polüteism eeldatakse paljude jumalate olemasolu (suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest) monoteism eeldatakse ainujumala olemasolu (judaism, kristlus, islam) panteism eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal (hinduism) ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust natsionalism - ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Patsifism - põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada maoism - marksistliku kommunismi revisionismivastane vorm, mis põhineb Mao Zedongi õpetusel
Imede olemus ja olematus. Ime on see, mis paneb imestama. Ja see, mis paneb imestama, on eri aegade ja eri kultuuride inimeste jaoks üpris erinev. Soov mõista kõike imelist, salapärast on üks inimkonna edasiviivaid jõude. Ometi on paljudes paikades, esemetes, sündmustes ning mõnikord inimesteski see "miski" millele ei suuda ühest tõlgendust anda ei inimesed ise, teadus ega filosoofiagi. Imedena on minu arvates lihtsamini tõlgendatavad paigad, mille puhul ei kehti kõige tavalisemad loodusseadused. Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada. Ka Kanadas olevat...
Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine. Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Ketsreid on alati jälitatud, nende karistamine muutus eriti tõsieks 12-13 sajandil, kui tekkis palju uusi ketserlikke liikumisi. Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal.
Samuti lubab islam ka lahutust, kuid prohvet ütles, et see on Jumalale kõige vastumeelsem. Laste eest hoolitsemist peetakse väga tähtsaks. Lapsi tuleb kohelda hoolitsuse, armastuse ja vastutustundega. Laste eest hoolisemine ja nende kasvatamine on vanemate esmane kohustus. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Sruuremad moslemi kogukonnad asuvad Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Maailmas on islamiusu uskujate arv 1,4 miljardit. Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).
Religiooni roll üldse oli suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli zariartist. Peajumal Ahura-Mazda, kellele olid kõik ahhemeniidid pühendunud. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale. Ka uusaastapidustused olid tähtsal kohal. Äärmiselt liberaalne usupoliitika: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreid kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud.
tegelikult see ei ole nii. Fundamentaliste võime leida erinevatest usunditest ning sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsionalistlikke usulisi liikumisi, ennekõike on fundamentalism mõtte- ja suhtumisviis. Nende jaoks on olemas vaid üks tõde ning kõik muu on vale; kõik, mis ei sobi tema uskumustega kokku, on olematu. Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja -uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Ka ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusel on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ega allu muutmisele või ümberkujundamisele. Usulist terrorismi kajastatakse palju ka meedias. Kirjutatakse erinevaid raamatuid, kus
nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. 36)Foiniikia oli antiikaja riik keskusega Vahemere idakaldal. 37)Foiniikia linnad: (Byblos)Tüüros ja Siidon 38)Foiniikia tähendab tõlkes purpurimaad, tigudest saadi purpurvärvi. 39)Foiniikia loodus ja kliima - vihma sadas piisavalt, seedrimetsad 40) 41) 42) 43) 44) 45)Foiniiklaste tähtsaim kultuurialane leiutis oli tähestik. 46)Juudid on legendi järgi algselt pärit Jeruusalemmast. 47) 48) 49)
Reklaamiohvriks võib sattuda igaüks teatud momendil, kuid mõni võib olla täielikult mõjutatud sellest. Nt. reklaamitakse uut šampooni ja olgugi, et inimesel pole seda otseselt vaja, ta ostab selle reklaamimõjutuste tõttu. 5. Ei jõudnud pildistada 6. Nimeta religiooni põhielemendid ja too näiteid juurde VASTUS: Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu nr sulgudes mõiste seletuse järel näitab peatükki Sotsioloogia raamatust, kus mõiste esineb 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Nt
Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2007. aastaga kasvanud ei olnud. Isikliku tööalase lähituleviku hindamisel Eesti kodanikud võrreldes sügisega olulisel määral meelt muutnud pole. Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt. Väike osa kodanikest kardab, et koos tööhõive olukorra halvenemisega võiks midagi muutuda ka nende tööalases staatuses. Euroopas tervikuna on üldhinnangud sarnased Eestile: 61 protsenti kodanikest ei usu lähitulevikus muutustesse oma tööalases elus, viiendik loodavad paranemist ja vaid 10 protsenti kardab olukorra halvenemist. Sealjuures vaid Türgis kardetakse nii tööturu olukorra kui enda seisundi halvenemist, ülejäänud riikides usuvad kodanikud siiski stabiilsusesse.
kindlasti zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlat infot. Peajumal oli pärslastel Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi nende täpne roll on teadmata. Uusaastapidustused olid nende jaoks tähtsad. Usupoliiitika oli äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid neile ohverdusi, kui nad maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid. Need olid preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise
õigustab erakorralist taktikat, mis peab kogu üh.-s endale tõmbama tähelepanu ja esile kutsuma hirmu ja ebakindlust. (ka kaaperdamised, lasteröövid, pommiplahvatused) 3. Vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. Nt. abordivastane liikumine, valgete ülemvõimu eest võitlevad grupid. 4. Utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalse liikumise arengufaasid 1) isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas 2) huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine 3) formaalsete organisatsioonide tekkimine 4) liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuse tõttu. 3
Lõpuks ei ole revolutsioonide tulemusena muutunud mitte ühiskonna klassistruktuur vaid poliitiline struktuur. 3. E. Durkheim usust (sakraarne, profaanne); Weber usust(prohvetid ja preestrid) Uskumused, nagu keel ja kõik teised sümbolisüsteemid põhinevad mõistatuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes. Teiseks väljendab kõikide uskumuste süsteemide sisu- ideed, jumaldatavad objektid, kasutatavad tseremooniad ja pühaks peetavad väärtused-uskujate ühist saatust. Uskumuste süsteemide kaudu tunnetavad inimesed abstraktsiooni nimega ,,ühiskond" ja tugevdavad üksteisele pühendumist. Durkheimi jaoks on kõikidel uskumuste süsteemidel, olenemata nende vormist ja sisust, ,,sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktsiooni...Ei ole olemas religioone, mis oleks väärad, kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele"
Erinevate riikide ja eraisikute poolt loodud ufo-organisatsioonide sarnaste uuringute tulemused kõiguvadki kuskil 5-10% piirimail, mis näitab, et igal juhul on enamik ufo-vaatlusi eksitused. Kuid see ei luba meil veel ülejäänud identifitseerimata juhtumitele läbi sõrmede vaadata ja arvata, et ilmselt on ka neil mingi ratsionaalne tavapärane seletus -- see 10% (olgem optimistid!) teebki skeptikute ja uskujate vastuseisu lahendamatuks, sest kuidas sellele hulgale juhtumitele vaadata, on täiesti igaühe oma isiklik mure. Mõni pessimist võib arvata, et see 10% kattub ilmselt paadunud valetajate hulgaga ühiskonnas, mõni võib olla täiesti kindel, et see protsent on kinnitus ufode olemasolu kohta. Miks mitte jätta seda protsenti niisama ja öelda, et seisukohavõtuks vajalik info on puudulik? Vastus on inimloomuses. End
muutusi väärtustes ja institutsioonides. Selline radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab endale tõmbama avalikkuse tähelepanu ning levitama ühiskonnas hirmu ja ebakindlust. (lennukite kaaperdamine) 3. vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. (abordivastane liikumine) 4. utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile, lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: eristatakse nelja suuremat faasi, mida iseloomustavad: 1)isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas; 2)huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine; 3)formaalsete organisatsioonide tekkimine ja 4)liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuste tõttu.
