Et teadmisi seedia, tuleb neid isuga neelata! Study as if you were going to live forever; live as if you were going to die tomorrow. Elu on hea õpetaja kahjuks ta tapab kõik oma õpilased. When I was ten, I thought my parents knew everything. When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et seda kasutada.
Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem Võimaldab meil koguda informatsiooni Koordineerida informatsiooni Anda informatsiooni edasi efektoritele Aju informatsioon LÜHIMÄLU: Sensoorne mälu- unustamine (kestus 1sekund) Primaarne mälu- harjutamine ja unustamine (kestus sekundid) PÜSIMÄLU: Sekundaarne mälu- unustamine (kestus minutid...aastad) Tertsiaarne mälu- unustamist pole(kestus püsiv) Mäluhäired Pea trauma Vereringe häired Mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid Intokatsioon Hormoonid Täielik mälukaotus ehk amneesia Lühiaegsed mäluhäired ehk hüperamneesia. Vähenenud võime meeles pidada ehk hüpoamneesia. TÄNAN KUULAMAST!
Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. o Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents kahe psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte liigi : Proaktiivne varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul). o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis
oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. Francis Bacon 11. Maailmas on ainult kaks kohta, kus aeg omab suuremat kaalu kui töö- need on kool ja vangla. William Glasser 12. Pidevad kõikumised on andestatavad üksnes pendlile.Emil Krotki 13. Aeg on sinu kaaluja
Ta on kahtlemata 20. sajandi tuntuim komöödiafilminäitelja ja -lavastaja. Ta oli fenomenaalne isik, kuna kirjutas stenaariumid, mängis peaosi, lavastas, produtseeris ja kirjutas filmimuusika oma filmidele ise. Kõige kuulsamaks sai ta oma Hulkuri rolliga. · Teie olete vallutanud maailma ja ta jääb ka edaspidi teie jalge ette, kuid ainult sel juhul, kui oskate ja suudate jääda temast väljaspoole. Lk 177 · Raha on väärt ainult unustamist. Lk 191 · Kuid mis see elu muud ongi, kui pidev vastuolu, mis meile eales puhkust ei anna. Lk 210 · Ma ei usu, et sugutund oleks inimese käitumises määrav tegur. Külm, nälg ja vaesuse häbi mõjutavad psüühikat palju tugevamini. Lk 212 · Ideed tulevad siis, kui sa neid pingsalt otsid. Lk 215 · Luule on armastuskiri maailmale. Lk 257 · Intellekt ilma tunneteta on iseloomulik paadnud kurjategijatele, tunded ilma mõistuseta
Soomeugrilased määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim levib inglise keel ja släng, toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise keel on siiski väga oluline ja kasulik, et tänapäeval hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid liigne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist. Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada vaenulik piir ja liiga suur vahemaa, mis takistab neil hoida sidet. Soomeugri rahvad on eraldatud kahte leeri: üks osa on Euroopa Liidus, millesse kuuluvad Eesti, Soome ja Ungari, teine osa on Vene Föderatsioonis, kuhu kuulub ülejäänud valdav osa rahvakilde. Piiride ja väga suurte vahemaade tõttu on raskendatud läbikäimine sugulaste vahel. Suur roll hääbunud sidemete puhul on suurte
Siin arutluses soovingi lahti mõtestada mõned halvad tegurid, mis iga päev mõnda inimest piinavad. Internetti on kogunenud nii palju informatsiooni ja meelelahutust, et inimesed kipuvad internetis ringi „surfates“ väga palju aega kulutama. Kontroll aja üle kaob kiirelt ning kohustused jäävad tagaplaanile. Enamik interneti kasutajaid on kordki interneti maailmasse täiesti „ära kadunud“ ning plaanitust kauem virtuaalmaailmas veetnud. See jällegi soodustab kohustuste unustamist, millest võib hiljem tulla paksu pahandust. Paljudes sotsiaalmeediakanalites tegutsemiseks ning nende kasutamiseks vaja luua endale konto. Konto loomiseks peab aga avaldama enda elukoha, suhte seisundi, pere liikmed, sünnipäeva ning palju teisi privaatseid andmeid. Selle info kaudu on võimalik inimesi mõjutada ja neid survestada. Samuti röövib internetis meelelahutuse otsimine palju aega, mida võetakse tihti lähedastega koos olemise arvelt.
õpetada. 30) Tarkus on nagu jõgi, mida sügavam ta on, seda vähem ta häält teeb. 31) Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. 32) Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. 33) Kergem on oma põhimõtete eest võidelda, kui nende järgi elada. 34) Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. 35) Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad. 36) Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. 37) Inimeste maailmas pole midagi enesestmõistetavat. 38) Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 39) Mees, kes on kaotanud usalduse, ei suuda kindlalt seista. 40) Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 41) Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 42) Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 43) Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 44) Kõige kallimaid asju antakse inimesele muidu.
SEKUNDAARNE · Mitteverbaalselt kodeeritud informatsioon kantakse otse siia. · Suur ja püsiv salvestussüsteem. · Kasutatav ka pärast pikemat aega. · Unustamine: eelnevalt/järgnevalt õpitu segav mõju. Primaarse ja sekundaarse erinevuseks on info kätte saamise kiirus. Primaarsest saab kätte väga kiiresti, sekundaarsest kätte saamine võtab aega. TERTSIAALNE Tertsiaarsesse mällu läheb info, kui toimub väga sage harjutamine ja selle puhul pole unustamist. Selle alla lähevad rääkimine, lugemine, kirjutamine, mida aastate jooksul ei unustata, isegi kui on mingi mäluhäire. Selle maht on väga suur. Mälumaht Arvestatakse arvutikeeles 1013 1015 baitile. Arvestades info hulka, mida aju peab töötlema, peaks tema töökiirus võrreldes arvutitega olema 100 miljonit käsku sekundis. Näiteks PIII protsessoriga lauaarvuteid läheb 10000, et olla sama suutlikud kui inimaju.
b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11. Inimesel võivad olla järgmised mäluhäired võimetus õppida, salvestada ja omandada äsjasaadud infot, osaline mälukaotus ja täielik mälukaotus. 12. a)Unustamist pole tertsiaarses mälus. b)unustamine toimub väga kiiresti sensoorses mälus. 13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15. Narkosõltuvus tekib kuna narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Organism lõpetab vastavate ainete sünteesimise, kuna nad on juba olemas ning kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida
· Sekundaarne- harjutamine, aeglane, nii uue kui vana info segav Käbikeha- hormooni melatinooni tootev ööpäeva rütme reguleeriv keha mõju, väga suur organ Ööpäeva rütm-24ks tunniks kohastunud rütmid, organismi talituslikud · Tertisaalne mälu- väga sage harjutamine, väga kiire, unustamist rütmid pole, väga suur Ateroskleroos- veresoonte lupjumine, verevarustus häirub ja tekib ajurabanduse oht Milliseid mäluhäireid esineb? Õppimine- võime muuta tegevust vastavalt kogemusele. · Mälukaotus
järgnevatel kordadel ettenägelikumad. Kui taotleda rahu, siis on tähtis, et suudetaks asju mõistusega analüüsida. Näiteks on loodud mitmeid rahvusvahelisi liite, mis kindlustaks stabiilsema elu ning suurendaks riikide julgeolekut. Ilmselt on need liidud hoidunud ära mitmete uute sõdade puhkemise. Samuti töötatakse välja uusi plaane, mis vähendaks keskkonnaprobleeme. On tülisid, mis vääriksid unustamist, aga samas on nende koleduste meenutamine vahel just see, mis sunnib pingutama selle nimel, et need ei korduks. Samas on ka palju lahendamata jäänud küsimusi, mis segavad inimeste igapäevaelu ning tagajärgi sellele veerevale lumepallile, mis pingeid aina kasvatab, on raske ette ennustada. Näiteks eestlaste ja venelaste vahelised mittesallivad suhted, mis said alguse juba eelmisel sajandil, kui suur Nõukogude Liit otsustas oma võimu kasvatada väga julmade võtetega
Aga mis siis saab kui meie tublid ja tugevad noored jäävadki välismaale ja tagasi ei plaanigi tulla? Mis siis saab, kui eesti noor leiab, et välismaa pakub neile palju paremaid võimalusi kui tema armas isamaa? See viib ühiskonna hääbumiseni, mis on kõige hullem asi mis ühe riigiga juhtuda võiks. Migratsioon on kindlasti suureks probleemiks üle maailma. Paljud inimesed on väljendanud oma pahameelt kultuuride liigse segunemise üle suurlinnades ning riigi enda väärtsute unustamist. Inimesed rändavad üle maailma, ühest riigist teise ning võtavad oma kultuurid kaasa kuid üsna pea unustavad need ning need segunevad uuest riigist olevate teiste kultuuridega. Suurlinnades polegi enam ühtset kultuuri, on vaid on mitmete kultuuride segunemisest tulnud hall mass. Hall mass, mis viib ühiskonna hääbumiseni. Migratsioon on justkui suletud ring ning keegi ei tea, mis on õige ning mis on vale. Välismaale
