Väikerahvaste ohud ja võimalused (0)

Väikerahvaste ohud ja võimalused
Maailmas on väga palju erinevaid rahvuseid, mida on võimatu üles lugeda. Väikses maailmas on väikerahvad pidevalt elanud tuleviku ootuses ja kartuses . Oma pidevalt väikese rahvaarvu ja tihti ka oma rahvusluse selge määramatuse tõttu on lihtne manipuleerida rahvuskildude kultuuri ja keele säilimisega. Nii on pandud küsimärgi alla ka eestlaste, maride , komide, udmurtide, saamide ja mitmete teiste soomeugrilaste ajalugu, tulevik ja eksistentis. Nii mõnigi rahvakild on pidanud alla vanduma oma võimetusele vastu panna aina väiksemaks jäävas maailmas ja andma teed võimsamatele.
Väikerahvaste edasipüsimist ohustab enim võõrkeelte pealetung . Soomeugrilased määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim levib inglise keel ja släng , toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise keel on siiski väga oluline ja kasulik, et tänapäeval hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid liigne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist.
Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada vaenulik piir ja liiga suur vahemaa , mis takistab neil hoida sidet. Soomeugri rahvad on eraldatud kahte leeri: üks osa on Euroopa Liidus, millesse kuuluvad Eesti, Soome ja Ungari, teine osa on Vene Föderatsioonis, kuhu kuulub ülejäänud valdav osa rahvakilde. Piiride ja väga suurte vahemaade tõttu on raskendatud läbikäimine sugulaste vahel. Suur roll hääbunud sidemete puhul on suurte vahemaade tõttu – soomeugrilaste levikuala on Läänemere kaldast Siberini põhjaosani. Pika tee tõttu ei ole rahvad võtnud vaevaks sõita oma sugulaste juurde juba sajandeid. Olen kuulnud siiski ka ütlust, et mida kaugemal elavad sugulased, seda parem on läbisaamine nendega. Mingi tõetera selles kindlasti leidub.
Väikerahvastele luuakse illusioone omariiklusest. Vene Föderatsiooni all eksisteerivad mitmed meie sugulasrahvaste niinimetatud vabariigid või autonoomsed piirkonnad: Mari, Komi, Karjala , Udmurdi jne. Iseseisvast riigihaldusest ei saa siiski juttugi olla, sest kohalik kuulub ikka enamasti venelastele, keda pigem ei huvita kohaliku vähemusrahvuse huvid oma kultuuri ja elu arendamiseks . Seetõttu on nendes piirkondades domineerivaimaks rahvuseks kujunenud venelased ehk vähemalt 50% rahvastikust moodustavad venelased. Nimetusest tekkiv arusaamine pole seega alati tõde vaid pettekujutelm.
Globaliseeruv maailm on andnud rahvastele siiski võimalusi luua paremaid sidemeid oma sugulastega ja suurendada eneseteadvust oma päritolu kohta. Umbes 25 aastat on korraldatud maailmakongresse soome- ugri keeli kõnelevatele rahvastele, iga aasta valitakse soome-ugri kultuuripealinn, milleks näiteks 2015. aastal oli Setumaal olev Obinitsa , ning koolides käivad ringi enamasti Venemaalt tulnud erinevad soomeugri rahvused , kes tutvustavad oma keelt ja kombestikku. Suur abi tuleb Euroopa Liidult, kes rahastab enda liikmesriikide projekte, mis on seotud kultuuri ja keele edasipüsimisega. Nii on suudetud suurel määral elavdada väiksemate rahvusgruppide kultuuri.
Kartmiseks põhjust on, sest iga järgneva põlvkonnaga väärtustatakse aina vähem oma päritolu. Tendents näitab, et järgneva paarisaja aastaga kahaneb elujõuliste soome-ugri keelte arv oluliselt. Praegu kasutusele võetud meetmed rahvuslikkuse hoidmiseks on küll toimivad , aga toimivad ajutiselt , kui neid piisavalt ei juurutata ühiskonda.