..... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).................9 KIRJANDUS............................................................................................................... 9 LISAD ....................................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS..........................
Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus
nende hulgas rohkesti loovharitlasi. TAASISESEISVUMISKATSE Rahvuslikud jõud kartsid nõrgestada Saksamaa sõjalist potentsiaali, kuna see oleks suurendanud Nõukogude okupatsiooni taastamise ohtu. Seetõttu püüti vältida otsest koostööd Saksa võimudega ning hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond, kes koondus Jüri Uluotsa ümber. Paljud nooremad inimesed innustusid valida kolmas tee, seostades tulevikku Saksamaa lüüasaamisega ning lootes tugineda iseseisvuse taastamisel Atlandi hartale ja demokraatlikele lääneriikidele. Just noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, mis levitasid saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. Enamik taolistest rühmadest tegutses iseseisvalt, allaes 1944 aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
päevakäsule, tänades vabatahtlikke Soome abistamise eest. v 17.augustil 1944 võttis ta vastu rügemendi esinduse. v 18. augustil toimus lahkumisparaad Hankos ja 19. tõi Saksa transpordilaev mehed Paldiski sadamasse. v Õhtul asusid soomepoisid Paldiski raudteejaamast Tallina poole teele. Igas jaamas, kus rong peatus, võtsid rügementi vastu suured rahvahulgad lillede, toidukorvide ja orkestriga. Nõmme raudteejaamas kohtas rügementi ka prof. J. Uluotsa saadik, kes palus rügemendi esindajail Nõmmel asunud Uluotsa külastada. Pisarateni liigutatud Uluots tervitas väeosa esindajaid ja palus oma tervitused rügemendile edasi anda. v Edasi juba võideldi koos teiste eestlastega oma riigi vabaduse nimel. Click icon to add picture Click icon to add picture Eestlaste esimene üksus Soome mereväes Soome mereväe koosseistust oli Jätkusõja ajal ligi 1/10 eestlasi Click icon to add picture
Tartus. Punaarmee Narva pealetung algas 25.juulil, 26.juuli 10.august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti Vabariigi uue valituse eesotsa Otto Tief. Otto Tief tahab hoida Tallinnat enda käes. Ka üritas ta saada tunnustust teistelt riikidelt, mis ei õnnestunud. TULEMUS: Kogu Eesti ala taas Nõukogude okupatsiooni all. Küsimused töö kohta: Mida tähendab lühend: MRP? Kes oli töörahva revolutsiooni eesotsas? Millal algas massiküüditamine ja kui palju inimesi umbkaudselt suri? Mis juhtus kuupäeval 22.06.1941 ?
Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. 22.sept hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine: langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. 1944 septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Taasiseseisvumiskatse. 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber ning kõik vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18.sept informeeris Saksa väejuhatus eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Valitsus lootis esialgu pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. 20.sept heisati Pika
· Athena võttis väljakutse vastu. · Äkki oli nende ees peajumal Zeus ja mõlemad langetasid relvad. · Zeus kutsus kokku kõik Olympose jumalad ja tegi hääletuse. · Athena võitis ühe häälega, kuna Zeus oli erapooletu ja nii sai linna nimeks Ateena. · See lugu on vaid üks näide paljudest teistest lugudest. Kasutatud kirjandus · Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood I " · Gerhard Fink "Kes on kes antiikmütoloogias" · Marja-Leena Uluotsa artikkel "Jumalad töötavad taevas" (Avanemises) · "Antiigileksikon 2" · E.Hamliton "Antiikmütoloogia"
Juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, alistusid Balti riigid hääletult. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Kaitseliidult kästi loovutada relvad. Nüüd hakati looma uut Eesti valitsust, mis pidi saama kindlasti venemeelne. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, kes Punaarmeega hakkasid nõudma Uluotsa eestimeelse valitsuse tagasiastumist. Sama päeva õhtul allkirjastas Päts otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Valimised toimusid ehtnõukogulikult: üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti
18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juunipööre; J. Uluotsa valitsuse kukutamine ja uue valitsuse teatavaks tegemine. Juuli algus 1940. Riigikogu laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine. 17. juuli 1940. Valimistulemused tehakse teatavaks, Vabaduse väljaku miitingul nõutakse Eesti ühendamist NSV Liiduga. 21. - 23. juuli 1940. Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts vabastatakse presidendi kohalt. 6
ja sõjaväebaasid. • Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept. 1939 kirjutati alla Eesti – NSV Liidu vastastiku abistamise paktile. • See nägi ette 25000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. • Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. BAASIDE AJASTU • Algul oli olukord rahulik • Baaside leping kergendas majanduslikku olukorda (ettevõtted ja töötud said baaside ehitamisel tööd) • Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine riigist oli Eestile valus löök. • 1940 Novembri lõpus algas Punaarmee kallaletung Soomele, mis kannab nime Talvesõda. • Soomlased suutsid üle kolme kuu Punaarmeele üksinda vastu panna
Soome poolel (2300): ei tahetud sõdida ei punaarmee ega ka saksa poolel. (Soomepoisid) Nõukogude poolel (Punaarmee) (20/30 000): viha sakslaste vastu, kommunismi poolehoid, sund mobilisatsioon. (22.territoriaalne laskurkorpus, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus) 7. Nimed Jüri Uluots viimane EV ametlik peaminister, kelle eest vedamisel moodustati enne sakslaste lahkumist ja enne punaarmee tulekut Tallinnas uus valitsus (18-22 september 1944) Otto Tief Uluotsa poolt moodustatud uue valitsuse juht taasiseseisvumiskatsel (1944) Johannes Vares Barbarus Eest poliitik ja luuletaja, presidendi kohusetäitja, EKP liige alates 1940. Aastast. Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja 1941-1945 Eesti Omavalitsuse juht
juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse ei olnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel
Saksamaa kirjutavad alla peab Eesti alla kirjutama läheb Leedu Vabariik NSV Sõpruse ja piirilepingule. vastastikuse abistamise Liidu huvisfääri. Poola riik likvideeritakse. paktile e.baaside lepingule. 4. okt. K. Eenpalu valitsus esitab lahkumisavalduse. 12. okt. ametisse astub 5. okt. Vastastikuse J. Uluotsa valitsus. abistamise pakti sõlmimine NSV Liidu ja Läti vahel. 10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung). lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt
Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga. Laidoner kirjutas Narva diktaadile alla (NSVL poolt Meretskov). Punaarmee üksused üle Eesti. Tsiviilelanikkonnalt korjati ära relvad. d) juunipööre 21.juuni 1940-Zdanovi eestvedamisel. Nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist, kohal olid punaarmee patrullid ja soomusautod. Valitsuse uueks juhiks J. Vares. Meeleavaldus väljus kontrolli alt. Riigikogu saadeti laiali. e) Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 6. Aug 1940- J.Vares, J. Lauristin said võimule ENSV, Päts kadus võimult. ¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤ Põhiseadused. Täitke tühjad lahtrid.