loogiline. Üks sündmus viis teiseni ja arusaamatuid kohti näidendis ei esinenud. Lavakujundus oli hea, aga oleks olnud põnevam siis, kui see oleks vahepeal muutunud. Samas ei olnud seda muutust vaja, sest tegevus toimus põhiliselt ühe koha peal. Kostüümid olid huvitavad ja ilusad. Etenduse jooksul vahetasid kõik näitlejad kostüüme ja see tegi asja huvitavamaks. Näitlejatööd olid suurepärased, tegemist oli ju väga heade näitlejatega Vana Baskini teatrist. Teksti ära unustamist ei olnud, isegi kui oli, mängisid nad selle väga hästi välja, nii et sellest polnud aru saada. Näitlejad rääkisid selge ja kõlava häälega, nii et kogu saali ulatuses oli hästi kuulda kogu teksti. Mulle meeldib teatris käia, sest see on palju reaalsem kui filmide vaatamine. Eriti meeldivad mulle komöödiad, nagu seda oli ka näidend ,,Väljaspool hooaega". Kuigi mõni hetk oli igav, meeldis see mulle. Etenduse alguses ei sallinud üksteist Ginnie, Florence ja
Palavik on primaarne maht väike, kestab mõned sekundid, info kergesti kättesaadav, reaktsioon nakkusele, mis stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. Kaitse viiruste sekundaarne saabub info sensoorsest ja primaarsest, maht suur, info eest algab biobarjääridest (nahk, limaskestad), edaspidi õgirakud, siis kättesaamine raskem, tertsiaarne maht väga suur, unustamist ei esine peaaegu, identifitseerivad B-rakud selle antigeeni ning T-rakud hävitavad viiruse koos meelde tuleb kiiresti. Unustamine algab kohe peale info vastuvõtmist. Mälu nakatanud rakuga. HIV on ohtlik, sest see kasutab peremeesrakuyna T- häired: Võimetus salvestada infot püsimällu. Mmälukaouts võivad põhjustada abistajarakke, see nõrgestab kogu organismi immuunsuseffektiivsust kuini tekib
Kui rahvas laseb võõrapärastel uuendustel tõusta esiplaanile, on oht muutuda „liiga kergeks”. Kultuur, mis kaotab oma traditsioonid, keele, kombed ja tavad, muutub osaks sellest teisest kultuurist,, mille uuendusi omaks võetakse. Nii juhtus Kivirähki teose tegelastega, kes kolisid metsast külasse ning unustasid väärtuslikud ussisõnad, hakkasid sööma leiba ja körti ning uskuma Jumalat. Uuendustega kaasaminemine ei tohiks tähendada vana ja väärtusliku unustamist, sellest loobumist, sest kui kaotatakse see, millele toetudes end varem väärtustati, kaotatakse iseennast ja kaob ka teiste lugupidamine. Rein Raud on kirjutanud artiklis "Mis ohustab eesti kultuuri?", et võõras aine tuleb kodustada, kuid kui see asendab siinse, siis kaome. Selle võõra aine moodustavadki uuendused, mis on kultuurile väga kasulikud, kuid võivad varasema hoopiski asendada. Mida rohkem on
Info salvestamine sensoorses mälus/ primaarses mälus / sekundaarses mälus / tertsiaarses mälus: Sensoorses mälus, salvestatakse info vaid mõnesajaks sekundiks. Unustamine algab kohe. Primaarses mälus salvestatakse info ajalises järjestuses, unustamine. Sekundaarses mälus info salvestatakse harjutamise teel, info kättesaadavus on aeglane, aga maht on suur. Tertsiaalse mälu puhul tuleb sagedasti harjutada, info kättesaadavus on kiire ja unustamist ei ole. Selgita, iseloomusta: Seljaaju ehitus ja funktsioonid: Informatsiooni vahendamine peaaju ja keha vahel, liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub
regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1. subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja
ka semantiline töötlus erineva keerukusega lausetes mõjutab. · Töötluse eristuvus mälutrasside sarnasuse määr. Mida sarnasemad on meeldejäetavate ühikute jäljed e trassid, seda raskem on neid meenutada. · Ülekande sobivuse hüpotees kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid nt implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti. · Pinnapeale õppimine ei tähenda alati kiiret unustamist. · Sügav töötlus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks. Vajalik on edukas mälujälgede konsolideerumine. · Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Unustamiskõver - kohe pärast suhteliselt sisuta sõnade meeldejätmist (1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem.
Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel alusel eristatakse protsetuurilist, semantislist ja
õppija ammutab oma teadmised tegelikult inimsoo paljude põlvkondade vältel kogutud tarkustevarust. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. Omandatud ja õpitud teadmised küll ununevad pika peale, aga on tuntud ütlus, et pärast hariduse unustamist jääb alles haritus. 3 Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine
4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14. Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja. 15
parem (,,ekspertidel kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte). 7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad). Tõendused STM ja LTM erinevusest: a) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U- kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande täitmine (nt arvurea tagurpidi lugemine) kõrvaldab värskuse efekti, kuid ei mõjuta esimeste elementide meenutamise edukust: ·Faktor B: aeglasem materjali esitamise kiirus (pikemad vaheajad elem.vahel, sõnade tuttavus, kõrge vanus, alkoholi vms mõju, jmt) mõjutavad esimeste elementide meenutamise edukust, kuid mitte viimaste.
Sekundaarne mälu – primaarsesse mällu sattunud info kordamisel liigub see sekundaarsesse mällu, salvestatakse harjutamisel, kättesaadavus aeglane, nii uue kui vana info segav mõju, maht väga suur, kestus minutitest aastateni tertsiaarne mälu – sekundaarsest mälust liigub info tertsiaarsesse, kus asjad ei unune ära, nt nimi, sünnikuupäev, salvestatakse väga sagedasel harjutamisel, kättesaadavus väga kiire, unustamist pole, maht väga suur, kestus püsiv sünaptiline summatsioon – mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus ööpäevarütmid – maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses – närviimpulss – elektrilineimpulss, liigub kiirusega 100m/s ühest närvirakust e neuronist teise mööda närvikiude e närvirakkude jätkeid, on alati ühe tugevusega, kahe impulsi vahel on kindel aeg
hoiakutele 4. üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5. kognitiivse konsistensi printsiibi mõjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6. ratsionalisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget, 7. dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelnenu unustamist, on tegemist retroaktiivse interferentsiga. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist proaktiivse pidurdusega. Mälus säilinud teabe reprodutseerimine on selle teabe taastamine või kasutamine hilisemas vaimses või praktilises tegevuses. Informatsiooni mälust reprodutseerimisel on kolm alaliiki: äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine.
Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarne (e lühiajaline) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. Sekundaarne (e pikaajaline) mälu kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega).
