Koaala (1)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
KM3
Koaala
Referaat
Koostaja : nimi perkonnanimi
Särevere 06.01.2010
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2.1. Toitumine 5
2.2. Vaenlased 5
2.3. Paljunemine 6
3.Kokkuvõte 7

1. Sissejuhatus

Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Selle teema valisin, kuna mulle meelduvad väga koaalad .
2.Koaala välimus ja käitumine
Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit . Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv , tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.
Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb ilusa sabaga .
Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga . Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti.
 

2.1. Toitumine

Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna- Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse.
Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koaala.
Mõned eukalüptilehed sisaldavad sinihapet. Seda on leitud ka noortest võrsetest. On võimalik, et koaalade valivus eukalüptiliikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad mürki ära tunda või siis hinnata, kas annus on ohtlik või mitte.

2.2. Vaenlased

Koaalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimeste. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti.
Küttimiste, sagedaste tulekahjude , põudade tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise ajaks piirdus koaala levila idapoolsete osariikidega, kuid nad ei pannud seda looma tähele.
 

2.3. Paljunemine

Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. Kuna isaseid on vähem kui emaseid, on isastel loomadel harilikult mitmest kindlast emasest haarem (kuni viis emast ühe isase looma kohta).
Koaala kukkur avaneb tahapoole ja selles on üks paar nisasid . Tiinus kestab 30-35 päeva. Emaseid sünnib isastest rohkem. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased . Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes 5,5 grammi.
Ema võõrutab poja endast järk-järgult, andes talle kummalist toitu: erilisi väljaheiteid, mis pole tavaliste ekskrementide sarnased, vaid koosnevad poolseeditud eukalüptilehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega. Sel perioodil kasvab koaala poeg väga kiiresti.
Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. Selleks ajaks on nad kuni 18 cm pikad ja karvkate on neil hästi arenenud. Seitsme-kaheksa kuuselt lahkub poeg kukrust täielikult ja asub ümber emalooma seljale. Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Suguküpseks saavad koaalad nelja- aastaselt.
Koaalad elavad keskmiselt 12.-13. aastaseks, harva kuni 18 ja isegi 20 aastat vanaks .

3.Kokkuvõte

See teema on väga huvitav. Sain seda uurides enda jaoks palju uut ja huvitavat teada. Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias.
Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda.
7