hirm tuleviku pärast ¤ toonased riigijuhid soovisid vältida verd ja kogu rahva füüsilist hävitamist, seepärast loobuti relvastatud vastupanust ¤ esialgu jäid vastastikused suhted korrektseks ¤ punaväelased elasid kinnisel territooriumil ja nende liikumisvõimalused olid piiratud ¤ kogu ,,vaikiva ajastu" kestel maad juhtinud võimukildkond oli sunnitud manööverdama ¤ K. Eenpalu valitsus astus rahva rahustamiseks tagasi ja selle asemel moodustati laiapõhjaline Jüri Uluotsa valitsus, kes üritas kaasata ka opositsioonilisi ringkondi ¤ oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine nn Umsiedlung, mil Eestist lahkus mõne kuuga Hitleri kutsel 14 000 inimest ¤ hiljem lisandusid neile veel mõned grupid ¤ see oli järjekordne ohumärk ning peagi levisid kuuldused, et Baltimaad on NSV Liidule maha müüdud". KOKKUVÕTE ¤ peale baasidelepingut olid Balti riigid sisuliselt okupeeritud ning pidid
juunil l õppes kuigi ajaloost on teada, et Vene v ägede sissemarss algas toona kell 5 hommikul. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 17. juunil 1940, kuid p õhiseaduslikud institutsioonid üritasid veel ka nendes tingimustes m õnda aega tegevust jätkata. Nii ütles näiteks peaminister Jüri Uluots oma pöördumises rahva poole 18. juuni õhtul: «Võimalikkude eksiarvamuste k õrvaldamiseks olgu teada, et Eesti on praegu teotsemas kõiges oma põhiseaduslikus korralduses.» Uluotsa valitsus oli aga selleks ajaks esitanud lahkumispalve ja uus valitsus tuli juba kooskõlastada Nõukogude okupatsioonivõimudega. ENSV ajal loeti kommunistidele oluliseks kuup äevaks hoopis 21. juunit, kui Vene soomukite toel toimusid nn töörahva väljaastumised ning Toompeal v õeti Pika Hermanni tornis maha sinimustvalge lipp, mis asendati punasega. ENSV ise aga kuulutati välja alles 21. juulil 1940, kui olid toimunud alternatiivitud pseudovalimised riigivolikogusse.
Toidu- ja tarbeainetega varustati ostulubade alusel. *Eesti Rahva Ühisabi- eesmärk abistada kannatanuid. *Hukati 7800 eestlast, juutide ja mustlaste hukkamine *42 august Eesti SS-leegioni asutamine, polnud populaarne, tehti sundvärbamine *30.01 üldmobilisatsioon, rahvast kutsuti vastu seisma punavägedele *suvel ründas Punaarmee Eestit ning lõid sakslased tagasi Taasiseseisvumiskatse Veebr 44 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, suvel Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed; EVR esimeed Otto Tief. Kõik jõudsid ühisele seisukohale, õige momendi ootamine. 18.09 Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse (Tief) ja sõjaväe (Maide). Üritati vabariiki taastada, kuid Saksa nägi seda mässuna. 21.09 teatati oma kavatsustest välismaailmale, samal ajal lahkus enamik valitsusliikmeid Tallinnast. Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning sisenesid Vene tankid. Enamik ministreid saadeti vangilaagritesse. Sõjakaotused
- keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6. august liidetakse NSVL koosseisu 3. Juunipööre ja valimised Balti riikides • Edasist juhtimist hakkas Tallinnas juhtima Stalini esindaja Andrei Zdanov • Uluotsa valitus asendati Nõukogudesõbraliku kabinetiga • Relvitustati Eesti sõjaväeüksused - ei tohtinud avaldada vastupanu • 21. juuni UUS VALITUS - Päts allkirjastas • Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4. Nõukogude okupatsioon 1940-1941 suvi MAJANDUS • Riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine • Kaotati eraomand • Kroon asendus rublagakaupade defitsiit • Rasketööstus (metallitööstus)
Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikuil kästi loovutada relvad. Juunipööre ja valimised Balti riikides Tallinna saabus Stalini eriesindaja andrei Zdanov. Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juunil koguti Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Edasi mindi Toompeale, siis Kadriorgu. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Kõikjal nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogu-sõbraliku kabinetiga. Väike osa demonstrante korraldas revolutsiooni. Neil õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad, ajalehtede toimetused. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21. juuni õhtul andis Päts allkirja otsusele ametisse nimetada uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Peaministriks oli Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus.
1944. A Suur põgenemine. Eestist lahkus 80 000. Kohe langes ka Hiiumaa , Muhu. Sõrve ps jäid toppama aga 24 nov langes ka see NSVL kätte. 7) Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed. 1944. veeb moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1937. Aasta põhiseadusele, mille kohaselt pidi peaminister võtma oma õlule presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed. 1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon komitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18. Sep, mil saksamaa taandus määras J.U. ametisse Vabariigi Valitsuse. 20 sept pärastlõunal heisati Pika Hermani torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekitas see vaimustustormi. 21. Sept otsustas valitsus Eestist lahkuda et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis.