iseendast Tööjaotus tähendab tööprotsessi kui terviku jagamist osadeks, millest igaüht teeb kindel selleks ettevalmistatud inimene või grupp inimesi Tühja pesa faas tekib perekonna arengutsüklis siis, kui lapsed on kodust lahkunud ja vanemad on taas üksi Uskumuste süsteem elu tähendust puuduvate arusaamade jagatav kogum Utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele Vabaabielu formaalselt registreerimata kooselu Vaba migratsioon inimeste vabatahtlik ränne Vahendamine tähendab konfliktide lahendamist kolmanda osapoole vahendusele Vahetusteooria ja ratsionaalse valiku teooria põhinevad inimeste käitumise kirjeldamisel majandusteooriast tuttava tulu ja kulu vahelise suhte põhjal
ebavõrdsust ja paneb edutud inimesed süüdistama iseennast, heakskiidetud kultuur tunnistab ebaseaduslikuks kõik teised tunnetusviisid. 16. Uskumuste süsteemid Durkheim, Weber usust. Durkheim arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremonniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Uskumused põhinevad mõistuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes ning kõik ideed, jumaldatavad objektid, tseremooniad väljendavad uskujate ühist staatust, uskumustega tunnetavad inimesed õksteisele pühendumust. Weber teda huvitasid rohkem seosed ideede ja tegude vahel ning uuris erinevaid religioone, et vaadelda kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele ning arvas et see rõhutab staatuseid ja sõnakuulelikkust ja kohustuste korda. Uskumuste avalikud ja varjatud funktsioonid paljudel uskumustel avalik funktsioon aidata inimesi ja gruppe (vihmatantsud,
jumalikus ja igavikulises perspektiivis. 7. Usuline fundamentalism on uskumiste viis, mida iseloomustavad kindlad aspektid. puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi, tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund, ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga, iseloomulik on traditsioonilisus ja võimetus reageerida erinevates olukordades erinevalt st uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma, tunnuseks on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja uskujate suhtes ning suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Mõju käitumisel: kõrgeim väärtus kuulekus jumalale, kelle tahe avaldub pühas tekstis, tekst määrab, milline elu on tulemuslik; vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades; veendumused loovad sisemise tasakaalu ja õnnetunde; kuulutusmeelsed, usulevitajad; kasvatavad lapsi uskumuste traditsioonis; usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja
külastamisel, lendudel maakohal. Samanistliku maailmavaate järgi on muutused inimeste maailmas alati seotud muutustega üleloomulike olendite maailmas. Inimene saab oma elusündmusi mõjutada, mõjutades sealseid olendeid. Selleks peab ta kõigepealt teadma, keda ja kuidas mõjutada, ning siis sellele vastavalt tegutsema. 12 Kuigi taimede pärismaised tarbijad kinnitavad, et nägemused pärinevad vaimudelt, on need alateadvuse uskujate silmis avatud samale tõlgendusele nagu vaimud isegi: nimelt, et nägemuse allikas on inimeses eneses. Samaan on kärbseseene vaimu vahedaja. Samaan ei söö seent mitte ise, mitte omal soovi kohaselt. Teda sunnib sööma kärbseseene vaim, kes teadustab. Info edastamisel kuulajatele tunnetatakse ennast vaid vahendina vaimu käes. Kärbseseene tarvitamisega seotud riitusele on iseloomulik, et seene
mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused olid pärslaste jaoks tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke Kyros II haud jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad annetasid neile isegi ohvreid peale maa vallutamist. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased uskusid seega ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte oli kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on ühtteist siianigi säilinud. Näiteks Pasargadae linn, mis oli kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata ka Kyrose haud, mis on säilinud