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele
Kus kasutatakse illusiooni, kunstivaldkonna näited Moekunst, arhitektuur jm. Näiteks saab sisekujunduses ruumi värvuste abil illusoorselt suuremaks või väiksemaks muuta. Milles seisneb tähelepanu Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektlie, nähtusele või tegevusele Nimeta mäluprotsessid Meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine Too lühimälu ja pikaajalise mälu kohta paar iseloomustavat näidet Lühimälus salvestatakse info ajutiselt, unustamist põhjustab uue info lisandumine. Info kättesaamine kiire. Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile
mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni(seega pole tuupimisest suurt kasu) 6.Lühiajaline mälu Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sünaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul(suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. 8
ümberjaotumine 20. Mida saab teha ja milliseid soovitusi anda ravisoostumuse parandamiskeks. Miks on ravimite korrektne tarvitamine oluline ja mis juhtub, kui patsient seda ei tee? Kasutada ravimkarbikesi ja hoida ravimeid kindlas kohas. Siduda võimalusel ravimite manustamine mingi kindla tegevusega. Plaanida väljasõidud ja puhkusepäevad ravimvarusid arvestades. Alkoholitarve võib soodustada unustamist. Võtta viivitamatult ühendust raviarstiga, kui ravimid on otsas. Kui patsient tunneb, et ei soovi ART jätkata, tekivad kõrvaltoimed, millega ei tule toime vmt - võtta viivitamatult ühendust raviarstiga. Soetada ravimeid kindlast apteegist! Kui ravimid näevad teistsugused välja, siis veenduda, et tegemist on õigete ravimitega (doos, raviaine). Haiglaravile minnes tuleb ravimid kaasa võtta!
35. Mäluliigid: Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Salvestamine Automatiseeritud Sõnaliselt Harjutamisel Väga sagedal tajumisel harjutamisel Kättesaadavus Väga kiire Väga kiire Aeglane Väga kiire Unustamine Kiire kustutamine Uus info asendab Nii uue kui vana Unustamist pole vana info segav mõju Maht Väike Väike Väga suur Väga suur Lühimälu Lühimälu Püsimälu püsimälu 36. Krooniliste alkohoolikute mälu kaotab võime püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada. Erinevad mäluliigid toimivad küll normaalselt, kuid ometi ei suudeta
paremaks meenutuseks ja vähendab ebatäpsuse riski. Uuringust selgus, et teises intervjuus saadud info oli peaaegu 25% ulatuses uus. Mainimist vajaks asjaolu, informatsiooni kordamine teises intervjuus oli väga madal, kõigest 37%. Teised uurijad on seda tavaliselt seletanud sellega, et küsitletava on detailid ununenud ja seetõttu on nende kordamine madal. Antud uurimuses oli aga viivitus kahe intervjuu vahel väga lühike ning unustamist ei saanud olla. On suurem tõenäosus, et pärast esimest küsitlust lapsed valisid strateegiliselt, mida nad kordavad ja mida mitte. Teiseks võib olla madal detailide kordamise arv olla seotud ka asjaoluga, et teine intervjuu oli lühem ning seal oli vähem küsimusi. Pärast intervjuusid rääkisid küsitlejad uurimuse autoritega, et kaks intervjuud on lapsele väga kurnav ning seetõttu nad lühendasid teise intervjuu aega
ülikoolis. Alates 1956. aastast on ta töötanud Toronto ülikoolis. Ta on Tartu ülikooli audoktor. Tal on kaks tütart. (8) Joonis 3. Endel Tulving 12 2.1.2.2 Unustamine Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. (3: 97) Unustamist võivad põhjustada mälujälgede muutused, meenutamist segavad sobimtud ajendid ja interferents. Unustamise kiirust iseloomustab unustamiskõver. See näitab kui palju meeldejäetust mingi aja pärast ununeb. Eri mälusüsteemides on unustamise kiirus erinev. Arvatakse, et unustamise kohta kehtivad samad üldseaduspärasused, mis meelespidamise (mälu) kohta. Leidub inimesi, kes peaaegu üldse ei unusta. (6: 71) Unustamise omadused:
mälu mälu mälu mälu Salvestamine Automaatselt Sõnaline Harjutamine Väga sage tajumisel harjutamine Kättesaadavus Piirab ainult Väga kiire Aeglane Väga kiire väljastamise kiirus Unustamise Kiire Uus info Nii uue kui ka Unustamist viis unustamine asendab vana vana info pole segav mõju Maht Väike Väike Väga suur Väga suur Lühimälu Püsimälu Inimpopulatsioonide muutumise dünaamika Inimkond on alguse saanud Aafrikast, kust inimesed ligikaudu 100 000 60 000 aastat tagasi välja rändasid ja asustasid kogu planeedi
enesestmõistetaval heakskiidul. Keegi ei soovi ennast ebamugavalt tunda, mistõttu püütaksegi tuimestada ebamugavustunnet (Greenfield 2005:32). 1.1 Alkoholisõltuvus Alkoholisõltuvus on üks laialtlevinumaid ja tuntumaid sõltuvusi. Alkoholi tarbimist esineb ühiskonnas laialdaselt- pidulikel sündmustel, sporti jälgides, kurbade sündmuste korral ja nii edasi (Spada 2008:17). Alkohol pakub inimestele sageli mõnu, murede unustamist, paremat enesetunnet ja rahulikku und (Rebane 2010:14). Samuti aitab alkoholi kindlustunnet andev omadus meil lõõgastuda andes meile mõnutunde või joovastuse, mis tuimestab negatiivseid emotsioone nagu ärevus, viha, masendus ja muretsemine (Spada 2008:24). Murede klaasi uputamine tekitab vaid ajutise heaolutunde. Hommikul ärgates pole probleemid kuhugi kadunud, vaid segunenud alkoholist tekkinud ärevuse ja depressiooniga, mistõttu haaratakse taas alkoholipudeli järele, et veelkord
(Roper jt,1999:70) Rahaline kitsikus võib piirata turvalisust kodus. Vanurite ohutunnet võib kahandada ka meelteteravus. (Roper jt,1999:71) SUHTLEMINE Vanaduses halvenevad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juba aistingute moonutatuse tõttu. Lakkavad ajurakud funktsioneerimast ja põhjustavad unustamist ja meeltesegadust. Põdurus võib mõjutada keha asendit, kehakeelt ja zeeste. (Roper jt,1999:106) HINGAMINE Vanaduse lähenedes on organismi kõige olulisemad muutused südame vereringe ja hingamissüsteemis, samuti tugi liikumisaparaadis. Järgnevalt muutused südame vereringes ja hingamissüsteemi ehituses ja talitluses. Suureneb südame kaal,
Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey). Funktsionalistid esitasid küsimusi sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte
Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2.2 Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öedes nagu taju pikendus. See kui kaua ja kui materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. (Psühholoogia gümnaasiumile
pikaajalise või sensoorse mäluga (vt joonis 2)[3]. Joonis 2. Sperlingi katse. Seda pilti näidatakse lühikest aega katsealusele ja pärast peab katsealune taastama peast kõik 12 tähemärki [2] Unustamise omadused: Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldetuletamist ja kahaneb aja kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne interferentsi all mõeldakse uue informatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile [3].
ammutab oma teadmised tegelikult inimsoo paljude põlvkondade vältel kogutud tarkustevarust. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. (Kidron 2001:92) Omandatud ja õpitud teadmised küll ununevad pika peale, aga on tuntud ütlus, et pärast hariduse unustamist jääb alles haritus. MÄLU OSA ÕPPIMISEL Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus. Mäletamine tähendab Donald A. Normani (1982) sõnade järgi edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Ta rõhutab veel, et õppimine on sihipärane protsess. Oluliseks peab ta nn esmase mälu perioodi, kus tutvutakse informatsiooniga
elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma).
Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2) Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni 6 sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 3) Sekundaarset (e pikaajalist) mälu kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui
1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus, suhteliselt suur maht
43. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus, suhteliselt suur maht
*Kui ma sündisin, olin nii üllatunud, et ei suutnud poolteist aastat rääkida. (G. Allen) *Kedagi vastu tahtmist õpetada on sama mis hobust saepuruga sööta. (G. B. Shaw) *Tõeline teadmine on see, kui me teame, et me teame seda, mida me teame, ja et me ei tea seda, mida me ei tea. (Kong Fuzi) *Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O. Wilde) *Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb. (A. Einstein) *Kogemus on nimi, mille kõik annavad oma vigadele. (O. Wilde) *Emal kulub paarkümmend aastat, et teha pojast mees, ja siis teeb üks teine naine temast paarikümne minutiga poisikese. (R. Frost) *Tavaliselt soovivad inimesed teada seda, mis pole nende asi. (G. B. Shaw) *Kõige kindlamalt usutakse seda, millest teatakse kõige vähem. (M. de Montaigne) *Sõna on teo vari. (Demokritos) *Aforism ei kattu kunagi tõega, ta on kas pool tõde või poolteist tõde. (K
kuid ei suuda teisi samamoodi toimima panna, on probleem kuulajates; · eelarvamustest; · keskkonna määramatusest tulenevaid - Kui keskkonnast tulevad signaalid ei ole inimestele arusaadavad, ei reageerita neile signaalidele hinnangute ja väärtussüsteemi muutmisega ning side keskkonna ja indiviidi vahel katkeb. Üheks õppimistsüklit katkestavaks teguriks loetakse õpitu unustamist uus tegevus õpiti ära, toimudes nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil, kuid see toimus ühekordselt ning seejärel unustati. Unustamisel on omakorda ka positiivsed küljed, sest selleks, et uusi teadmisi vastu võtta, tuleb neile teadmistele olemasolevate teadmiste hulgas ruumi teha. (Alas, 2002: 93) Probst ja Brüchel (1997) on õppimist takistavate barjääridena välja toonud lisaks järgnevad tegurid: · organisatsioonis väljakujunenud kaitsvad harjumused/tavad,
vaginaalrõnga kasutamine aitab "mööduda maksast". Ka kontratseptiivses plaastris ja vaginaalrõngas olevad hormoonid imenduvad organismi, sest muidu need vahendid ei toimiks. Organismi imendunud hormoonid töödeldakse maksas - seega on vale väita, et kontratseptiivse plaastri või vaginaalrõnga kasutamine "koormab" maksa vähem. (Bayer, 2014) Kas kontratseptiivseid pille tuleb manustada iga päev täpselt samal ajal? Pilli manustamine kindlal ajal aitab kergemini vältida selle unustamist. Sarnane hommikuse ärkamisega, mis on päris lihtne, kui teete seda alati samal ajal. Lõpptulemusena ei nõua see tegevus enam mingeid lisapingutusi. Pillide igapäevasel manustamisel võib hilineda kuni 12 tundi - sel juhul säilib veel pilli rasestumisvastane toime. Siiski pole mõttekas seda teadmist kuritarvitada, vaid proovida meeles pidada pillide võtmist iga päev samal ajal, sidudes selle mingi kindla tegevusega päevas. (Bayer, 2014) Kas kontratseptiivsed pillid tekitavd vähki
-südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine. Une funktsioonid: -et hoida energiat -aju püsiv termoregulatsioon -närvirakkude detoksifikatsioon -kudede taastamine -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid -vähendada unustamist -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal) -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused *Kuidas mõjutab unepuudus igapäevaelu? nõrgestab immunsüsteemi, tõstab vähki haigestumise riski, südameveresoonkonnahaiguste ja diabeedi riski, suurendab tõenäosust muutuda ülekaaluliseks, halvendab vaimset tervist halvendab mälu ja õppimisvõimet
mõistetakse inimese arusaamist, kuidas mõtlevad tema teatavast käitumisest tema jaoks olulised isikud. Puudes mõista terviskäitumist või kavandada käitumise muutusele suunatud sekkumist, on arukas alustada teooriast. Terviskäitumise komplekssus on tinginud mitme teooria ja mudeli tekke. Teooriad ja mudelid ei pruugi peegeldada tõde, kuid nad aitavad mõista probleeme ja näha põhjusi. Teooriate kasutamine aitab sekkumiste planeerimisel ning aitab vätida oluliste tegurite unustamist planeerimisel. Kasutatud kirjandus Eesti Tervisekasvatuse Keskus. 2001. Paikkonna tervise arengu käsiraamat. Koostanud: Linda Norheim. Kasmel, A. ja Lipand, A. 2007. Tervisedenduse teooria ja praktika I: Sissejuhatus salutoloogiasse. Tamara Janson. Tervise olemuse käsitlus. Viimati vaadatud 03.05.2011 www.ut.ee/tervis/opetajatele/T_Janson.html Viru, A. Tervis ja adaptiivsus. Viimati vaadatud 03.05.2011 www.ut
lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Tsükkel ühest aktiivse une perioodist teiseni umb 90-100 min. Unefaase umb 4+1. -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) Jaan Aru blogi- uni aitab puhastada aju. Nedergaardi laboris tehtud mõõtmised näitavad, et une ajal on ajurakkude vaheline ruum umbes 60% suurem kui ärkvelolekus
annaabi.ee 