Milline on J.Krossi suhe ajalooga. Ullo Paerand ei ole ajalooline isik, tema nime pole leida arhiividokumentides ega teatmeteostes. Kross on aga talle kombineerinud säärase teenistuskäigu, mis võimaldab olla tähtsate ajaloosündmuste tunnismeheks. Esile võiks veel tõsta Ullo Paeranna vestlust paavsti nuntsiuse Antonio Arataga, kus kirjanik saab demonstreerida oma huumorisoont. Ilmekalt on Paeranna jutustuse kaudu visandatud peaministri Kaarel Eenpalu ja Jüri Uluotsa, aga ka Johannes Varese portreed. Tõepoolest, Krossi kangelane asub kogu aeg poliitilises dimensioonis. Kross ei otsi ju inimeses nii palju jumalikku, filosoofilist alget (ehkki seda muidugi ka), kui just tema suhtlevat, valivat, reageerivat ,,poliitilist mina". Tema tegelane on aktiivne käituja. Krossi tekst koosneb pingelistest suhtlusepisoodidest, kus osalejatel tuleb teha valikuid, astuda samme, mis mõjutavad astuja, aga vahel ka riikide ja rahvaste saatust.
siis sai selgeks, et tuleb koondada kõik jõud vaenlase tõrjumiseks. Hoolimata sellest, et Saksa okupatsioonivõimudele alluva Eesti Omavalitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsioon ei olnud kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning rahvuslikud jõud olid seni vastu seisnud igasugusele koostööle okupantidega, läks rahvas nüüd mobilisatsiooniga kaasa. Otsustavaks sai presidendi ülesandeis viimase seadusliku valitsuse peaministri Jüri Uluotsa väga selge sõnum raadiousutluses 7. veebruaril 1944. Tema üleskutse haarata relvad Idast tuleva surmavaenlase vastu leidis laialdast toetust. Mobilisatsiooniga tuli sõtta u 38 000 (43 000) meest. Juba esimesed kontaktid Eesti pinnale tunginud punaarmeelastega kinnitasid, kui põhjendatud olid J. Uluotsa väited surmaohust eesti rahvale. Meriküla dessantväelased tapsid jõhkralt esimesed nende teele jäänud tsiviilisikud ja nendele oligi antud käsk kohelda kõiki eestlasi vaenlasena.
Nõukogude okupatsiooniperiood Juunipööre ja valimised Balti riikides Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Zdanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati
JUUNIPÖÖRE JA VALIMISED BALTI RIIKIDES Edasise tegevuse juhtimiseks saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Zdanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelstele ringkondadele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetumiseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Demonstrandid suundusid Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga.
mail 1942. Nikolai Reek 1923-1925 õppis ta kõrgemas Click to edit Master text styles sõjakoolis Prantsusmaal. Second level 19251926 ja 19341939 oli N. Third level Reek Eesti Rahvaväe ja kaitseväe Fourth level kindralstaabi ülem. 1939. aastal kuulus Jüri Uluotsa Fifth level valitsuse koosseisu. Nikolai Reek oli kolme Vabadusristi kavaler ja üks markantsemaid ohvitsere Eesti sõjaväes. 1941. aastal arreteeriti ja saadeti Solikamski Usollagi laagrisse,
alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle punaarmee kätte. 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Vabaduse väljakult suundusid demonstrandid Toompeale ja seejärei Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset järgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil Võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi: Nõukogude salakuulajat ja terroristi. Pika Hermanni tornis asendati Sinimustvalge punalipuga
tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva
algas taas Vene pealetung. Venelased suutsid maha suruda nõrga vastupanu Suurel Emajõel ning 22. sept sisenesid Nõukogude tankid Tallinna. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Eestlased üritasid veel viimaseid vastupanusid, kuid asjatult. Kuid tänu sellele, said mitmed tuhanded eestlased põgeneda üle mere. Suure põgenemise ajal lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Rahval aga ei kadunud oma riigi tahe. Rahvuslaste vanem põlvkond koondus endise peaministri Jüri Uluotsa ümber, nad tahtsid hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Nooremad aga lõid illegaalseid gruppe, alles 1944. moodustati vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Mõlemad liikumised otsustasid teha koostööd. Jüri Uluots pidi võtma oma õlule presidendi kohused. Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti Otto Tief ja kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale: oodati vaid õiget aega iseseisvuse välja kuulutamiseks
Tal oli erakordne mälu ja sporditulemused jäid talle väga lihtsasti meelde: seetõttu oli ta oma töös edukas. Samal ajal üritas ta koos emaga lisaraha teenida – nad rajasid väikeettevõtte mis pesi, kuivatas ja triikis riideid. Sellest tekkis Ullol aga ajalehes tüli ja ta vallandati toimetusest. Läbi ühe konkursi sai Ullo tööle riigiametisse. Tänu oma andekusele tegi ta seal kiiresti karjääri ja sai valitsusnõunikuks Jüri Uluotsa valitsuses. Ta saadeti valitsust esindama Narva, kus 17. juunil 1940. aastal allkirjastas Johan Laidoner venelastega lepingu, millega tuli Eestisse 90000 punaarmeelast. Uluots taandus mõne aja pärast peaministri kohalt ja tema asemikuks sai Johannes Vares-Barbarus (teda teadis muide Ullo juba varem, nimelt oli Ullo onu neid tutvustanud). Pärast Vene okupatsiooni tulid peagi sakslased. Ja siis pandi Ullo kahel korral mitmeks kuuks vangi. 1944
27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul
AARIA RASS ?Saksamaal olid välksõjaplaanid ?Konverentside osalejad ja otsused ?overload Normanida dessant 6.juuni 1944. ?Sinimägedes peetud lahingute tähtsus? ?Millistes IIMS sõdivate riikide väeüksustes eestlased sõdisid? Arvuline suurus? ?Jalaväerugement 200 e. Soomepoisid ?Eesti territoriaalne laskurkorpus Venemaa ?8.laskurkorpus jooksis laiali ?Punaarmees 30 000 meest ?Saksa väes ?15-20 000 meest ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud ?sundmobilisatsioon ?Peale Uluotsa kõne 1944 oli mobilisatsioon edukas, sest kokkulepe oli, et eestlased lubatakse EESTIMAAD kaitsma Venemaa vastu ?loodeti, et saadakse luua Eesti Kaitsevägi ?mobilisatsiooniga liitus 38 000 meest ?60 000 meest ?II MS tagajärjed Eesti riigile ja rahvale? ?Kaotati iseseisvus NSVL okupatsioon ?II okupatsioon 22.09 ?kaotas 1/5 oma rahvastikust ?represseeritud, sõjas langenud, põgenenud, küüditatud pmst 200000 inimest vähem
· 14 juuni esitati Eestile ultimaatum, millega nõuti täiendavate väeüksuste toomist Eestisse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist · 17.juuni toodi täiendavad 90 000 meest Eestisse ja Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile sellega läksid kõik ühendusteed ja sidekanalid punaarmee kätte · 21. Juuni kogunes Tallinna, vabaduse väljakule meeleavaldus (näiliselt eestlaste poolt), kes hiljem liikusid Toompeale, nõudes Uluotsa valitsuse asendamist. 21. Juuni õhtul kirjutab Päts alla otsusele, millega astub ametisse uus valitsus · Riigi juhtkond asendub Kremli meelsete inimestega ja Eesti võetakse Nõukogude Liidu koosseisu · 1941 aasta 14. juunil toimub massiküüditamine · 22. Juuni 1941 puhkeb Saksamaa ja Venemaa vahel suvesõda, Venemaa kannab suuri kaotusi ja 7.juulil ületavad sakslased Eesti piiri · Saksamaad saadab sõjas edu ja 28.august jätavad punaväelased Tallinna maha
