Aasta 1944 (0)

1 HALB

AASTA 1944
SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE
1944 aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldsepealetund. Vastase löögist vapustatud suures vähemuses Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks. Kuid ka punaarmee vajas väikest pausi ning seda aega kasutasid sakslased abivägede paiskamiseks Narva alla.
30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad . Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne. Rahvas sai kindlust ja hoogu ning mehed allusid mobilistasioonikäsule. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Narvat kaitsvaid üksusi ähvardas sissepiiramisoht. Pealtung suudeti tagasi tõrjuda ning järgnevalt läks initsiatiiv saksa väejuhatusele, kes asus likvideerima Vene sillapäid narva jäi läänekaldal. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpunim ent kumbki pool ei suutnud otsustavat edu saavutada. Saabus 3 kuuks vaikus.
Narva lahnigute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märtsil hävitas see täielikult Narva ning 8 märtsil sai tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa . Vastu 9 märtsi ööd pommitasid 250 vene lennukit Tallinna. 25 märtsil jõudis kord Tartuni, mis sai ka rängalt kannatada. Eestlaste võitlusmoraali ei suutnud õhurünnakud siiski murda, pigem tugevdasid need sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu.
PUNAARMEE VALLUTAB EESTI
1944 aasta suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks. Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära, täiendust saanud Punaarmee aga valmistus uueks pealetungiks. Sellises olukorras leidis Saksa väejuhatus, et narva jõe joone hoidmine pole enam võimalik, ning asus oma vägesid tagasi tõmbama. 24 juulil tõrjusid eestlased küll veel punaste rünnaku Auvere sillapealt, ent päev hiljem ületasid venelased Narva jõu ja marssisid 26 juulil sisse nende eneste hävitatud Narva linna.
Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile, mille võtmeks olid Vaivara Sinimäed. Seal toimusid kahe nädala vältel kõige ägedamad lahingud. Saksa positsioonid võeti marulise suurtükitule ja õhturünnakute alla. Seejärel astus suurte tankiüksuste toetusel lahingusse Nõukogude jalavägi, rünnates tihendate lainetena turmtules hävinud kaitseliine. Rasketele kaotustele vaatamata tegid saksa väed (sh 20. Eesti diviis ) pidevaid vasturünnakuid, püüdes kaotatuid positsioone tagasi võtta. Ülesanne kujunes üliinimlikult raskeks, sest Punaarmee pasikas tulle üha uusi värskeid väekoondisi. 10 augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks. Augusti keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetundi alustanud punaväelased Lõuna-Eestisse. Pärnu poole liikunud Vene väed peatati Väikesel Emajõel, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord Riia lähistel, kus Punaarmee jõudis mereni, ähvardades põhja pool võitlevad saksa väed peajõududest ära lõigata. Halvima vältimiseks otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung . Väikesel emajõel arenes see väga visalt , kuna sakslased tegid kõik, et taandumisteed Võrtsjärve ja Liivi lahe vahel lahti hoida. Suurel Emajõel rünnakule läinud punaväelased kohtasid seevastu vaid nõrka vastupanu. 22 septemberi hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Organiseeritud vastupanu enam ei avaldatud, sest vimmasedki Saksa väeosad olid lahkumas, Eesti üksustel aga puudus keskne juhtimine ja jõud Punaarmee peatamiseks.
1944 aasta septemberis kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest, nende hulgas rohkesti loovharitlasi.
TAASISESEISVUMISKATSE
Rahvuslikud jõud kartsid nõrgestada Saksamaa sõjalist potentsiaali, kuna see oleks suurendanud Nõukogude okupatsiooni taastamise ohtu. Seetõttu püüti vältida otsest koostööd Saksa võimudega ning hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond, kes koondus Jüri Uluotsa ümber. Paljud nooremad inimesed innustusid valida kolmas tee, seostades tulevikku Saksamaa lüüasaamisega ning lootes tugineda iseseisvuse taastamisel Atlandi hartale ja demokraatlikele lääneriikidele. Just noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, mis levitasid saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. Enamik taolistest rühmadest tegutses iseseisvalt, allaes 1944 aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda, kui Rahvuskomitee uueks esimeheks vailiti Uluotsa lähemaid kaastöölisi advokaat Otto Tief , koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitte ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Jäi ainult üle oodata sobivat momenti taasiseseisvumise väljakuulutamiseks. 18 sept, mil saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest, määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Eesti sõdurid asusidki vabariiki taastama , haarates mitmel pool võimu enda kätte ja takistades sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20 septemberi pärastlõunal heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp . Tekkis linnas mäss. 22 septemberi õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid vene tankid. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid, ülemjuhataja Maide hukati.
SÕJAKAOTUSED
Teises maailmasõjas sai eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi. Täielikult hävis Narva, ülisuuri purustusi oli tallinnas, tartus ja muudes väikelinnades. Tööstuses ulatus purustuste protsent ea 50-ni. Sadamad olid hävitatud, raud -ja maanteed purustatud . Põllumajanduses vähenes külvipind ja kariloomade arv. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks , Nõukogude Liidu võimu alla.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria258 Õppematerjali autor

