Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

SOOMEPOISID (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes olid soomepoisid ?
Vasakule Paremale
SOOMEPOISID #1 SOOMEPOISID #2 SOOMEPOISID #3 SOOMEPOISID #4 SOOMEPOISID #5 SOOMEPOISID #6 SOOMEPOISID #7 SOOMEPOISID #8 SOOMEPOISID #9 SOOMEPOISID #10 SOOMEPOISID #11 SOOMEPOISID #12 SOOMEPOISID #13 SOOMEPOISID #14 SOOMEPOISID #15 SOOMEPOISID #16 SOOMEPOISID #17 SOOMEPOISID #18 SOOMEPOISID #19 SOOMEPOISID #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Renate K Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200 kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai

Ajalugu
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis

Ajalugu
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

sõjamasina tarbeks, järgnesid repressioonid ja koonduslaagrid Kalevi-Liival ja Kloogal. Holokaust ­ juutide massiline hävitamine. Koonduslaagrid, tööjõuna kasutati eestlasi Võitlemine: Saksa poolel *~40000 Omakaitses *Ida- ja politseipataljonid 10000-12000 *Eesti Leegion (pataljon Narva) ~15000 Soome poolel *2000 põgenikku ­ Jalaväerüglement, Soomepoisid, Talvesõda Nõukogude poolel *Ehituspataljonid ja tööpataljonid ~25000 *22. Territoriaalne Laskurkorpus ~33000 *8. Eesti Laskurkorpus ~27000 Repressioonid tabasid: juute, mustlaseid, nõukogude sõjavange, kõiki neid, kes Sakslastega koostööd ei teinud. Hukati umbes 78000 Eesti elanikku. Represseerituid süüdistati: *Propagandakirjanduse levitamine *Juudiks või mustlaseks olemine *Töötamine nõukogude organites

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

Ajalugu



Lisainfo

Slaidi esitlus teemal SOOMEPOISID, slaide on 20, nendest kolm on piltidega ja üks on esislaid.
Väga põhjalik materjal.


Meedia

Kommentaarid (2)

tudishpiip profiilipilt
tudishpiip: suht mõttetu
16:29 23-03-2010
AigiJuhansoo profiilipilt
22:11 11-03-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun