Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Õigusakadeemia
Õigusteaduskond
Referaat
Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos
Õppejõud: Peeter Järvelaid
Koostaja : Viktoria Gratšjova
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Valgustusajastu 4
Inglismaa valgustus : 4
Saksamaa valgustus: 4
Prantsusmaa valgustus: 4
Voltaire : 4
Charles Louis de Montesquieu : 5
Jean Jacques Rousseau : 5
Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos 6
Kokkuvõtte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Minu töö eesmärk on käsitleda teemat „Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos“.
Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt.

Valgustusajastu

Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant , kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna „valgustus“.
Valgustajad olid haritlased ja filosoofid , kirjanikud , teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned:

Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus

Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi

Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu

Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.1
Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?", kus ta määratles valgustust inimese väljumisena "omasüülisest alaealisusest" ning püüdlust alati ja igas olukorras "mõtelda ise". Valgustusajastule iseloomulikeks peetakse aga ka varasemaid mõtlejaid, nt John Locke, Nicolas Malebranche, Isaac Newton, Charles de Montesquieu.
Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon . Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.2

Inglismaa valgustus:

Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid , siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment .
Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed.

Saksamaa valgustus:

Erinevalt valgustajatest Prantsusmaal, ei vastandanud Saksa valgustajad oma mõttemaailma usule . Vastupidi, jumalasõnast lähtudes taotleti 17. sajandil suuremat pühadust. Saksa valgustajate üks tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz . Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg Herder .

Prantsusmaa valgustus:

Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause „Mõtlen, järelikult olen olemas“.
Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau.

Voltaire:

Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja . Oma teostes naeruvääristas ta
mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku
kirik . Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse
ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose
„Filosoofilised kirjad“ avalikule põletamisele.
Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud „Kui harimatu
rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“.
Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga
Friedrich II õukonnas.

Charles Louis de Montesquieu:

Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat „Pärsia kirjad“. Selles
raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat
pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata
kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748 . aastal
ilmunud teos „Seaduste vaimust“.
Ta pooldas parlamentaarset monarhiat .

Jean Jacques Rousseau:

Rousseau sai kuulsaks teosega „Kas teaduste ja kunstide edu on
soodustanud kõlbluse paranemist?“. Vastupidiselt tollal levinud
arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud
kõlbluse langus ja temalt on pärit lause „Tagasi loodusesse !“
Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki
riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste
riikide puhul

Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos

Üks suuremaid efekte , mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid , kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi .
Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol. Varem suuresti lihtrahva elu mõjutanud ühiskonnaaparaadid nagu kirik ning aristokraatia muutusid äkitsi palju vähem oluliseks. Keskajast ületulnud traditsioonide kummardamise, irratsionaalsuse, ebausu ning türannia asemele kerkisid nüüd edasiviivad jõud, mis soovisid inimelu kvaliteeti parandada. Kirikusuunase tähelepanu vähenedes hakati seda aga järjest enam osutama sellistele tänapäeval iseenesest mõistetavaks peetavatele printsiipidele nagu demokraatia. Samuti suurenes tohutult teaduse osatähtsus, mis tõi kaasa hulganisti uusi läbimurranguid füüsika ja keemia vallas ning seega parandas ka see lihtrahva olukorda, kellega seni oli suhteliselt hoolimatult ringi käidud. Suuresti vähenes ka sallimatute hulk kui varem nii ebausklikule maailmale tutvustati tänapäeva liberalismi ideid.
Just Valgustusajastu peamised ühiskonnaväärtused - vabadus, demokraatia ja ratsionaalne mõtlemine on need, mida me tänapäevalgi hindame. Hüüdlause "Vabadus, võrdsus, vendlus!" sai ka Suure Prantsuse Revolutsiooni lipukirjaks, mis tähistas demokraatia ja vabariikluse võidukäigu algust Euroopas ning monarhia lõplikku kokkuvarisemist. Samuti lõi see ajastu ka kasvulava, millel idanesid revolutsioonilised seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa valgustusideede mõju all ning sellega aitas see periood kaasa ka tänapäeva supervõimu loomisele. Suuresti aitas liikumine kaasa ka tänapäevaste majandusteooriate arengule - just Valgustusajastul loodi kapitalismi mõiste, mida täna peetakse isikuvabaduste üheks nurgakiviks.
Valgustusajastuga algas absoluutse monarhia allakäik Euroopas. See ajastu aitas tohutult kaasa maailma moderniseerimisele ning tõi meid lõplikult Keskajast välja, purustades viimasedki selle perioodi jäänukid igapäevaelus. Liikumine aitas luua selliseid tänapäeva inimestele nii tuntud ja nende poolt nii hinnatuid ühiskonnateooriaid nagu demokraatia ning inimõigused. Suurt osa mängis see ka kapitalismi arengus. Valgustusajastuga toimus Euroopas tohutu murrang, mille positiivseid tagajärgi me tänapäevalgi kogeda saame.

Kokkuvõtte

Töö käigus tegin selgeks

Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/valgustusajastu_liina.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu

H. Hattenhauer .Euroopa õiguse ajalugu.I ja II raamat.Tallinn,2004.
1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/valgustusajastu_liina.ht m
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu
8