Aasta 1944 (3)

Aasta1944 – Sõda jõuab taas Eestisse. Jaanuar 1944 algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad . Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma , relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tugevdasid veelgi sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti. 1944 suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks.Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära ning Saksa väejuhatus asus oma vägesid tagasi tõmbama. 26.juuli marssisid venelased hävitatud Narva linna. Ägedaimad lahingud, mis Eesti pinnal kunagi peetud, toimusid Vaivara Sinimägedes. 10.augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks ning lõpetasid pealetungi. Punaarmee kaotused võisid ulatuda kuni 200 000 meheni. Augusti keskel jõudsid punaväelased Lõuna-Eestisse. Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. 22.sept hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine: langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. 1944 septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Taasiseseisvumiskatse. 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief , koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber ning kõik vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18.sept informeeris Saksa väejuhatus eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Valitsus lootis esialgu pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. 20.sept heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21.sept otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. Sõjakaotused. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi -280 000 inimese- võrra. Täielikult hävis Narva, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus.Sadamad olid hävitatud ja maanteed purustatud . Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, peaaegu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.