Kahe teadusartikli annoteeritud bibliograafiad (0)

Kahe teadusartikli annoteeritud bibliograafiad 
 
Revaa, E., Karm, M.,  Lepp , L., Remmik, M. (2014). Praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad 
rakenduskõrgkoolis. Eesti Haridusteaduste  Ajakiri, nr 2(2), 2014, 116–147.  
Artikli  eesmärgiks  on  uurida  praktikute  õpetamispraktikat,  mis  võimaldab  mõista  praktikute-
õppejõudude õpetamisaspekte ja parandada läbi õppejõudude koolitusprogrammide kavandamise 
ja  arendamise  rakenduskõrgkoolide  õppekvaliteeti.  Uuringu  aluseks  on  kaks  küsimust:  millist 
tähendust  omistavad  praktikud-õppejõud  õpetamisele  ning  millised  on  praktikute-õppejõudude 
õpetamisarusaamad?  Uurimus  põhineb  intervjuudel  15  sotsiaal-  ja  tehnikavaldkonna  praktiku-
õppejõuga  kahest  Eesti  rakenduskõrgkoolist,  mille  analüüsimiseks  kasutati   kvalitatiivset  
induktiivset  sisuanalüüsi.  Uurimus  näitab    erinevaid  õpetamisarusaamu:  õppijakeskne  ja 
õppejõukeskne.  Uurimus  toob  esile,  mis  mõjutab  õppejõudude  õpetamispraktikat  ja 
õpetamisarusaamu.  Esile  tuleb,  et  õpetamispraktikate  kirjelduses  domineerisid  õppejõukesksele 
arusaamale  viitavad  tegevused. Õppemeetodite  valikul  üritavad praktikud-õppejõud toetuda oma 
kogemustele   nii  õppija  kui  ka  õppejõuna.   Selgub ,  et  praktika-õppejõuna  asutakse  tööle  tihti 
missioonitundest,  et  aidata  kaasa  valdkonna  spetsialistide    ettevalmistamisele  ning  samuti 
tuntakse, et  kutsealane  töö ja praktika-õppejõuna  tehtav  täiendavad üksteist. Uurimus väärtuseks 
on, et see paneb kogu intervjuudes saadud info põhjal mõtlema, kuidas oleks võimalik õppejõuks 
kujunemist  toetada  ja  vastavalt  sellele  tegutseda.  Antud  uurimuse  kinnitamiseks  ja  
ilmestamiseks on kasutatud ka tsitaate. 
 
Pillia, E., Sammul, M., Post, P., Aasjõed, Ü., Kruusamäe, K. (2013). Eesti kõrgkoolide 
esmakursuslaste õpi- ja teadmuskäsitus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 1, 2013, 156–191. 
Artikli  eesmärgiks  on  uurida,  millised  on  Eesti  esimese  kursuse  üliõpilaste  epistemoloogilised 
uskumused ja  õpikäsitus  ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Uurimuses kasutati 
etteantud  vastusevariantidega  ankeetküsimustikku.  Eesmärk  oli  luua  küsimustik,  mis  kõnetaks 
üliõpilast, kuid annaks ühtlasi õppejõule esmase arusaama, mida üliõpilane ootab õppeprotsessist 
ning  kuidas  paremini  toetada  õppijakeskset  lähenemist.  Küsimustikule  vastasid  viie  Eesti 
kõrgkooli  esmakursuslased,  kelle  vanus  jäi  vahemikku  18-51   eluaastat .  Analüüsides  kasutati 
vastuste  koondamist. Uuringu n-ö keskmiseks esmakursuslaseks kujunes  üliõpilane, kes käsitab 
teadmist  kui  oskust  ja  väärtustab  kogemusi.  Valdavaks  on   pindmine   õpihoiak  ning  eelistatakse 
värvikat  ja  ainet  selgelt  esitavat  õppejõudu.  Uuring  kinnitas,  et  Eesti  üliõpilaste 
epistemoloogilised  uskumused  ja  õpikäsitused  on  suures  osas  seotud.  Lisaks  näitavad  uuringu 
tulemused,  et  õppejõud  peaksid  vajaduse  korral  pakkuma  esmakursuslastele  abi  ja  toetust 
aktiivõppe  meetodite  omandamisel  ning  aktiivõppes  osalemisel.  Uuringut  ilmestavad  ja 
arusaamist lihtsustavad tabelid ning joonised. 
 
Maret Uibopuu  
Ärijuhtimise  õppekava  
2. kursus