taotleb kehtivatele vastupidiseid vundamentaalseid liikumisi väärtustes ja institutsioonides (hirmu ja ebakindluse suurendamiseks ühiskonnas- lennukikaaperdused, lapseröövid,pommiplahvatused) 3) vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda mida nim traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks (nt: abordivastane liikumine, valgete ülemvõimu eest võitlevad grupid jne). 4) utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: 1) isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas (majanduskriis, sõde) 2) arusaam ,et teisedki jagavad viha ja ebaõiglustunnet. huvi suunamine ja infovõrgu tekkimine; liikumiste liidrid sageli karismaatilised 3) formaalsete organistatsioonide tekkimine 4) liikmete poolt liikumise eesmärkide aktepteerimine või liikumise
iromantias ja grafoloogias. Astroloogia tänapäeval on saavutanud suht suure populaarsuse, misiiis et vahepeal unarusse jäi. Tähtedele vastava horoskoobi kirjeldus eriti pop. Ehkki üldhoroskoopide paikapidavus pole leidnud teaduslikku tõestust, tuleb tunnistada neis toodud iseloomustuste otse sugetiivset süsteemsust. Kabalistika üritab otsida seoseid inimese iseloomu ja tema nime vahel. Inimene on tundlik neile vibratsioonidele, mida oma nime kuulmine tekitab. Nimemaagiasse uskujate meelest on sama nimega isikuil mõndagi sarnast. Hiromantia peeti pärast selle tormilist õitsengut hilisel keskajal pikka aega tobeda ebateaduse musternäiteks. Ent peopesa mustris peitub indiviidi genotüüp, aga ka kromosoomsed hälbed. Grafoloogia käekirja analüüs. Tänapäeval mil arvuti asendab üha enam käsitsi kirjutamist, on grafoloogia võimalused kahanemas. Käekirjas arvatakse peegelduvat ennekõike inimese emotsionaalsus ning kalduvus afektiivsusele (suur
Nim ka sisseimbumiseks. Teistest kultuuridest üle võetud omadusi. Alkoholi levik, arvutid, popmuusika, videotehnika, haridussüsteem. 4 Religiooni põhielemendid (viis) ja funktsioonid (neli) (222-224) Igas ühiskonnas on olemas religioon, see on ühiskonna jaoks ühendav. Regiooniks nim uskumuste ja rituaalide süsteemi, mille abil inimgrupp seletab, mis on üleloomulik ning püha ja reageerib sellele. Põhielemendid: RELIGIOON *eeldab grupis sellesse uskujate olemasolu *seondub mõistetega, mida loetakse pühadeks *on mõtestav teatud uskumuste kogumina *tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit * sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Funktsioonid: Regulatiivne – põhineb ja evitab ühiskonnas väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumistandardid.
iromantias ja grafoloogias. Astroloogia- tänapäeval on saavutanud suht suure populaarsuse, misiiis et vahepeal unarusse jäi. Tähtedele vastava horoskoobi kirjeldus eriti pop. Ehkki üldhoroskoopide paikapidavus pole leidnud teaduslikku tõestust, tuleb tunnistada neis toodud iseloomustuste otse sugetiivset süsteemsust. Kabalistika- üritab otsida seoseid inimese iseloomu ja tema nime vahel. Inimene on tundlik neile vibratsioonidele, mida oma nime kuulmine tekitab. Nimemaagiasse uskujate meelest on sama nimega isikuil mõndagi sarnast. Hiromantia- peeti pärast selle tormilist õitsengut hilisel keskajal pikka aega tobeda ebateaduse musternäiteks. Ent peopesa mustris peitub indiviidi genotüüp, aga ka kromosoomsed hälbed. Grafoloogia- käekirja analüüs. Tänapäeval mil arvuti asendab üha enam käsitsi kirjutamist, on grafoloogia võimalused kahanemas. Käekirjas arvatakse peegelduvat ennekõike inimese
on koolis edukamad kui ühe vanemaga peredest pärit lapsed. Samas võivad lapse edukust mõjutada ka perekonna rahalised vahendid. 78. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaal - p. 31 79. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 80. Mis on religooni funktsioonideks? Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 81. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 20
