile   loo   elu   kui  protsessi  sisemistest   ja välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi. Käesolev   materjal   püüab   aidata   tabada   protsessi,   mida   nimetame eluks.   Eelkõige   on   järgnevalt   kirja   pandu   mõeldud   lapsehoolduse ja/või   sotsiaalhoolekande   alal   tööd   tegevatele   või   seda   tegema hakkavatele   inimestele.   Materjali   kokkupanemisel   on   kasutatud mitmete   arengupsühholoogide   koostatud   materjale,   mille   loeteluga saad tutvuda materjali lõpus.  6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele:

Arengupsühholoogia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

........................................162 20.1.12. Poliitiline sotsialiseerimine... ..................................................................163 20.1.13. Militarism ja militariseerumine............................................................... 164 21. KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED............................................................... 165 14 1. SOTSIOLOOGIA ALUSED 1.1.Mis on sotsioloogia? · Mida tähendavad mõisted: ­ Sotsiaalsed institutsioonid ­ Sotsiaalsed faktid ­ Sotsioloogiline kujutlus · Sotsioloogia ja teadus · Miks on sotsioloogiat vaja? Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu · Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega ­ omaenda perspektiivist lähtudes · Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused

Sotsioloogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Kompaktsed õppeülesanded sobivad käsitlemiseks ajalootundides. Slaide sobib näidata nii mälestuspäeval kui ka Teise maailmasõja kontekstis teemat käsitledes. CD pildid ja kaardid omavad väärtust nii allikatena kui ka iseseisva illustreeriva materjalina teema toetuseks. DVD filmilõikude osas otsustab õpetaja ise, kas näidata terve lõik või valida sobivad katkendid. Samuti saab õpetaja valida, mida ja mis mahus ta annab õpilastele iseseisvaks tööks ning mida ta kasutab tunni illustreerimiseks. Õppematerjali soovitame kasutada gümnaasiumis ja põhikooli viimases klassis. Käsitletava teema keerukus eeldab probleemide mõistmist toetavate ajalooteadmiste olemasolu. Nooremale kooliastmele võib holokausti teema olla liialt emotsionaalne ja rusuv. Seega peaks teema käsitlus ja iga mõttevahetus või arutelu alati lõppema kokkuvõttega õpetaja juhtimisel. Õpilaste küsimustele tuleks vastuseid otsida koos ning õpetaja ei

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Saavutuste tunnustamine Haridusvõimalused Jne Joonis 3. Müncheni mudeli revideeritud variant. 12 Mis on andekus Andekuse avaldumises on olulisel kohal muidugi ka nn õnne faktor (sellele osutas andekuse kontekstis esimesena tähelepanu A. Tannenbaum 1983. aastal), mida mõjutab sünnipära või näiteks see, kas oma elu olulistel etap- pidel kohtab laps inimesi, kes tema eeldusi märkavad ja tema ande aren- gule kaasa aitavad. Lugusid andekatest lastest: esimene lugu Poiss oli vaevu nelja-aastane, kui ta televiisorist kontserti vaadates näitas näpuga pianistile ja teatas, et ka tema saab selleks

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun