......................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte............................................................................................................................20 Viidatud allikad....................................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval seostatakse enamasti islamiusulisi hirmu külvamise ja vägivallaga. Paljuski
kaitsta naise au avalikkuse ees ja tõmmata tähelepanu pigem tema iseloomule ning teadmistele kui välimusele. Islamis peetakse seksuaalset tungi loomulikuks ja soovituks, kuid see on piiratud abielusidemetega. Seetõttu kurvastab moslemeid naiste ja üldse inimkeha vulgaarne kasutamine turunduslikel eesmärkidel, nagu näiteks pornograafias, mille tulemuseks on seksuaalsuse odavnemine ja perekonna ning vaimse elu õõnestamine. Islam ja terrorism Tänapäeva meedias kasutatakse termineid ,,terroristid" ja ,,islamiäärmuslased" tihti sünonüümidena. Sellest tulenevalt on paljud jõudnud arusaamisele, et kõik terroristid on islamiäärmuslased ja kuna islamiäärmuslased kuuluvad moslemite hulka, siis järelikult on ka kõik moslemid terroristid mis muidugi ei vasta tõele. Terroriste on ka Iirimaal, Korsikal, baskide hulgas. Kui peaks kõigile terroristlikele aktidele leidma ühise joone, siis oleks see
ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgendusvigade võimalikkust. 2) Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimislaused tunnetavad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või tundeid seoses kõiksusega. 3) Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usulistel kogemustel on võimalik ette heita
kusjuures inimese arenguks vajalik ressurss peitub inimeses endas. IAPR- Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 3) Usulise kogemuse uurimisprobleemid. Usulise kogemuse uurimisega kaasnevad mirned probleemid, mis on mõneti sarnased mis tahes intrapsüühiliste (psüühikasisene, hingeline, see, mis toimub inimese sisemaailmas- nt. mõtlemine, emotsioonide kogemine) protsesside uurimisega. Usulise kogemuse uurimise problemaatika võib kokku vütta nelja väitesse. ● Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgedusvigade võimalikkust. ● Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimisalused tunnevad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või tundeid seoses kõiksusega.
Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgendusvigade võimalikkust. 2. Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimisalused tunnevad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või oma tundeid kõiksusega seoses. 3. Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usulistele kogemustele on
Mahatma Gandhi roll India iseseisvumisel Lõuna-Aasias asuv India Vabariik lööb pahviks oma kultuuri, suuruse ja vastuolulisusega. India, olles pikka aega Briti koloonia, saavutas iseseisvuse 15.augustil 1947. Hindude iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress. 1920.aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu Jawaharal Nehru, kes pooldas täielikult India iseseisvumist. Ta oli truu sõber Mahatma Gandhi'le, kes oli Vabaduseliikumise ideeliseks juhiks. Mahatma Gandhi oli karismaatiline liider, kes oma Vabaduseliikumisega köitis terve maailma tähelepanu. Tema vägivalla vastane filosoofia on mõjutanud paljusid vägivallatuid liikumisi tänase päevani. Mahatma Gandhi't peetakse kõige rahumeelsemaks inimeseks maailmas pärast Jeesus Kristust. Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi? Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile. P
• Tüdrukuid hinnati vähem, sest ei kanna perekonnanime edasi • Usklikkus on tihedamini seotud argise ja kodusega. • Oluline koht sünimise, abiellumisega seonduvates ning ravitsemisriitustes, samuti suremisega seotud riitustes (surnukeha pesemisel, itkude laumisel) • nt. rangetes islamimaades ei osale naine väljaspool kodu usulistel riitustel sama tihti kui mees, samuti ei saa ta töötada usulistes ametites; juudi abielunaise usuline kohustus on küpseada sabatileiba, nõuda rituaalset puhtust ja süüdata kodused sabatiküünlad hetk enne päikeseloojangut (küünla süütamine on sama tähtis kui jumalateenistus); põlistes kaaviljelejate ühiskondades seonduvad naise usulised kohustused viljakusriitustega (elu kestmine) • Mitmetes põlisrahvaste kultuuris on naisšamaane, -tervendajaid, -ennustajaid • Tänapäeval hägustub (ka kaob) sugupoolte õiguste ja kohustuste vaheline piir
Müütides esineb ka maailmapuu maailma kujutatakse kolmekihilisena Uskumus, et kõik, mis elutseb maal, vees ja õhus kasvab koos Maaga Uskumus, et Maa on nelinurkne ja taevas on kaarena selle kohal; universumi keskpunkt on Põhjanael Kombed, tavad ja jumalused lõi ersa ülemjumal Nishkepaz koos kõuejumala Pur'ginepazi ja Nikulapaziga. Uus-paganlus Eestis Maausk on eesti eelkristlikul rahvausundil põhinev tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda. Iseloomulikud jooned: Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne reeglistik ja käsud ning keelud. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine.
Kõik kommentaarid