Kui palju jääb sissetulekutest alles vabaajaveetmiseks. 86. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Tähtsamaks funktsiooniks on anda inimelule mõte. 87. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit (armulaud) 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 88. Nimeta ja kirjelda näidete abil religioossuse 5 dimensiooni? 1) kogemuslik (müstilised kogemused: tunne, et ollakse päästetud, ärganud, jumaliku valgustuse pälvinud jms);
võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 22 5. Fundamentalistlikule religioossusele on iseloomulik traditsionaalsus ja rigiidsus . Uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma. Olemasolevat tunnetatakse kui igavikulise tõetee järjepidevust. 6. Fundamentalismi üheks oluliseks tunnuseks on eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate ja uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. 21. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul analüüsitakse erinevaid fundamentalismlike usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Üldiseks tunnuseks on see, et fundamentalismi käsitletakse kultuurilises kontekstis ei uurita fundamentaliste ja liikumisis kui nähtusi iseeneses, vaid kui teatud kultuurilise
jms Ideoloogiline religioossus indiviidi uskumus religioossetesse doktriinidesse Tähenduslik religioossus kui tugevalt väljendub religioon indiviidi igapäevaelus Intellektuaalne religioossus indiviidi teadmised konkreetse religiooni ajaloost, põhimõtetest, õpetustest 103. Nimeta religiooni põhielemendid? Näited. Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 104. Mis on maagia? Näited maagia kohta. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga
üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, kristlus, budism, sikhism, hinduism. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia põhineb eeldusel, et uskumused on sotsiaalsed produktid ja kultuuri oluline osa, mille sisu varieerub erinevas ajas ja ruumis. Uskumused arenevad spetsiifilises sotsiaalses kontekstis, nad peegeldavad võimusuhteid, sõltuvad uskujate usust ja neid ei saa valeks tunnistada. Sotsioloogid saavad küsida, miks inimesed usuvad seda, mida nad usuvad ja mis sellest tulenevalt juhtub. Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust
lastele privileege. 71. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaal kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. 72. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 15 Sotsioloogia alused Liina Käär 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73
118 õpilast. Nendest 78 olid meessoost ja 40 naissoost. Läbiviidid küsitlusuuring on üsna representatiivne ja hõlmab PMG gümnasistide tervikkogumikku. Kümnendate klasside 64-st õpilasest on küsitlusele vastanud 48 ehk 75%, üheteistkümnendates klassides moodustub küsitlusele vastanust 37 inimest 47-st ehk 79%, kaheteistkümnendate klasside puhul on see näitaja koguni 82,5% (33 40-st). Küsitluse põhjal sain välja selgitada populaarsemad vastusevariandid nii uskujate, mitteuskujate kui ka ebamäärase seisukohaga inimeste seast. 118-st gümnasistist peavad tõeks kummituste olemasolu 50 õpilast (42,4%) ja põhjendasid teiste inimeste võimalikku mitteuskumist järgnevate näidetega: isik pole ise näinud oma silmaga või kokku puutunud, ebausklikkus, tõendite puudumine, arvatakse olevat lihtsalt silmapete. Gümnasistid, kes vastasid eitavalt (32,2%) või ei osanud öelda (25,4%), seletasid laialdast
Sotsioloogias nimetatakse uskumuste süsteemiks arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest. Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 72. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1
nagu palvetamine, kirikus käimine jms Ideoloogiline religioossus indiviidi uskumusi religioossetesse doktriinidesse Tähenduslik religioossus kui tugevalt väljendub religioon indiviidi igapäevaelus Intellektuaalne religioossus indiviidi teadmised konkreetse religiooni ajaloost, põhimõtetest, õpetustest 105. Nimeta religiooni põhielemendid? Näited. Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 106. Mis on maagia? Näited maagia kohta. . 107. Mis on religooni funktsioonideks?
4) tähenduslik - kui tugevalt väljendub religioon inimese igapäevaelus. Nt. Tõsiusklik moslem palvetab 5x päevas ja lähtub oma igapäevastes tegevustes koraanist. 5) intellektuaalne - indiviidi teadmised religiooni ajaloost, põhimõtetest ja õpetustest. Nt. Inimene, kes oma kõigil tasanditel järgib mingit religiooni on teadlik selle ajaloost ja õpetustest. 103. Nimeta religiooni põhielemendid? Näited. · USKUJAD: Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu, · PÜHA: Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks, · USKUMUS: Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine, · RITUAAL: Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit, · ÕIGE, PÜHA ELU: Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust. 104. Mis on maagia? Näited maagia kohta. · Maagia on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.
konkreetne isik või riik. 4. Fundamentalism ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga. Fundamentalismi võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 5. Fundamentalistlikule religioossusele on iseloomulik traditsionaalsus ja rigiidsus . Uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma. Olemasolevat tunnetatakse kui igavikulise tõetee järjepidevust. 6. Fundamentalismi üheks oluliseks tunnuseks on eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate ja uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Seega on võimalik fundamentalismi määratleda kui uskumise viisi, mida iseloomustavad kindlad ainutõe uskumused, kinnihoidmine väljakujunenud olemuslikult õigetest ja vääramatutest usulistest praktikatest, aktiivne vaenlase kujund ja eelarvamuslikkus teisitimõtlejate suhtes. Fundamentalism kui uskumise viis võib esineda erinevates usulistes
Pol , kes varem olid liberalistid kujutavad ennast ümber sotsialistideks. Sotsialismi kesksed mõisted: · Tagasipöördumine religiooni juurde. Konservatism toetub sellele kirikuformaadile , mis on parajasti võimul (anglikaani , luteri vms riigikirik). Sotsialismis on pigem lahk usuliste või nende juures , kes väidavad, et nad pöörduvad kristuse alglätete juurde. Puuduvad institutsionaalsed struktuurid, leiavad ühtemoodi uskujate kogukonna. Sotsialism rõhub algkristlikule usumudelile. Võrdsete vendade-õdede kogukond, kes on ühte usku ja töötavad ühiseks hüvanguks. · Kogukond/koostöö · Võrdsus. Toetub väitele , et algkristlkutes kogukondades olid kõik võrdsed.On ürit seletada vajaduste mõiste kaudu, mille kohaelt inim vajadused peaksid olema enam vähem inimesele elamiseks vajalikud miinimum asjad, ei tohi hiilata lisarikkuse või omandiga.
Egiptlasi peetaks novellizanri loojaiks. Kirjandus ja usk olid tihedad põimunud: hümnid jumalatale, püramiiditekstid jt. Egiptuse kuulsaim kirjandusteos on " Sinuhe jutustus ". Ehnationi usureform: uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse ellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton (1364-1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketta Atoni. Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Ehnatoni sammud tõid kaasa vanade jumalate uskujate vastuseisu. Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks
vaimuseisundeid ja kui need omistused aitavad ennustada tema käitumist ühtviisi hästi, ei leidu sügavamaid fakte, mis määraksid ära, kumb omistus oli tegelikult korrektne. See ei muuda vaimuseisundeid veel ebareaalseks: “võib juhtuda, et kaks võistlevat skeemi on võrdselt head ning paremad kui mistahes muud, mis me suudame välja pakkuda. Et see on nii, on ise midagi sellist, mille kohta saab leiduda tõsiasi.” Siseehitus. Dennetti kriteerium seab kitsendusi ka uskujate siseehitusele. “kui me avastame mõne objekti, mille puhul intentsionaalne strateegia töötab, siis üritame tõlgendada mõnesid selle sisemisi seisundeid või protsesse sisemiste esitustena.” Mida rikkalikum on süsteemi ühendusviis maailmaga, seda suurem on ta sisemine keerukus ning seda rohkem saab selle puhul rääkida keskkonna esitamisest. Kuid puudub kvalitatiivne üleminek ning tõlgendusprintsiibid on needsamad. Ei leidu maagilist hetke üleminekul lihtsalt
mitmeid USA äratusliikumisi, mis on sealsele majandusele osariikide kaupa väga positiivselt mõjunud. 89 Tänapäevases religioonimaailmas valitseb enneolematu mitmekesisus, usuliste fenomenide üliküllus. Tänapäeval pole üldsegi mitte lihtne religiooni ära tunda. Otsitav näeb sageli sootuks teisiti välja kui senini religiooni all mõistetu. Religiooni viis põhielementi on järgmised: religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu; religioon assotsieerub mõistetega, mida loetakse pühadeks; religioon on mõtestatav teatud uskumuste kogumina; religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit; religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni.
