SOOMEPOISID (2)
SOOMEPOISID
Koostaja: Renate
Miks põgeneti Soome ?
v
1943. aasta märtsis kuulutati Eestis välja mobilisatsioon 1924aastastele
meestele. See põlvkond oli üles kasvanud seni vabas Eesti Vabariigis ning
üle elanud nii vastupanuta alistumise Nõukogude Liidule kui küüditamise ja
olid juba vaatamata oma noorusele tundma õppinud sakslaste "uut korda".
v
Anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti leegioni vahel. Kuna
paljudele eesti meestele oli vastuvõetamatu sõdida Saksa armee ridades,
siis põgeneti Soome vabatahtlikeks, kus sai otseselt sõdida Nõukogude
Liidu vastu ja samas olla kindel, et see sõdimine toimub vabaduse nimel.
Oli ju üldiselt teada sakslaste soovimatus tunnustada Eesti riiklikku
iseseisvust.
Põgenemine Soome
v
Soome põgenemine oli ohtlik, Saksa võimud lugesid neid mehi
väejooksikuteks.
v
Selle eest võis karistada rindele saatmisega või isegi surmanuhtlusega.
v
Julgeid mehi leidus kogu Eestist, kuid suuremad võimalused olid
põhjarannikul.
v
Põgenikest oli õpilasi ja üliõpilasi 25 % ja ametnikke 15 %. Haridustase oli
seega küllaltki kõrge. Ülejäänutest 33 % olid põllumehed, meremehed ja
kalurid ning 27 % mitmesuguste erialade töölised.
Kes olid soomepoisid ?
v
Soomepoisid olid noored eesti mehed, kes teenisid
vabatahtlikult Soome relvajõududes Talve ja Jätkusõjas aastatel 1940
1944.
v
Soomepoisse oli kokku 3400, neist maavägedes 3000 ja mereväes
400.
v
Nad said korraliku väljaõppe, mille käigus moodustati veebruaris 1944
eestlastest koosnev jalaväerügement JR 200.
Kes olid soomepoisid ?
v
Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome
põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite
võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas.
v
Soomepoiste tunnuslause oli SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST.
v
Selle nimel langes Soomes 178 meest.
Kes olid soomepoisid ?
v
Kuulsamad soomepoisid:
Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver,
Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt.
Talvesõda
v
Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939
kuni 13. märtsini 1940.
v
Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske.
v
Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises
SISU brigaadis Lapual.
Talvesõda
v
Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli
väga raskendatud.
v
Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid.
v
Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta
puuduvad arhiivides andmed.
Jätkusõda
v
Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni
19. septembrini 1944.
v
Uue hoo sai Eesti vabatahtlike Soome siirdumine sisse Jätkusõja ajal
1942st aastast alates, mil oli juba selgunud ka sakslaste soovimatus,
vähemalt esialgu, anda Eestile iseseisvust.
Jätkusõda
v
Tõeliselt massiliseks muutus liikumine aga 1943ndal aastal, mil Soome
vajas eriti abi oma võitluses pealetungiva Nõukogude Liiduga.
v
Üha vähem nähti mõtet võidelda saksa mundris ja üha rohkem nähti
vajadust teha seda Soome mundris Karjala Kannasel.
v
Soome Jätkusõtta siirdus ka küllaltki palju juba kogemusega võitlejaid
eesti Ida ja Politseipataljonidest, kes enam ei soovinud võidelda vaenulikel
Samaaria lagendikel ja Volhovi soodes ning eelistasid oma aastase
sõdurilepingu lõppedes aidata hoopiski meie hõimuvendi.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
Eesti vabatahtlikest moodustati 1941aasta algupoolel luuresalk ERNA, mis
sai eriväljaõppe ja saadeti juulis 1941 Eestisse, Punaarmee tagalasse.
v
1942aasta algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati
välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse.
v
Ainult eestlastest koosnev 13meheline luuresalk hukkus ülesannet täites
1942aasta sügisel ArhangelskVologda raudtee piirkonnas.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
1943aasta kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala
maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila )
pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major
Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala
laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
1943aasta sügisel Soome põgenenutest astus umbes 400 meest Soome
Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel
sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust.
v
Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas,
Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste
väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid. Vastava auastmega
eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl
Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943aasta
kevadel Soome.
v
Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi
ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis.
v
8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest
koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik
soomepoisid peale mereväelaste.
v
Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate, tankitõrje, side ja
staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja
allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest.
Jätkusõda: soomepoiste tegevus
v
Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944.
v
I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele
Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret.
v
18. juulil paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku.
v
31. juulil ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa
neist määrati kohtadele JR 200s.
Soomepoiste koju naasmine
v
Seoses raske olukorraga Eesti rinnetel tekkis meestel soov minna võitlema
kodumaale, mida Soome võimud arvestasid.
v
Samal ajal Nõukogude Looduga peetavatel rahuläbirääkimistel oleks eesti
vabatahtlike kui "nõukogude kodanike" loovutamist nõutud.
v
Nii paigutati 12.08.1944 JR 200 tagalasse ja teatati võimalusest minna ilma
relvadeta Eestisse.
v
Iga mees tegi oma otsuse eraldi ja vabatahtlikult. Tagasipöördujaid oli 1752
meest, u. 90 % rivikoosseisust. Ülejäänud mehed saadeti mõne aja
möödudes Rootsi.
Soomepoiste koju naasmine
v
16.augustil kirjutas marssal Mannerheim alla JR 200 likvideerimise
päevakäsule, tänades vabatahtlikke Soome abistamise eest.
v
17.augustil 1944 võttis ta vastu rügemendi esinduse.
v
18. augustil toimus lahkumisparaad Hankos ja 19. tõi Saksa transpordilaev
mehed Paldiski sadamasse.
v
Õhtul asusid soomepoisid Paldiski raudteejaamast Tallina poole teele. Igas
jaamas, kus rong peatus, võtsid rügementi vastu suured rahvahulgad
lillede, toidukorvide ja orkestriga. Nõmme raudteejaamas kohtas rügementi
ka prof. J. Uluotsa saadik, kes palus rügemendi esindajail Nõmmel asunud
Uluotsa külastada. Pisarateni liigutatud Uluots tervitas väeosa esindajaid ja
palus oma tervitused rügemendile edasi anda.
v
Edasi juba võideldi koos teiste eestlastega oma riigi vabaduse nimel.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Eestlaste esimene üksus Soome mereväes
Soome mereväe koosseistust oli Jätkusõja ajal ligi 1/10 eestlasi
Click icon to add picture
Click icon to add picture
JR 200 eesti ovitserid
Esireas vasakult: lipnikud Nugiseks ja Mankin, kapten Abi, major Peiker, Savonen,
kapten Talpak, leitnant Reinumägi, lipnikud Vaas ja Sepp.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Soomepoiste rügement JR 200
Saabub eestisse.
Slaidi esitlus teemal SOOMEPOISID, slaide on 20, nendest kolm on piltidega ja üks on esislaid.
Väga põhjalik materjal.
Sarnased õppematerjalid
11
doc
Eestlased soome armeedes
Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus.
Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus
vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti
vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis.
8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva
jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale
mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja
staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool
(Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem
ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200
kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti
8
doc
Eesti mehed II maailmasõjas
kolonelleitnant Eino Kuusela. Formeeriti kaks pataljoni, tankitõrje-, miinipilduja- ja sidekompaniid,
töötasid nii ohvitseride kursused kui ka allohvitserite kool. Koguarv ca 1700 inimes Kokku teenis
Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
rügemendi Eestisse kutsuda. Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis
kodumaale tagasi. Rahvas võttis koju tulnud soomepoisid suure vaimustusega vastu.
Soomepoiste vaimne juht oli Karl Talpak, kes oli oli veendunud rahvuslane ning taotles
ennekõike Eesti iseseisvuse taastamist.1944. aasta sügisel naasis Talpak Eestisse ning püüdis
sõjalise instruktorina kaasa aidata Eesti iseseisvuse taastamisele. Ta sai aru, et selleks puuduvad
küll reaalsed võimalused, kuid seadusliku valitsuse ametisseastumine on hädavajalik riigi juriidilise
järjepidevuse kestmajäämise jaoks
8
doc
Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele
Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis
sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti
sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatagi 200. jalaväerügement, kuhu kuulus
umbes 2500 vabatahtlikku. Rügemendi ülemaks määrati Soome kolonel Eino
Kuusela, kuid allüksuste jutidena tegutseid ka eestlased. Pärast Soome
kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel
kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Soomepoisid paistis silma lahingutes nii
Punaarmee vastu Tartus, kui ka kokkupõrkes taganevate sakslastega. Ehki
soomepoisse oli liialt vähe, näitas see, et väike riik võib kahe suure riigi vahel leida
kolmanda tee oma saatuse määramisel.
7
Kokkuvõte
Sõja suurimateks kaotajateks jäid Jaapan ja Saksamaa. Võitjateks aga USA ja
Nõukogude Liit. Sõda lõppes 2
3
doc
Eesti ja II maailmasõda
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale
Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see
õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid:
bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september
Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola
allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui
Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast.
NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru
andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter
Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril
sõidab Moskvasse
9
doc
Eesti II maailmasõja ajal
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
BAASIDE AEG
Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP)
II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike.
Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed.
Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus.
Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks.
Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas.
Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas.
1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust.
1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm.
1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni.
1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga.
Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.
Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale.
NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Vene
24
docx
Eestlased Saksa armees
,,Eestlased Saksa
armees"
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus..................................................................
....................3
Miks mindi Saksa armeesse
vabatahtlikult?.....................................3
Miks eelistati Saksamaad üle
Venemaa?..........................................4
Sakslased osutusid
okupantideks......................................................6
Eesti üksuste
loomine.......................................................................6
Idapataljonid.................................................................
....................7
Politseipataljonid...........................................................
.................10
Eesti
lennuüksused................................................
12
doc
II MAAILMASÕDA (1939-1945)
II MAAILMASÕDA (1939-1945)
1938 29. september 1938
13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa,
Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia
loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad.
15. oktoober 1938 1939
Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939
Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja
Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai
3
odt
II maailmasõda Eestis
kus oli umbes 10 000 eesti rahvusest sõdurit. Esialgu ei olnud värbamine kuigi kiire. Eesti Leegioni
asutamine ei olnud edukas, sest oodatud vabastamist ja iseseisvust ei tulnud. Üha rohkem jahtus
soov võidelda koos sakslastega NSVL-i vastu. Mida lähemale 1944. aastale, seda populaarsemaks
sai Saksa ridadesse astumine. 1943 koostati mobilisatsiooni korras Eesti Leegion, seal oli umbes 11
000 meest. Oli ka teisi vägesid. Osa liikus Soome, nad olid Eesti rügement soomepoisid, neid oli
3000 3500. Soome oli Saksamaa liitlane. Eestlasi oli paarkümmend tuhat ka Punaarmees, nad olid
Eesti Vabariigi kaitseväe baasil loodud 22. territoriaalne laskurkorpus. Nad sõdisid Loode-
Venemaal, kuid usaldus NSVL võimule ei olnud suur, kuna paljud andsid end vangi. Nii suunati nad
hoopis tagalasse tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid kui sunnitöölaagrid. 1/3 meestest surid seal
kurnatusse, nälga jms
Meedia
Kommentaarid (2)
Kõik kommentaarid