Kvantitatiivsed uurimismeetodid (0)

Iseseisev töö 1.   Kvantitatiivsed   uurimismeetodid on   teadusliku   uurimise   meetodid,   mis   keskenduvad uuritava   tunnuste   kirjeldamisele   läbi   mõõtmise.  Kvantitatiivsed  uurimuses   otsitakse vastuseid   küsimustele   kui   palju?   kui   suur?  Kvantitatiivsed  uurimus   sisaldab   täpseid andmeid, opereerib arvude ja hulkadega ning järeldused tehakse statistilise andmeanalüüsi põhjal.   Objekte   iseloomustavad   suurused.   Tulemused   ja   järeldused   on   arvuliselt kirjeldatavad. Kvalitatiivse   uurimistöö   lühikirjelduses   sisaldavad   uurimisprobleeme,   näiteks   miks-   ja kuidas küsimusi, mis suunavad otsima tähendusi. Lühidalt tegeleb kvalitatiivne uurimus asjade   ja   nähtustega,   mida   ei   saa   mõõta,   kuid   olulisel   kohal   on   hoopis   kvalittet,   mis tähendab   üldiseid   omadusi   nagu   näitesk   sarnasused,   erinevused   ja   sisu.   Kvalitatiivses uurimuses   otsitakse   vastuseid   küsimustele   milline?,   miks?   Ja   kuidas?   Kvalitatiivses uurimuses arve ei kasutata ning andmeid esitatakse sõnaliste kirjelduste abil. Andmeid saab koguda näiteks intervjueerides, vaatluste käigus või muude sõnaliste suhtluste käigus. 2.  Teaduse   populariseerija   märkis,   et   õpilaste   teadustööd   on   reeglina   nii   sisukad   kui pealkirjade   põhjal   oletada   võib,   tihti   isegi   sisukamad   ja   põhjalikumad,   kui   koostajate vanuse alusel eeldada võiks. Sageli nõuab tööde koostamine oskuste omandamist, mida õppekava ette ei näe. "Enda jaoks on nad väga palju uut teada saanud,“ sõnas Tuisk saates "Terevisioon.“ Tuisk tõi välja ka teadustööde koostamise olulisuse. Näiteks õpivad nad sellega oma aega pikaajaliselt planeerima – kui tavalised kooliülesanded kestavad harva kauem kui nädala, siis uurimistööd tegid õpilased pool aastat. Teisalt õpivad nad eesmärke seadma ja välja mõtlema, kuidas nendeni päriselt jõuda, mida tavaliselt pole koolis vaja, sest sulle antakse ülesanne ette ja pead selle siis ära lahendama. Siin peavad nad ise ülesande välja mõtlema ja siis välja mõtlema, kuidas seda lahendada,“  Kokkuvõtteks tõi Terje Tuisk välja, et teadustöödest endist ei pruugi otseselt midagi edasi saada, annavad need samas õpilastele aimu, kas valdkond, mis neile hetkel huvi pakub. 1


3. Minu uurimis teemaks oleks arheoloogilised väljakaevamised. Probleemiks oleks, et miks tehakse tänapäeval väljakaevamisi? Üheks uurimisküsimuseks oleks kuidas on seotud arheoloogilised   leiud   tänapäevaga?   Ning   teiseks   küsimuseks   oleks   Mida   saame arheoloogiliste leidudest välja lugeda? (millal seda eset on u kasutatud, milleks on seda kasutatud ja milline väärtus on sellel tänapäeval) 2