nende nägemuste mõjutustega. Näiteks nõnda läksid Moosese, Joseph Smithi jt eluteedega. Väga sageli jätavad nende pered ja sõbrad ta maha. Ära tõugatust ja reedetust võib inimene kõige rohkem tunda siis, kui turvalisust ja mõistmist on just kõige rohkem vaja. Näiteks Martin Harrise naine põletas 116 vasttõlgitud Mormooniraamatu lehekülge. Paljude Ameerika politseinikute, kes on olnud kontaktis UFO-dega, abikaasad lahutasid. Vahel kiusatakse uskujate rühmi sajandeid ( näiteks juudid ) ja vahel tuleb neil taluda suuri raskusi enne kui nad kuskil maal asuda saavad ( näiteks Iisreal, Utah jne ). Rahvahulgad ründavad pidevalt nende juhte ( näiteks ühes linnas põles ära ( ilmselt põletati ) politseiülema enda autohaagis ), kuid vahel neid ka tapetakse ( näiteks Jeesus löödi risti, Joseph Smithi litsus rahvamass Illinoisis ). Ilmselt on sellised asjaolud tingitud mingisuguse uue usu ilmumisele, mis on seotud just UFO- dega
nende nägemuste mõjutustega. Näiteks nõnda läksid Moosese, Joseph Smithi jt eluteedega. Väga sageli jätavad nende pered ja sõbrad ta maha. Ära tõugatust ja reedetust võib inimene kõige rohkem tunda siis, kui turvalisust ja mõistmist on just kõige rohkem vaja. Näiteks Martin Harrise naine põletas 116 vasttõlgitud Mormooniraamatu lehekülge. Paljude Ameerika politseinikute, kes on olnud kontaktis UFO-dega, abikaasad lahutasid. Vahel kiusatakse uskujate rühmi sajandeid ( näiteks juudid ) ja vahel tuleb neil taluda suuri raskusi enne kui nad kuskil maal asuda saavad ( näiteks Iisreal, Utah jne ). Rahvahulgad ründavad pidevalt nende juhte ( näiteks ühes linnas põles ära ( ilmselt põletati ) politseiülema enda autohaagis ), kuid vahel neid ka tapetakse ( näiteks Jeesus löödi risti, Joseph Smithi litsus rahvamass Illinoisis ). Ilmselt on sellised asjaolud tingitud mingisuguse uue usu ilmumisele, mis on seotud just UFO- dega
on mõistagi nende nägemuste mõjutustega. Näiteks nõnda läksid Moosese, Joseph Smithi jt eluteedega. Väga sageli jätavad nende pered ja sõbrad ta maha. Ära tõugatust ja reedetust võib inimene kõige rohkem tunda siis, kui turvalisust ja mõistmist on just kõige rohkem vaja. Näiteks Martin Harrise naine põletas 116 vasttõlgitud Mormooniraamatu lehekülge. Paljude Ameerika politseinikute, kes on olnud kontaktis UFO-dega, abikaasad lahutasid. Vahel kiusatakse uskujate rühmi sajandeid ( näiteks juudid ) ja vahel tuleb neil taluda suuri raskusi enne kui nad kuskil maal asuda saavad ( näiteks Iisreal, Utah jne ). Rahvahulgad ründavad pidevalt nende juhte ( näiteks ühes linnas põles ära ( ilmselt põletati ) politseiülema enda autohaagis ), kuid vahel neid ka tapetakse ( näiteks Jeesus löödi risti, Joseph Smithi litsus rahvamass Illinoisis ). Harvardi Ülikooli professor dr. John Mack oli kogunud väga palju selliseid juhtumeid, mille