sept. 1939.a. allkirjastati Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vaheline vastastikuse abistamise pakt vt Tera Baltisakslaste lahkumine ● 6.okt. 1939.a. pidas Hitler kõne, kus ta kutsus baltisakslasi kodumaale tagasi pöörduma ● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660 Punaarmee sissemarss ● 18.okt algas Punaarmee vägede sissemarss ● Püüti hoiduda NSVLiidu vastastest provokatsioonidest ● Oktoobris asendati Kaarel Eenpalu valitsus Jüri Uluotsa valitsusega II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine
Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud. et Eesti saaks iseseisvaks, siis Uluotsale, kes võib õelda oli riigi advokaat, pidi rahvusvahelisel areenil tõestama, et eestlastel on õigus mõisamaad tagasi võtta
Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse ja pärastlõunaks ole eesti pealinn punaväelaste käes. Eestlaste poolt tehti katse taasiseseisvumiseks. Peaministri Jüri Uluotsa eestvedamisel. 1922. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valiti uus eestvedaja J. Uluotsa advokaat Otto Tief. Leiti sobiv aeg Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. septembril heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp, mida peeti mässuks. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda ja pages. Iseseisvuse eest võideldi edasi eksiilis. Anti ka välismaailmale teada eesti seisukorrast aga tulutult
Anname vaid põgusa ülevaate Eesti esimesest 3 suurest vastupanuliikumisest vastukandidaatide esitamisest 1940.aasta valimistel. President Päts ja riikluse järjepidevuse säilimise probleem Eesti riikluse järjepidevus olevat 1940.aasta juunis jäädavalt katkenud sellepärast, et 21.juunil vabastas president Päts Eesti seaduste kohaselt ja presidendi eriõiguse alusel ametist prof.Uluotsa valitsuse ja määras selle asemele dr VaresBarbaruse valitsuse. Uluotsast olevat saanud ekspeaminister ja nii polevat temast lähtuv Tiefi valitsus ja Eesti valitsused eksiilis kunagi saanud riigi juriidilist järjepidevust kanda. Seda on väitnud üsna paljud. Paari TÜ juristi väiteid õigustab ehk asjaolu, et Eesti taasvabanemise eel polnud 1940.a sündmustik veel piisaval määral selgunud ning puudus ülevaade lääne demokraatlike juristide käsitlustest. J
meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikutel loovutada relvad. 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esittatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi.Mass mõudis Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. 4. Uue valitsuse moodustamine. 21. juuni õhtul andis toimunust sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus.
Eestit Nõukogude Liidu osaks, mille saksa väed on vallutanud ja mis hakkab edaspidi kuuluma Saksa riigi külge. Kõike, mis nõukogude okupant oli "natsionaliseerinud", loeti nüüd Saksa riigile kuuluvaks. Kui omanikele midagi tagastatigi, siis nimetati seda Saksa riigi kingiks, mitte õiguse jaluleseadmiseks. Ühesõnaga, peeti kinni Hitleri-Stalini pakti põhimõtteist ja selle järeldustest. Vastusena Eesti peaministri Jüri Uluotsa 1941. aasta üliettevaatlikult sõnastatud memorandumile omariikluse taastamise asjus anti teada, et Saksamaa ei luba okupeeritud idaaladel mingite valitsuste tekkimist ega rahvuslike sõjavägede loomist. Eestlaste nördimuseks käsitasid Saksa võimud Eestit okupeeritud NSV Liidu osana, koos Läti, Leedu ja Valgevenega lülitati Eesti Reich'i Idaprovintsi (Ostland) koosseisu. Hitleri määratud Ostminister Alfred Rosenberg ja SSi juht Heinrich Himmler olid
