Baaside ajastu Eestis
Diana Ratušnõi
Randel Lillep
Martin Mägi
Henri Kurvits
Mari Tuvikene
MOLOTOV -RIBBENTROPP PAKT
• 30-ndatel valmistusid suurriigid maailmasõjaks.
• Põhjuseks oli Hitleri- Saksamaa soov saada
revanši valusa kaotuse eest I MS.
• Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani
soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini
juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil
valla maailmarevolutsiooni.
• NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid
ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku.
• Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur
riigid omavahelisse sõtta ässitada.
• 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond
silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase
koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust
Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede
saatmiseks, seega need okupeerida.
• Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma ,
millega lootsid nad et loodav liit jääb ära. Kõik peale
Poola olid sellega nõus.
• 23. augustil 1939 kirjutati alla MRP lepingule ja
salajasele lisaprotokollile.
• Selle kokkuleppega jagati kogu Euroopa
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
randel1234567
Õppematerjali autor
Nõukogude saatkonnas pandi kokku Eesti uue, Moskvast täielikult sõltuva valitsuse nimekiri, mille eesotsas oli luuletajast naistearst ja Vabadusristi kavaler Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse asendamise kiirendamiseks korraldati 21. juunil Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldusi. Suurim neist toimus Tallinnas, mille survel nimetas president K. Päts uue valitsuse ametisse. ANNEKSIOON Kohe „juunipöörde“ järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes, jm. Teistel erakondadel peale EKP tegutseda ei lastud. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. 1940. a suvel uute võimudega kaasaläinuid ja hiljem EKP-sse astunuid kutsutakse „juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava
Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eksiilis maa okupeerimise korral ¤ kui algas Teine maailmasõda, koondas NSV Liit Eesti ja Läti piiridele suured väeüksused: 160 000 Punaarmee võitlejat, 700 suurtükki, 600 tanki ja 600 lennukit ¤ erinevalt Leedust, Lätist ja Soomest ei viidud Eestis läbi mitte osalistki mobilisatsiooni ¤ põhjendati, et Nõukogude Liit võib seda pidada enda vastu sihituks ¤ arvati, et Baltikumi saatuse määrab Saksa- Nõukogude sõda, mis toob Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ¤ seepärast sooviti aega võita ja ära oodata Saksamaa rünnak itta ¤ septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse allveelaev ,,Orzel", kuna kapten oli raskelt haigestunud ¤ end neutraalseks kuulutanud maana pidi Eesti
Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas Stalin vähendada meeste arvu 25000 ning sellega saavutas Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega.28.sept.1939 kirjutas Eesti Moskvas alla baaside lepingule ja 18.okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga.
24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18.okt 1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist. 5.okt 1939 kirjutas Läti baaside lepingule alla 10. okt 1939 kirjutati Leedu baaside lepingule alla. Leedule lubati allakirjutamisel Vilniuse piirkond. SOOME TALVESÕDA NSV Liit esitas sarnase lepingu kui Balti riikidele Soomele. Soome oli demokraatlik: poliitiliste erakondade rohkuse tõttu polnud võimalik sellist lepingut parlamendist läbi suruda. Lepingu vastu oli ka avalik arvamus. Soome venitas läbirääkimistega
17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Baltimaade annekteerimine 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. Eesti võttis pakkumise vastu. Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. 30. nov
Kreml, et Eestisse rajatavatesse baasidesse paigutataks 35 000 meest. See oli Eestile vastuvõetamatu ning hetkeks tundus, et asi võib lõppeda sõjaga. Eesti sõjavägi seati lahinguvalmis ning alustati ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Baasidesse paigutavate meeste hulk polnud Nõukogude poolele ilmselt siiski esmatähtis. Stalin oli nõus seda vähendama 25 000 mehele ning saavutas sellega Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega. 28.septembril 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939.aasta 18.oktoobril alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast Punaarmee baasidesse paigutamist ning sõjalaevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamasse ei olnud Eesi enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see ei riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. Talvesõda (30.nov 1939-12.märts 1940) Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse
Sellega algas II maailmasõda. Sakslased saavutasid kiiret edu oma uudse välksõja taktikaga. (tankide koondatud kasutamine) Olles lasknud sakslastel ära teenida poolakate viha ja kogu maailma pahameele, ründas N.Liit 17.sept. omakorda Poolat, muutes sõja maailmasõjaks ning hõivas Poola idaosa. Seda serveeriti kui Ida-Poola „päästmist nende fašistlike valitsejate käest“. Lepinguga ette nähtud joonel kohtunud, pidasid Saksa ja N.Liidu üksused maha ühise võiduparaadi. N.Liidu baaside ajastu Eestis.: © Siimo Lopsik 2014 2 Poola jagamise järel oleks N.Liit võinud ilma mingi tseremooniata hõivata kõik paktiga ette nähtud alad, kuid Stalin soovis ettenägelikult vältida agressori mainet. Baltikum tuli hõivata järk-järgult ja otsekui sealsete rahvaste enda tahtel. 1939.a. septembris, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinnas kinni Poola allveelaeva „Orzel“. 17
Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon. 27) annektsioon- ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne, ilma selle riigi nõusolekuta toimuv liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. 28) Baaside leping- 28.09.'39 sõlmitud EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt, millega NSVL toob oma väed Eestisse 29) Talvesõda- algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri. NSV Liidu juhtkond oli veendunud, et see kestab vaid mõne nädala, Soome aga osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid