Usuline terrorism (0)

USULINE TERRORISM
Essee
„Terrorism on jõu või vägivalla ebaseaduslik kasutamine isikute või vara vastu, et hirmutada või sundida valitsust, tsiviilelanikkonda või mingit osa sellest saavutamaks poliitilisi või ühiskondlikke eesmärke.“ – Föderaalne Juurdlusbüroo
Kui mõtlen terrorismile, ilmuvad silme ette kujutluspildid valge turbaniga, habemega tõmmud islamiusulised mehed, kes pommidega nii ennast kui ka teisi süütuid inimesi tapavad. Sellised kujutluspildid on tekkinud meedia mõjutuste tõttu ning ma ei ole kunagi mõelnud sügavamate põhjuste ega terrorismi olemuse peale. Nüüd on aeg muuta enda maailmapilt avaramaks ja arutleda, mis on tegelikult minu jaoks usulise terrorismi olemus.
Kuna terrorismi all mõeldakse tihti islamiusuliste korraldatud rünnakuid, tekib küsimus kas tõesti on islam usk, mis lubab tappa nii ennast kui ka süütuid inimesi? Ei ole. Islam, mis on religioon halastusest, ei luba terrorismi. Jumal on koraanis öelnud: „Jumal ei keela teil näidata headust neile ja kohelda õiglaselt neid, kes pole sõdinud teiega religiooni pärast, ega ajanud teid välja teie kodudest. Jumal armastab neid, kes on õiglased.“ ( Koraan , 60:8) Samuti on prohvet Muhammed öelnud: „Kes on tapnud moslemitega lepingut pidava inimese, ei saa tundma Paradiisi lõhna, kuigi see lõhn levib neljakümne aasta tee kaugusele.“ Moslemid peavad väga lugu religioonist, kuid miks siiski tapavad pommivöödega noored ja ka täiskasvanud süütuid inimesi, eirates seega islamiseadusi.
Käies paar aastat tagasi õpilasreisil, juhtusi,me kuulma raadiost uudist, kuidas noor 15-aastane moslem ennast pommivööga vankri ratta alla veeretas ning plahvatuse käigus hukkus mitmeid inimesi. Poisid hakkasid arutama, et kindlasti enesetaputerroristid joovad enne teo tegemist ära liitrite viisi alkoholi ja tarbivad narkootikume, et julgust koguda. Tabasin peale sellist mõtteavaldust ennast arutlemas sügavama põhjuse üle, miks enesetaputerroristid suudavad sellist tegu teha. Mina ei arva, et selles mängib mingit rolli alkohol ja narkootikumid, vaid usk ning kasvatus. Lapsed kasvavad sünnist saati keskkonnas, kus esikohal on religioon ning elatakse usureeglite järgi. Neil ei ole mingit vabadust valida endale usku, mis oleks neile meelepärane ning peavad elama nii nagu vanemad, sugulased ja ühiskond neile ütleb. Saudi-Araabias võttis äärmuslus isegi üle koolihariduse, et hoida koolinoori õppimast maailma ajalugu, kartuses, et nende usk võib sedasi vankuma lüüa. Kuid minu arvates jätab see pigem noore maailmast teadmatusse ja jätab ka ilma võimalusest maailmaga tutvuda ja sellega toime tulla. Samuti õpetatakse lastele kogu elu, et enese ohvriks toomisega kaasneb tervele perekonnale ihaldatud au ja enesetaputerrorist saab usumärtriks. Nad ei oskagi arvata, et välismaailmale tundub tegu äärmiselt ebanormaalne ja ekstremistlik. Igal ajal ollakse valmis minema ja hävitama, et seista oma põhimõtete eest. Minu jaoks tundub ka eelpool käitumine usuline terrorism vanemate poolt, sest iga laps peaks saama valida, mis usu järgi tema elab, mis põhimõtteid pooldab ja vanemad peaksid tutvustama ka teisi religioone ja maailmavaateid.
Arvatakse, et peamisteks terrorismi põhjusteks on religioon ja poliitika. Kuidas on need omavahel seotud? Islami kultuuris moodustavad riik, ühiskond ja religioon ühe terviku. Paljud terroriaktid, mis otseselt tunduvad poliitika tõttu teostatud, on siiski ka kaudselt seotud religiooniga. Kõige kurikuulsam terroriakt on 11.septembri rünnak, millest on kõik kindlasti kuulnud ja kus hukkus kokku üle 3000 inimese. Oma rünnakutega taotlevad terroristid hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse tekitamist inimestes. Hirmu ja ebakindluse õhustiku loomine viib neid kaugemate eesmärkideni, enamasti poliitika vallas. Nende ohvriterikkad aktid avaldavad rahvamassidele ja poliitika ringkondadele masendavat psühholoogilist mõju ning seega mõjutavad tugevalt ka poliitikat.
Hetkel jääb mulje nagu oleks terrorism seotud ainult moslemitega ja islami riikidega, kuid tegelikult see ei ole nii. Fundamentaliste võime leida erinevatest usunditest ning sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsionalistlikke usulisi liikumisi , ennekõike on fundamentalism mõtte- ja suhtumisviis. Nende jaoks on olemas vaid üks tõde ning kõik muu on vale; kõik, mis ei sobi tema uskumustega kokku, on olematu. Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja -uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Ka ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusel on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ega allu muutmisele või ümberkujundamisele.
Usulist terrorismi kajastatakse palju ka meedias. Kirjutatakse erinevaid raamatuid, kus räägitakse üksikasjalikult terroriaktidest. Avaldatakse pidevalt artikleid terrorirünnakutest, sest need köidavad kõige rohkem lugejate meeli, kuna usk on kõigile tähtis ja mida ollakse usupõhimõtete tõestamise nimel tegema, on alati huvitav. Kuid usun, et ka terroriste õhitab pidev ja intensiivne meediakajastus veel aktiivsemalt tegutsema, sest ajalehed suudavad oma artiklitega inimestes palju suurema hirmu tekitada kui rünnakud ise. Meedia tekitab inimestes terrorismi suhtes vääritimõistmist. Meedia tõttu arvavad inimesed, et kõik islamiusulised on terroristid ning tihti antakse ka terroriaktide suhtes osaliselt õiget informatsiooni ja ülejäänu mõeldakse ise juurde ning pingutatakse asjaga kordi üle, kui asi üldse väärt oli. Peale 9/11 sündmusi kirjutati massiliselt meedias terroristide äärmiselt kõrgest ohust ka tavainimestele ning väitis, et peale Maailma Kaubanduskeskuse ja Pentagoni rünnakut ei ole maailm enam sama. Uuringud on näidanud, et peale 9/11 sündmuste meediakajastust enamus ameeriklasi kardab rohkem surma saada terroriaktis kui näiteks autoõnnetustes, mis on palju rohkem tõenäolisemad.
Kui hetkel olen rääkinud peamiselt erinevatest terroriaktidest ja ohvritega rünnakutest, siis tahaksin tuua veel ühe näite, mis minu jaoks on kaudselt samuti teatud mõttes usuline terrorism. Usun, et ma ei ole ainus inimene, kelle ukse taga on käinud kristlased . Kristlased, kes müüvad Piibleid, jagavad tasuta ajakirju kristluse kohta, loevad ette katkendeid Piiblist ning ülistavad igal moel ristiusku. Kuid minus tekitab see pigem vastumeelsust ja tunnet , et usk oleks nagu mingi odav postimüügis müüdav asi, mida ukselt uksele müümas käiakse ning inimestele selle ostmist oodatakse. Iga inimene peab leidma ise oma tee usuni.
Süüvides pisut põhjalikumalt usulise terrorismi olemusse, leian, et ühelgi usul ei tohiks olla õigust tappa teisi inimesi ja hävitada nende kodusid, sest nende usulised põhimõtted nõuavad nii. Kui inimene valib endale usu, siis valib ta selle enda jaoks, mitte teiste ja seega ei tohiks oma usu tõttu mõjutada kellegi teise elu.