Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2
Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2
Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2
Lingvistilist mudelit pidas Foucault oma kaasajal, st. 60-ndatel valitsevaks. "Sõnad ja asjad" käsitleb humanitaarteaduste teket. Teadmiste tekke -- epistemoloogia põhielemendiks on episteem (vrd. Levi-Straussi müteemi). Episteem -- homogeenne korraldatud esituste väli; üldine teadmiste ruum, mis võimaldab fikseerida "olemiste korda". Seoste võrk, mille alusel esitatakse epohhidele omased vastuvõtu koodid, praktikad, tunnetusteooriad ning läbi nende tekivad teatud ajastule omased kontseptsioonid. Igas kultuuris eksisteerivad teatud korrastavad koodid: keele, vastuvõtu (meeleorganitega) ning praktika (kuidas midagi kasutada) ning mõtisklused nende korrastavate ja struktueerivate koodide üle. Selle kahe äärmuse vahel asuvadki korrastavad olemiseviisid ehk episteemid, mis toovad välja esemete vahelise korra ja näitavad kuidas neid esemeid tuleb vaadata. Episteemid loovad erinevate
annaabi.ee 
