-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt. Müstitsism ka taaselustab positivismi poolt hukutatud filosoofia, annab talle tagasi kaotatud eesmärgi ja elulise väärtuse, lastes tal osa saada olemisest.
Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile
Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Tooras sisaldub kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 on keelud. Misna ehk suuline toora, mis koosneb peamiselt seadusekoodeksitest ja kommentaaridest ehk Gamara. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Sõna "juut" on tulnid heebreakeelest yehudi, mis tõlgituna tänendab 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras.Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse
reguleerivad Toora rakendamist. Tooras sisaldub kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 on keelud. Misna ehk suuline toora, mis koosneb peamiselt seadusekoodeksitest ja kommentaaridest ehk Gamara. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda sellegipoolest juudiks. Kui juut ei aksepteeri judaismi uduprintsiipe ehk tõekspidamisi ning temast saab agnostik või ateist ehk jumala
· Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud
Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus Kehtivus- arutluse omadus, arutlus on kehtiv, kui järeldus vastab eeldustele. Kosmoloogia- universumi kui terviku uurimine. Küllaldase aluse printsiip- seisukoht, et iga maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid. Materialism- õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne Monism- kõik koosenb ühest algest Müstitsism- looduslikust maailmast kaugemale ulatuv intuitiivne teadmine. Naiivrealism- seisukoht, et tegelikkus ongi just selline nagu ta meile igappäeva elus näib Ontoloogia- uurib tegelikkust, mitte tegelikkuse teadmist. Paratamatud ja küllaldased tingimused- selleks, et X saaks olla abielumees, on tal partamtult vaja olla abielus. Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Paratamatus- miski mis peab olema. Propositsioon- on see mida lause tähendab
Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda". 2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist
Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid.
Klasse, ühiskonnaakihte ja rahvaid haaranud kindlusetus- ning väljapääsmatustunne. Ka stoikute, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usun- dilisi jooni, erandiks oli üksnes epikureism. Platoni filosoofia teisenes uusplatonismiks ning sellest sai hilisantiikaja filosoofia peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia (Philon) sugemeid ning pütagoreismi uuendamine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusse. Uus-platonismi rajas Ammonios Sakkas, tuntuimad esindajad olid Porphyrios ja Proklos, kuid keskseks kujunes Plotinos. Uusplatonismis segunesid pütagoreistlikud, idamaised, müstitsistlikud ja Platoni filosoofia sugemed reaktsiooniliseks idealistlikuks süsteemiks, mida käsitati mõneti usundi asendajana. Selle õpetuse põihisisu on emanatsioonisüsteem: jumalikust ühtsusest tuleneb vaimne maailm, sellest ilmub hingeline ja hingelisest materiaalne maailm
idealism tegelikkuse koosnemine millestki mittemateriaalsest, vaimsest. Intuitsioon teadmise vorm, mis ei vaja arutlust kosmoloogia universiumi, kosmose jms uurimine. küllaldase aluse printsiip (!) seisukoht, et iga kogemuslikus maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid materialism õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne. monism seisukoht, et kõik koosneb ühest algest müstitsism intuitiivne teadmine, mis ulatub kaugemale n.ö loomulikust maailmast. naiivrealism seisukoht, et maailm ongi selline nagu ta näib. Paratamatud ja küllaldased tingimused selleks, et X saaks olla abielumees, on tal paratamatult olla abielus. Kuid see ei ole siiski küllaldane tingimus, sest ehk on X naine? Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Nimetatud erinevus paratamatute ja
Portinari altar (keskne stseen kuj. Jeesuslast, tiibadel Portinari ja tema naine); Van den Memling mõjutatud Weydenist, õrnem, lüürilisem, kuulsaim: Dansiki Maarja kiriku altar, väga figuuririkas viimne kohtupäev; Püha Katariina müstilise abieluga; palju Madonna pilte, nägu spetsiifiline; Massys altari pilt: Kristuse haudapanek, tuntud olustikumaalija; üleminekukunstnik Hieronymos Bosch hilis-keskaegne müstitsism; nägemuslikud elemendid; looming seostub meelemürkide tarbimisega; haritud, sügavalt pessimistlik; kriitiline suhtumine ühiskonda; moralist; Lõbude aed väikesed alasti inimesed; Heinakoorma triptühhon naeruvääristas inimeste võitlust kuulsuse ja maise heaolu pärast; Püha Antoniuse kiusatusest; Kadunud poja tagasitulek; Felippe Brugel vanem talupoegade Brugel, põhitemaatika maa- ja talupojaaineline; sarkastiline; Talupoja pulm
Selle vallutasid inkas.Riigi suuurim ja tähtsaim jumalus oli Kuu. Oluliseks peeti ka Merd.Selleks ajaks lõppes senilevinud kaslaskultus. 6 Inkad Inkad asusid usko piirkonda 1200 aasta paiku.kuid nende edasitung lõppes alles 1470 aastal. Selleks ajaks hõlmas nede riiki miljon ruutkilomeetrit.. Inkade riigiusundis oli organisatsiooniline külg mis hõlmas toiduvarude hankimise rituaali.Tähtsam kui müstitsism ja spiritualism.peaaegu iga riitust saatis ohverdamine.Inkade jaoks oli väga tähtis päikese austamine-teda peeti meessoost jumalaks ja ta nimeks arvati olevat Inti. Surnutele andi kaasa toitu jms..Inkade uskumuse kohaselt läksid vooruslikud inimesed pärast surma ,,ülemisse maailma" mis sarnanes maaga.Patused läksid ,,alumisse maailma" kus nad pidi külmetama ja sööma üksnes kive:D Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi
Skolastika süstematiseerijaks sai Thomas Aquinost (1225-1274) elutööks sai Aristotelese vaadete kohandamine katoliku kiriku õpetusega. Usudogmaatikat peab Thomas inimmõistusest kõrgemateks. Nende tõestamine ei ole inimmõistuse võimuses. Küll on need aga arusaadavad jumalale. Teoloogia on kõrgeim tarkus. Jumal absoluutselt hädavajalik ja paratamatu. Tema loob mittemillestki esmase mateeria. Tema suunab in. tegevust ja tunnetust. Keskaja filosoofias oli esindatud müstitsism, mis hülgas Jumalani jõudmise mõistuspärase tee ja pidas ainuvõimalikuks inimese isiklikku intiimset suhet kõrgeimal olendiga – nn. religioon ekstaasis. 6
jutlustaja.15 Lisaks sellele rajasid hernhuutlased igasse kihelkonda oma palvemaju, kus neid kogunemisi pidada. Eriti hoogsalt rajati neid 19. sajandi esimesel kümnendil. Paljud hernhuutlaste palvemajad rajati eestlaste initsiatiivil ja sageli ka pastorite eest varjatult, näiteks ehitati vennastekoguduste palvelaid koolimajade kattevarjus.16 Kuna kirik jättis rahvast külmaks, siis otsiti rahuldust just nimelt hernhuutlaste palvemajadest. Neis valitses enamasti piiramatu müstitsism, nii et juhtivad isikud püüdsid teadlikult välja kutsuda usuliselt inspireeritud selgeltnägijaid ja rahvaprohveteid. See kõik päädis äärmustesse kaldunud usulise fanatismiga, kus nii mõnigi koguduse liige sattus ülepingutatud palvetamise tagajärjel letargilisse olekusse, mille ajal käidi ära kas taevas või põrgus, sellest välja tulles rääkisid nad aga osa saanud ilmutustest. 17