Tehtud õpiku järgi. Sisaldab: sõda jõuab taas Eestisse, punaarmee vallutab Eesti, taasiseseisvusmiskatse, sõjakaotused

sõda punaarmee taasiseseisvumiskatse sõjakaotused

Sarnased õppematerjalid

doc

Aasta 1944

all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tugevdasid veelgi sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti. 1944 suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks.Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära ning Saksa väejuhatus asus oma vägesid tagasi tõmbama. 26.juuli marssisid venelased hävitatud Narva linna. Ägedaimad lahingud, mis Eesti pinnal kunagi peetud, toimusid Vaivara Sinimägedes. 10.augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks ning lõpetasid pealetungi. Punaarmee kaotused võisid ulatuda kuni 200 000 meheni.

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

28. septembril kirjutati alla baaside lepingule. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest). Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat. Suusõnaliselt lubati, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. 5. oktoobril baaside leping Lätis, 10. oktoobril Leedus, Soomes aga vastuseis. 30. novembril 1939 puhkes Talvesõda, kui Venemaa alustas sissetnugi Soome. NSVL visati Rahavasteliidust välja, kuid Soomet ei abistatud. Siiski suutis Soome tekitada NSVL-le suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks.

Ajalugu

doc

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

Suurpositsioonid läksid kommunistide kätte. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks(esimene sekretär Karl Säre). Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega ja niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi. 1941. aasta 14.juunil toimus massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riigis. Eestist viidi umbes 10000 inimest. Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee kiirelt ja sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7.juulil ka jõudsid Eestini. Lahingud toimusid mitmetel Eesti aladel, aga punaväelased ei suutnud kaua vastu panna ja pidid sakslaste tugevust tunnistama. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kelle vastasteks olid hävituspataljonid. 37

Ajalugu

docx

Eesti Teise maailmasõja ajal.

1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes sõja-aastail. Eesti Rahva ühisabi eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid, vangistused. Juutide täielik hävitamine. 1 juuli 1942 Eesti juutide vaba. Eesti omavalitsus kuulutas märtsis 1943 välja noormeeste värbamise- Sundmobilisatsioon. Põgeneti soome selle eest. 6) Aasta 1944 Eestis 1. jaanuar mai idaringe põhjalõigus Punaarmee, üldpealetund, saksa väed taandusid, võitlus Narva pärast u 7 kuud. 30 jaan kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio vahendusel rahvast üles astuma. Kokku tuli 40 00 meest iseseisva riigi nimel võitlema. Veebr. keskel läks Punaarmee narva alla pealetungile. Narvat kaitsvad üksuseid ähvardas sissepiiramisoht. Suutsid tagasi tõrjuda.

Ajalugu

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

· kunst- kultuur muutus propagandistlikuks · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata. Saksa okupatsioon 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles nõus neid jõudumööda igati abistama. Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid. Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5

Maailmasõjad

doc

Eesti ja II maailmasõda

neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure organiseerimis kandis väekoondis suuri kaotusi: pärast Velikije Luki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks ja väljaõppeks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles suvel 1944 Eestis

Ajalugu

doc

Ajaloo KT aasta 1939 konspekt

1944. Osales kaitselahingutes Karjalas. Soomes. Ehituspataljonid: Vangilaagrid, kus ülirasketesee tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsa varumisel. Suri 1/3 mobiliseeritut, talvel, üle kurnatusse. 22. territoriaalne laskurkorpus 1941 a suvel 7000 eestlast Sõidisid:D 8. Eesti laskurkorpus: 1941 Loomine päästis paljude ehituspataljonidesse saabunud meeste elud. 27 000 inimest 8590% eestlased SÕJATEGEVUS EESTIS 1944. Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid. Veebruaris algasid pikad lahingud Narva pärast ( 7 kuud). Sakslaste üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene lennuvägi tegi Eestile pidevaid õhurünnakuid (Hävitati ajalooline Narva hoonestus, rängad purustused Tallinnas ja Tartus). Suvel muutus sakslaste seis II maailmasõja rindel raskeks 1

Ajalugu

doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid