Imede olemus ja olematus. (0)

Imede olemus ja olematus.
Ime on see, mis paneb imestama. Ja see, mis paneb imestama, on eri aegade ja eri kultuuride inimeste jaoks üpris erinev. Soov mõista kõike imelist, salapärast on üks inimkonna edasiviivaid jõude. Ometi on paljudes paikades, esemetes, sündmustes ning mõnikord inimesteski see ”miski” millele ei suuda ühest tõlgendust anda ei inimesed ise, teadus ega filosoofiagi .
Imedena on minu arvates lihtsamini tõlgendatavad paigad , mille puhul ei kehti kõige tavalisemad loodusseadused. Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada. Ka Kanadas olevat üks taoline küngas- seal saab autoga vabakäigul mäest üles sõita, kuid mäest alla sõitmiseks on vaja gaasi anda.
Kuigi ma pole ise kummaski paigas viibinud, on need paigad minu jaoks kergesti tõlgendatavad imedena, sest nende olemus on inimmeeltele tajutav.
Teise näitena tooksin Bermuda kolmnurga. Juba pikalt on meresõitjad vältinud merd Bermuda saarte, Florida ja Puerto Rico vahel. Seal on ikka ja jälle laevu ”olematusse haihtunud”. Sealt pole peaaegu mitte kunagi leitud laevavrakke. Mis aga kõige imekspandavam - juba Kolumbus oma reisil Uude Maailma oli märkinud oma päevikusse: ” Tundus nagu tõstaks ja langetaks keegi küünalt” Sedasama helendust on Bermuda kolmnurgas märgatud koguni mehitatud kosmoselaevadelt. Välja on pakutud arvukalt oletusi, miks laevad ja lennukid Bermuda kolmnurgas ühtelugu jäljetult kaovad- süüdistatakse küll keeriseid, veealuseid vulkaane , negatiivset gravitatsiooni, musti auke , ajanihet, ufosid, ning erinevaid tumedaid jõude. Ent rahuldavat vastust ei anna neist variantidest ükski.
Tahan öelda, et imed , mis kuidagi loodusega seonduvat on inimese ajule vastuvõetavamad. Küllap on uskumine neisse lihtsam, kuna loodus ju armastab ikka vingerpusse mängida- lihtsalt need korrad on ta oma veidrustega inimmõistuse piiridest üle astunud .
Sarnaselt loodusimedele on ju ka vanaaja seitse maailmaimet meile enamjaolt meeltega tajutavad . Usun, et imedeks ´ristiti´ nad konkreetse ajastu kontekstis, ning oma staatuse on nad säilitanud- nagu iga teine imegi- vaid tänu sellele, et meil pole võimalik nende kohta teada saada täit tõde. Ja kui teaksime maailmaimedest igat fakti, siis poleks nende väärtus imedena enam arvestatav.
Goethe Faust on lausunud: ”Ime on usu lemmiklaps.”
Just usuga seonduvad imed on minu jaoks keerukamad mõista, kuna eeldavad tugevaid, veenvaid usulisi kogemusi või sügavat usku. Praegu minul need kõik puuduvad. Ometi on imed need, mis toovad inimesi usu juurde ning küllap poleks ilma usuta imedesse usku ennastki.
Isa Piol, kes 1968. aastal 81-aastaselt suri, olid väidetavalt veritsevad haavad kätel, mis ei paranenud ning sundisid teda mitmeid kordi päevas sidemeid vahetama . Arstid ei osanud nende haavade tekkele seletust leida ning tema järgijad usuvad, et tegu oli stigmaga, st ristilöödud Jeesuse haavade imepärase kordumisega. Taoline religiooniga seonduv ime on minu mõistuse jaoks omastatavam, kui näiteks kellegi pajatatud lood nägemustest või ravivast allikaveest. Küllap oleks aga uskumine Isa Pio imelisusesse veel märksa lihtsam, kui ta paikneks ajaliselt lähemal või kui ma kasvõi läbi videoülesvõtete tema olemusest aimu saaksin. Üleüldse ei tee miski minu jaoks millegi imeks tunnistamist raskemaks, kui ajaline kaugus. Ükskõik millise imetaolise sündmuse reaalajas tajumine on märksa ehedam, kui lood imedest, mis minu jaoks paiknevad aegade hämaruses, mil teadusel polnud võimalik oma sõna sekka öelda.
Loodusimesid suudab teadus aina enam ratsionaliseerida- kasvõi läbi avastuste raskusjõu tavaomadustest kõrvale kaldumise kohta mõnedes maakera punktides.
Maailmaimede tekkest, ajaloost ja olemusestki saame aina enam läbi teaduse aimu.
Just seepärast annabki usulistele imedele imedena enam kaalu see ” olematus” ,teadmine, et teadus ei suuda kunagi ( vähemasti mitte niipea) nende olemust uskujate jaoks ümber lükata.