MORAALITEOLOOGIA 1. Mis on vabadus? 1. Vabadus on (Jumala kingitud) võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist, ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. 3. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid? 3. Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruu...
Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist. Sündisid kolm teadust: 1. loomuõigus ( kõigile rahvastele ühine) 2. positiivne õigus ( igale riigile omane) 3. moraaliteoloogia Tema mõistuseõpetus rääkis inimestele teisiti kui kirik: "Loomuõiguse mõte ja eesmärk on täielikult siinpoolse elu teenistuses. Sellepärast kujundab see inimesi niisusgusteks, nagu nad peavad olema, et elada teistega koos õiguslikus ühenduses. Moraaliteoloogia aga teeb inimestest kristlased, kes peavad silmas pidama, et austusväärse ja vaga elu eest siin ilmas saavad nad tasu alles pärast surma. Sellepärast
Inimese elu eesmärk on täita kohust. Igale ametile ja seisusele oli ette nähtud tema eriline kohustus. Kohustuse allikad ja neist välja kasvavad teadused: Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine loomuõigus Kõrgem võim – riigikodaniku kohustused – igale riigile oma positiivne õigus (riigi seadus) Jumal – kristlase kohustused – moraaliteoloogia (Pühakiri) Mõistus ajatu, omane kõigile inimestele, järelikult ka mõistuseõigus. Loomuõiguse mõte ja eesmärk oli korraldada inimese elu siinpoolsuses (sealpoolsusega tegeleb moraaliteoloogia, kelle jaoks inimene on maal nagu palverändur). Keskaegne koostöö usu ja mõistuse vahel ei olnud enam õigustatud. Ratio pidi tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja. Mõistusõigus ja riigiõpetus koos Thomas Hobbes (1588-1679)
Corpus Iuris Civilis’es on piibli mõju selgelt näha. CIC sisaldab palju norme kristluse kui riigiusu kaitseks, riiklik karistus paganluse eest; 2. Alfred suure seaduste kogu algab kümne käsuga Vanast Testamendist; 3. Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks. Ühtegi karistust, mida Mooses pole kehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtiv õigus. Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia - õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk ehk õigus oli kristlastele kohustuslik. 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Religioosne õigus ehk religioosset päritolu õigus. Religioossed õigussüsteemid: 1. Islami õigus - šariaat ehk islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum; 2
[26]W. lähtus mõistusõiguslikust postulaadist, et kõik õigused tekivad kohustustest (vt Pufendorf: inimesed ammutavad teadmisi kohustustest kolmest allikast, millele vastab 3 liiki kohustusi ja 3 teadust: 1.mõistuse valgus üldinimlikud kohustused õpetus kõikide rahvaste ühisest loomuõigusest; 2.seadusandliku ülemvõimu korraldused riigialama kohustused positiivne õigusteadus üksikute riikide õigusest; 3.jumalik ilmutus kristlase kohustused moraaliteoloogia pühakirjas ilmutatud normidest). Õigus on üksnes seal ja kõikjal, kus inimesel on kohustus tegutseda looduseaduse jõul. Kohuse täitmisele ei viinud riiklik kasvatuslik tegutsemine, vaid kohust pidi igaüks täitma iseenda pärast, et saavutada loomulik seisund. [27] Mõistusõigus on enesekasvatus, millega igaüks peab isiklikult tegelema ning mitte segama teisi sellel teel. Ehkki üksikisiku teekaaslasteks on teised inimesed, tegutseb igaüks enda täiustamise
õigus.Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI-XVII sajandil toimus ka kriminaalkaristuste karmistamine, moraalsed hinnangud muutusid rangemaks.Juristid jõuavad isegi selleni, et ilmalikud valitsejad ei tohi võrreldes VT-ga pehmendada karistusi. Ennereformatsiooni toiminud kriminaalõigus oli tunduvalt pehmem. Pärast reformatsiooni surmanuhtlus nõidumise, jumalasalgamise, abielurikkumise jne eest.Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia. - Õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olemaarmastus, Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk, õigus olikristlastele kohustuslik. Nad ei pidanud olema anarhistid, ei võinud kristliku armastuse nimel võtta õiguselt sellekehtivust. Kui õigus seisiski armastuse käsust madalamal astmel, siis patule kalduva inimkonna jaoks oli ta vältimatult vajalik kord. Kus iganes armastus toime ei tulnud, pidi sekkuma õigus. 10
eesmärk. Õigus seisneb loomulikus, mõistlikus käitumises. Tuletab õiguse samast loomulikust kohustusest. Väidab, et osale seisusele on ette nähtud vastav kindel kohustus. Kõrgeima kohustuse allikas on mõistus. Sellest tulenevad inimese üldised kohustused, neile vastab teadus on kõrgeim (riigi)võim. Siit tulenevad riigi kodanike kohustused. Kolmas kohustuse allikas on kirik. Siit tulenevad kiriklaste kohustused ja sellele vastav haru on moraaliteoloogia. Pafendorf tõstab esile mõistuse. Võidab, et mõistus on ajatu ja omane kõikidele inimestele. Seega on kõigil ka ühised kohustused. Loomuõigus kehtib ühtmoodi kõigile - muutumatud kohustused, muutumatu õigus. Kui on erinevates piirkondades erinevusi, siis see pole loomuõigus (monogaamia on Euroopas üks õiguse põhikülgi. Ei saa aga väita, et see oleks loomuõigus, sest maailmas on palju polügeenseid rahvaid
annaabi.ee 