Peagi sõlmiti samasugused lepingud Läti ja Leeduga. „BAASIDEAJASTU“ Punaarmee osad hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril. Hulk töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi, idast hangiti tarbekaupu. Siiski oli astutud samm, mis murendas rahva usalduse oma juhtide vastu. K. Eenpalu valitsus oli sunnitud avaliku arvamuse rahustamiseks tagasi astuma ja selle asemele moodustati senisest laiapõhjalisem Jüri Uluotsa (1890-1945) valitsus. Uus valitsus andis ähmaseid lubadusi demokraatia taastada, kuid tegelikult midagi (peale tsensuuri tugevdamise) ette ei võetud. Oktoobris 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi – ka baltisakslasi – ümber asuma Saksamaale. Sakslaste ümberasumise käigus lahkus Eestist aastail 1939-1941 kokku 21500 inimest. Baltisakslaste hulgas oli palju majanduslikult jõukamat ja haritumat rahvast, nende lahkumine oli riigile löögiks
eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika levialade kitsam paradigma, lk 142 Jüri Uluotsa paradigma, lk 161 R. Indreko, B. Frolovi ja C. Carpelani paradigmad. Jääb äärmiselt segaseks, mida autor ,,paradigma" all on mõelnud ja kuidas seda niivõrd erinevatel kasutusviisidel mõistma peaks taaskord on lahti seletamata jäänud üks kasutatud mõistetest. Tõsi, T. Kuhn isegi tunnistab, et tema paradigma-mõistel võib olla eri tähendusi, ent üldjuhul kasutab ta seda ise muinasajajärgse teadusprotsessi kohta. Pealegi, pidades silmas rohkem just reaalteadusi
a Roomas. Ta tuleb Roomast tagasi, aga teda tõmbas poliitikasse, seega ta oli lühikest aega ka poliitik. 1944.a Ein põhenes Saksamaale, sealt edasi Ameerikasse. Kurb lõpp temal. Erst oli suurepärane teadlane, aga tal ei olnud alguses toetust, ta kartis põgenedes. Ta ootas kirja, mille tulemusel ta oleks julenud hakata professoriks hakata ,suri tervise pärast. Elmar Ilus ei unustanud ega oodanud, et ta saaks Rooma eraõigust õpetada.Temast saab eraõiguse professor. Leo Leesment- oli Uluotsa kolleeg.Rooma õigus oli tal kõrvalteadmine. Läks vabadussõtta koolikaaslastega. Arvati, et Vene keisririik säilib. Leesment õppis erinevaid keeli lapsena. III LOENG Isikud 4.peatükk Kirjlaik töö-mõiste-kirjuta lahti, mida see rooma õiguses tähendab. Kuidas see mõiste on eesti vabariigi kehtivas seaduses...kuidas see on tänapäeva õiguses. MÕSITED: 1. Õigussuhe-õigussuhetl peavad olema 3 elementi 2. Õigussubjekt-kes osaleb selles 3. Õigused ja kohsutused 4
Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940 ENSV(6.08.1940) 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. JUUNIKÜÜDITAMINE 14.06.1941 Põhjus- et saada lahti teisitimõtlejatest Tulemus: 10000 in. küüditati Siberisse Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus.
4) ldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva hisabi - Nukogude okupatsiooni ja sja tttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rhmitus. Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi hte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad judsid oma seisukohtades ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema plvkonna juhi Jru Uluotsa hea sber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. II Maailmasja lpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasjas sai Eesti rngalt kannatada. 2
5. Eesti Rahva Ühisabi - Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rühmitus. · Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi ühte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad jõudsid oma seisukohtades üksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema põlvkonna juhi Jüru Uluotsa hea sõber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine välja kuulutada, Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse töötajatest Tallinnast. 6. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla.
· 21. Juuli kuulutati välja ENSV ja paluti selle vastuvõtmist N.Liitu · 6. Augustil 1939 võeti ENSV N.Liidu koosseisu Eesti iseseisvuse taastamise katse Loodetakse Saksamaa lüüasaamisele Saksamaa okupatsiooni lõppu ja samas Atlandi Hartale ja lääneriikidele tuginedes iseseisvus taas kätte võita · 1944 moodustatakse Eesti Vabariigi Rahvuskommitee 1944 suvel tekivad Uluotsa rühma ja rahvuskommitee vahel tugevad sidemed. · Rahvuskommitee etteotsa tõuseb Otto Tief · Vastupanuliikumise rühmitused on kõik ühisel meelel ja hakatakse ootama sobivat olukorda iseseisvuse väljakuulutamiseks · 18. September saabub ainuvõimalik hetke iseseisvuse taastamise üritamiseks, mil saksa väed teatavad taandumisest · Uluots määrab eesotsas Tiefiga ametisse uue valitsuse
Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre. Tallinnasse saabunud NSV Liidu eriesindaja Andrei Zdanov astus kontakti siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil kogunes Tallinna Vabaduse väljakule mitu tuhat inimest vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja Nõukogude baaside ehitajaid. Nõuti J. Uluotsa valitsuse tagasiastumist ja uue kabineti moodustamist. Uus valitsus. 21. juuni õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahemoolsed tegelased ja opositsioonilised haritlased. Peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, haridusministriks Johannes Semper, sise-, sotsiaal- ja põllutööministriteks senised Riigivolikogu liikmed. Kohe pärast juunipööret algas puhastus riigiaparaadis. See tabas esmasjärjekorras
Olukorrast Eesti välissaadikuid ei informeeritud Kaalukaid otsusi võeti vastu kitsas ringkonnas 28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06.40 blokeeriti Eesti merelt&õhust 16.06.40 ultimaatum Eestile 17.06 nõukogude vägede sissemarss u 100 000 sõdurit Narva diktaat o Infrastruktuur & kommunikatsioon NSVL alla o Keelati meeleavaldused o Eraisikud pidid loovutama relvad Kaitseliidu desarmeerimine Okupatsioon võõra riigi territooriumi hõivamine oma võimu alla ja
neutraalseks ka selles sõjas) 1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSVL näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti ,,nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks" ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele
Punaarmee sissemarss. Pidi algama 18. okt. Kuna valitsus pidi vastu võtma,s iis K. Eenpanu astus tagasi ja uus valitsus eesotsas Jüri Uluotsaga võttis vastu ( ta osales baaside lepingu sõlmimisel). Punaarmeel pidi olema ohutu sissetulek oma baasidesse. Liikumist pidi julgestama politsei, Kaitseliit ja sõjavägi. Alguse sai juba 12. okt, mis Tallinna ilmusid kolm hävitajat, 15. okt tulid 12 sõjalaeva. Maavägi tõepoolest 18. ja 19. okt ilma intsidentideta. Jüri Uluotsa valitsus. Sõjaministriks sai Nikolai Reek, välisminister Anst Piip, kõik väliskõnelustel osalenud. Uuele valitsusele pandi suuri lootusi olude liberaliseerumise osas. Poliitiliste vabaduste lubamine jäi neil vaid sõnakõlksusks, ka ei jõutud riigijuhtimisse haarata opositsiooni, Nende tegevus jäi lühikeseks. Baltisakslaste ümberasumine. Algas üsna samal ajal punaarmee sissemarsiga. Hitler kutsus kõiki sakslasi kodumaale ja enamus baltisakslasi läks
endast mõistetavad, igas hinges rikkalikult konkreetselt sisustatud, jättes tähele panemata, et mitte üksi kuulajas- lugejas, vaid ka kõnelejas-kirjutajas pole vana- des vormides enam mingit selget sisu, ei enam vana ega veel uut. Eesti rahvas osutus kardetavaimas, hingelises vaakuumis, ilma ideoloogiata, ilma siduva, ühendava aateta, ilma tuleviku tähisteta. Kuid loodus ei lepi tühjusega, loomusunnil täitub see millegagi. J. Uluotsa Suur-Soome ideoloogiat ei taha küll kuidagi lugeda mingiks quasi- ideoloogiaks, — kuid olevaid või mõeldavaid rahvusvahelisi konstellatsioone arvestades on see siiski liiaks utoopiamaiguline, et sellele rajada mingit tööd või poliitikat, et tõmmata kaasa laiemaid hulki. Ometi on sellel Suur-Soome unistusel üks tähtis positiivne külg — eestlase rahvusliku enesetunde püstihoidmine: julgus unistadagi Suursoomest.
annaabi.ee 
