SOOMEPOISID (2)

SOOMEPOISID
Koostaja: Renate
Miks põgeneti Soome ?
v
1943. aasta märtsis kuulutati Eestis välja mobilisatsioon 1924aastastele
meestele. See põlvkond oli üles kasvanud seni vabas Eesti Vabariigis ning
üle elanud nii vastupanuta alistumise Nõukogude Liidule kui küüditamise ja
olid juba vaatamata oma noorusele tundma õppinud sakslaste "uut korda".
v
Anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti leegioni vahel. Kuna
paljudele eesti meestele oli vastuvõetamatu sõdida Saksa armee ridades,
siis põgeneti Soome vabatahtlikeks, kus sai otseselt sõdida Nõukogude
Liidu vastu ja samas olla kindel, et see sõdimine toimub vabaduse nimel.
Oli ju üldiselt teada sakslaste soovimatus tunnustada Eesti riiklikku
iseseisvust.
Põgenemine Soome
v
Soome põgenemine oli ohtlik, Saksa võimud lugesid neid mehi
väejooksikuteks.
v
Selle eest võis karistada rindele saatmisega või isegi surmanuhtlusega.
v
Julgeid mehi leidus kogu Eestist, kuid suuremad võimalused olid
põhjarannikul.
v
Põgenikest oli õpilasi ja üliõpilasi 25 % ja ametnikke 15 %. Haridustase oli
seega küllaltki kõrge. Ülejäänutest 33 % olid põllumehed, meremehed ja
kalurid ning 27 % mitmesuguste erialade töölised.
Kes olid soomepoisid ?
v
Soomepoisid olid noored eesti mehed, kes teenisid
vabatahtlikult Soome relvajõududes Talve ja Jätkusõjas aastatel 1940
1944.
v
Soomepoisse oli kokku 3400, neist maavägedes 3000 ja mereväes
400.
v
Nad said korraliku väljaõppe, mille käigus moodustati veebruaris 1944
eestlastest koosnev jalaväerügement JR 200.
Kes olid soomepoisid ?
v
Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome
põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite
võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas.
v
Soomepoiste tunnuslause oli SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST.
v
Selle nimel langes Soomes 178 meest.
Kes olid soomepoisid ?
v
Kuulsamad soomepoisid:
Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver,
Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt.
Talvesõda
v
Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939
kuni 13. märtsini 1940.
v
Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske.
v
Soome Talvesõtta (1939­40) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises
SISU brigaadis Lapual.
Talvesõda
v
Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli
väga raskendatud.
v
Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid.
v
Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta
puuduvad arhiivides andmed.
Jätkusõda
v
Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni
19. septembrini 1944.
v
Uue hoo sai Eesti vabatahtlike Soome siirdumine sisse Jätkusõja ajal
1942st aastast alates, mil oli juba selgunud ka sakslaste soovimatus,
vähemalt esialgu, anda Eestile iseseisvust.
Jätkusõda
v
Tõeliselt massiliseks muutus liikumine aga 1943ndal aastal, mil Soome
vajas eriti abi oma võitluses pealetungiva Nõukogude Liiduga.
v
Üha vähem nähti mõtet võidelda saksa mundris ja üha rohkem nähti
vajadust teha seda Soome mundris Karjala Kannasel.
v
Soome Jätkusõtta siirdus ka küllaltki palju juba kogemusega võitlejaid
eesti Ida ja Politseipataljonidest, kes enam ei soovinud võidelda vaenulikel
Samaaria lagendikel ja Volhovi soodes ning eelistasid oma aastase
sõdurilepingu lõppedes aidata hoopiski meie hõimuvendi.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
Eesti vabatahtlikest moodustati 1941aasta algupoolel luuresalk ERNA, mis
sai eriväljaõppe ja saadeti juulis 1941 Eestisse, Punaarmee tagalasse.
v
1942aasta algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati
välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse.
v
Ainult eestlastest koosnev 13meheline luuresalk hukkus ülesannet täites
1942aasta sügisel ArhangelskVologda raudtee piirkonnas.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
1943aasta kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala
maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila )
pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major
Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala
laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
1943aasta sügisel Soome põgenenutest astus umbes 400 meest Soome
Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel
sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust.
v
Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas,
Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste
väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid. Vastava auastmega
eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl
Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943aasta
kevadel Soome.
v
Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi
ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis.
v
8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest
koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik
soomepoisid peale mereväelaste.
v
Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate, tankitõrje, side ja
staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja
allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944.
v
I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele
Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret.
v
18. juulil paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku.
v
31. juulil ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa
neist määrati kohtadele JR 200s.
Soomepoiste koju naasmine
v
Seoses raske olukorraga Eesti rinnetel tekkis meestel soov minna võitlema
kodumaale, mida Soome võimud arvestasid.
v
Samal ajal Nõukogude Looduga peetavatel rahuläbirääkimistel oleks eesti
vabatahtlike kui "nõukogude kodanike" loovutamist nõutud.
v
Nii paigutati 12.08.1944 JR 200 tagalasse ja teatati võimalusest minna ilma
relvadeta Eestisse.
v
Iga mees tegi oma otsuse eraldi ja vabatahtlikult. Tagasipöördujaid oli 1752
meest, u. 90 % rivikoosseisust. Ülejäänud mehed saadeti mõne aja
möödudes Rootsi.
Soomepoiste koju naasmine
v
16.augustil kirjutas marssal Mannerheim alla JR 200 likvideerimise
päevakäsule, tänades vabatahtlikke Soome abistamise eest.
v
17.augustil 1944 võttis ta vastu rügemendi esinduse.
v
18. augustil toimus lahkumisparaad Hankos ja 19. tõi Saksa transpordilaev
mehed Paldiski sadamasse.
v
Õhtul asusid soomepoisid Paldiski raudteejaamast Tallina poole teele. Igas
jaamas, kus rong peatus, võtsid rügementi vastu suured rahvahulgad
lillede, toidukorvide ja orkestriga. Nõmme raudteejaamas kohtas rügementi
ka prof. J. Uluotsa saadik, kes palus rügemendi esindajail Nõmmel asunud
Uluotsa külastada. Pisarateni liigutatud Uluots tervitas väeosa esindajaid ja
palus oma tervitused rügemendile edasi anda.
v
Edasi juba võideldi koos teiste eestlastega oma riigi vabaduse nimel.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Eestlaste esimene üksus Soome mereväes
Soome mereväe koosseistust oli Jätkusõja ajal ligi 1/10 eestlasi
Click icon to add picture
Click icon to add picture
JR 200 eesti ovitserid
Esireas vasakult: lipnikud Nugiseks ja Mankin, kapten Abi, major Peiker, Savonen,
kapten Talpak, leitnant Reinumägi, lipnikud Vaas ja Sepp.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Soomepoiste rügement JR 200
Saabub eestisse.