Aasta 1944 (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Aasta 1944

38. AASTA 1944 SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE 1944 aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldsepealetund. Vastase löögist vapustatud suures vähemuses Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala

Ajalugu

9

doc

Eesti II maailmasõja ajal

28. septembril kirjutati alla baaside lepingule. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest). Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat. Suusõnaliselt lubati, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. 5. oktoobril ­ baaside leping Lätis, 10. oktoobril Leedus, Soomes aga vastuseis. 30. novembril 1939 puhkes Talvesõda, kui Venemaa alustas sissetnugi Soome. NSVL visati Rahavasteliidust välja, kuid Soomet ei abistatud. Siiski suutis Soome tekitada NSVL-le suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks.

Ajalugu

4

docx

Eesti Teise maailmasõja ajal.

1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes sõja-aastail. Eesti Rahva ühisabi eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid, vangistused. Juutide täielik hävitamine. 1 juuli 1942 Eesti juutide vaba. Eesti omavalitsus kuulutas märtsis 1943 välja noormeeste värbamise- Sundmobilisatsioon. Põgeneti soome selle eest. 6) Aasta 1944 Eestis 1. jaanuar ­ mai idaringe põhjalõigus Punaarmee, üldpealetund, saksa väed taandusid, võitlus Narva pärast u 7 kuud. 30 jaan kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio vahendusel rahvast üles astuma. Kokku tuli 40 00 meest iseseisva riigi nimel võitlema. Veebr. keskel läks Punaarmee narva alla pealetungile. Narvat kaitsvad üksuseid ähvardas sissepiiramisoht. Suutsid tagasi tõrjuda.

Ajalugu

4

doc

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

Suurpositsioonid läksid kommunistide kätte. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks(esimene sekretär Karl Säre). Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega ja niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi. 1941. aasta 14.juunil toimus massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riigis. Eestist viidi umbes 10000 inimest. Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee kiirelt ja sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7.juulil ka jõudsid Eestini. Lahingud toimusid mitmetel Eesti aladel, aga punaväelased ei suutnud kaua vastu panna ja pidid sakslaste tugevust tunnistama. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kelle vastasteks olid hävituspataljonid. 37

Ajalugu

3

doc

Eesti ja II maailmasõda

neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest ­ nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes ­ 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 ­ jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure organiseerimis kandis väekoondis suuri kaotusi: pärast Velikije Luki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks ja väljaõppeks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles suvel 1944 Eestis

Ajalugu

4

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

· kunst- kultuur muutus propagandistlikuks  · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata. Saksa okupatsioon 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles nõus neid jõudumööda igati abistama. Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid. Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5

Maailmasõjad

2

odt

Eesti II maailmasõja ajal

müüginormid. 1943.a hakati maasid tagastama. Elatustase langes. Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid.1.juuliks 1942. sai eesti juudivabaks.1942-st aastast toodi juute eestisse koondus- laagrisse. Hävitati ka mustlasi. Loodi omakaitse, mis asendas kaitseliitu. Augustis 1942 kuulutati Eesti SS-leegioni asutamine. 1943.a sundvärbamine.1943.a suvi saadeti pataljon Narva rindele. Põgeneti Soome, juht Karl Talpak. 1944.a moodustati Jalaväerüge- ment 200 eesti vabatahtlikest soomes.1944.a augustis naasid pooled. 1941.a suvel võitles venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus(7000 eestlast).1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus. AASTA 1944: 1944, jaan.- Punaarmee pealetung idarindes.30.jaan.kuulutati välja üldmobilasatsioon. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealle- tungile.6.märts-vene õhurünnak hävitas Narva, 8.märts sai kannatada Jõhvi,Tapa, 9

Ajalugu

2

doc

Eesti II maailmasõja ajal - konspekt

Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg ­ okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. ­ Eesti annekteerimine ­ NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August ­ Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega

Ajalugu

Kommentaarid (3)