Romantikud leidsid, et maailmas valitseb kaos, see otsene vastandus valgustussajandi unistustele - idee harmoonlisest struktuurist, kui leitakse ühik, mis on kõigile alus, siis on võimalik luua harmoonia. Kui ongi mingisugused seadused, siis need pole inimesele tajutavad - neid tajumatuid seadusi peeti müstiliseks. 18. saj lõpu poole ilmneb kirjanikel kalduvus mingi esmase loobumine jumalast, siis on üsnagi seletetav, mis moodi see müstitsism 19. sajandil välja nägi, 19. sajandil on müstitsism üsna tavaline nähtus - kirjandusteadlastel on raske määrata realismi, sest realistlikel autoritel on joone, mis ei kuulu romantismi alla. Balzaci loomingust, mis on realistlik, on leitud palju romantilisi jooni. Romantikud on väga tihti loodususku, või maailma vaimu usku - pooleldi religioossed. Nendele omane ka teatud ülemuse taotlus - selles hoolimata, et maailm on kaootiline paik, neile on omane ideaalitaotlus - väga üldomane ja üldlevinud omadus romantikute puhul
Tuntumad stoikud on Marcus Aurelius ja Cicero. Epikuurlased pidasid naudingut kõrgeimaks elu eesmärgiks ja üritasid vältida valu. Nad ei kartnud surma, sest niikaua kui me elame ei ole me surnud ning kui ükskord sureme, siis me enam ei eksisteeri. Nende tunnuslauseks sai ,,Ela hetkes." Epikuurlased ei osalenud poliitikas. Neoplatoonikud, kellest tuntuim on Plotinos, uskusid, et on olemas kõikehõlmav ja igavene Üks. Meie hing on Ühele lähemal, keha kaugel. Müstitsism on üheks saamine Jumala, looduse või universumiga. Sa kaotad oma praeguse keha ja saad osa oma päris ,,minast". See on uskumus, et ,,päris mina" ongi kogu universum. Müstiline kogemus esineb pea kõikides religioonides. Sofie ja Joanna lähevad matkama, ning lähevad õhtul tagasi punase majakese juurde. Maja sees leiavad nad karbi postkaartidega, mis on kõik adresseeritud Hildele ja saadetud Liibanonist Norra markidega. Viimane postkaart on samal päeval kirjutatud ja mainib nii
Teine tähtis muusikakeskus oli Friedrich Suure õukond Berliinis. Hiilgav kontserdielu, milles osalesid Euroopa väljtapaistvaimad muusikud, flöödimängija ja kuningas ise. Joachim Quanz kirjutas kuningale flöödikontserte ja sonaate. Klavessiinimängijana tegutses seal õukonnas Carl Philipp Emanuel Bach. 1767 lahkus ta Hamburgi. Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ajastu religioossus oli pigem soutud inimese isiklike usuliste kogemustega. 18.sajandil hakkasid helilooja suhtlema laia ja anonüümse publikuga. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ja neid korraldavad ühingud saksakeelses Euroopas- Leipzigis, Viinis(1771), Berliinis(1790).Tõusis ka olulisele positsioonile muusikaajakirjandus ja -kriitika. Helilooja Jean-Philippe Rameau kes rajas uue harmoonikäsitluse
mõtteprotsesse. Deism väidab, et Jumal on maailma perfektsena loonud hiljem selle käiku sekkumata. Dualism rajaneb soovil selgitada reaalsust vastandlikes terminites. Hegel näiteks kasutas teesi, antitees ja sünteesi. Filosoofid märkasid juba varakult vastandumise osatähtsust mõtlemises ja kogemuses, jaatuses ja eituses, heas ja kurjas ning olemises ja mitteolemises. Materialism näevad ülima reaalsusena konkreetset asja või energiat, sellesse üksiasjalikult süüvimata. Müstitsism püüab tuvastada subjekti kogu maailmas. Huviorbiidis on eelkõige vahetu kogemus kirjeldamatust e ülimast reaalsusest. Bergson loob elufilosoofia võideldes evolutsiooniteooriaga. Elu on midagi enamat kui ettekujutus füüsilisest maailmast, mille annab meile mõistus. Mõistus ei vasta elu dünaamilisusele. Bergson võtab kasutusele mõiste 'eluvool', mille peamiseks tunnuseks on kestvus. Eluvool on oma olemuselt loominguline, säilitades vana ja kandes seda tulevikku
käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 108. Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud? kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi, Dostojevski jpt on oma teostus otsinud vastuseid Piibli põhiküsimustele), muusika, arhitektuur (nt lääne keskaegsete kirikute ristikujuline plaan, kõrged
Lk. 14 2. Klassitsism üldiselt :zanrid (sonaat, kvartett, kontsert, sümfoonia, avamäng) vormid (sonaadivorm, rondo); stiili üldiseloomustus. Klassitsism on suund ,mis annab vormile sisuga võrdse väärtuse . Sisu ja vormi tasakaalu omistati eriti kreeka kujutavale kunstile ja arhitektuurile ; väljend klassikaline ajastu. Valgusajastu tõstis 18.saj. keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus enam seotud kirikuga, vaid inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduse arengu eest, rääkisid inimese loomupärastest õigustest. 18 saj. hakkasid heliloojad suhtlema laia ja anonüümse publikuga tekkisid kontsertorganisatsioonid. Eelistati vastandiks barokile (keerukalt kaunistatud
Maailmapõlgus. Vaenlaseks Jumal, sümpaatiaks deemon. Sõnades võitlevad rahva eest, tegelikult põlgavad seda. Romantiline kangelane on tihti mingi füüsilise defektiga. Tärkab huvi ka folkloori, keskaegsete legendide ja muinasjuttude vastu. Salapärasus, ebatavalisus. Zanrid: luule(ballaadid, poeemid). Dekabristid-1812 sõjas prantslastega rindel (ohvitserid). Kui venelased jõuavad tagasi on väe esirindel Aleksander I. Elu ei lähe hästi, Aleksander on loomult kiuslik. Müstitsism. Ülikoolis keelatakse filosoofia ja nõutakse, et loodusteadused tuleb viia vastavusse piibliga. Ohvitserid hakkasid looma Salaühinguid, 1816 Päästeliit. Ühingud ei tahtnud muuta Venemaad revolutsiooniga vaid reformiga.Ohvitserid pillutatakse mööda Venemaad laiali. Valmistutakse sõjaväeliseks pöördeks, Aleksander I sureb ootamatult. Võimule saab Nikolai I-truudusevanne 14. dets. 1825 Väga paljud dekabristid vangistati. Kirjanduslik programm-kirjandus peab väljendama patriootilisi
Inimkeskne hoiak füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel (näit stoikude ja Epikurose f.-s). 12.)Hilisantiikaja filosoofia- stoikude, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Teemasid kreeka teaduses 1. Õpetus algelementidest ja vastandeist – keemia, meditsiin 2. Aatomiõpetus – õpetus algosakestest 3. Geograafia: geo- ja heliotsentriline maailmapilt; õpetus kliimavöötmeist, pikkus- ja laiuskraadidest 4. Bioloogia (zooloogia) ja botaanika: õpetus sugudest ja liikidest 5. Aritmeetika ja geomeetria
Deist Jumal on algpõhus, kes lõi Universumi ja loodusseadused, kuid ei ole isikuline ega immanentne. Panteist Jumal avaldub meile loodusena. Transtsendentne tuleb ladina sõnast transcendens, mis tähendab piiridest väljuv, teisel pool piiri. See jääb väljapoole tunnetust, ületab inimliku arusaama piiri. Transtsendentaalne skolastikas tähistas see termin üldisi spekulatiivseid mõisteid nt, olev, üks, hüve, tõde. 13 Müstitsism meie jutt Jumala kohta on vale, sest inimlik arusaam on lõplik, aga Jumal on metafüüsiline lõpmatus. Me peame loobuma mõtlemisest, tunnetama Jumalat ja lugema pühakirja. Järjepidev müstitsism on filosoofiliselt korrektne positsioon. (Bonaventura (1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST Keskaja filosoofia (KF) aluseks oli kristlik maailmavaade See on religioonile tuginev
Jaguneb kahte ossa: abstraktne (Malarmne) ja emotsionaalne (Verlaine). Neid ühendab omavahel iluideaal. Sümbolistide keelel oli ülesanne luua uus maailm, mis on tuttav juba romantismist. Sümbol võib olla mitmekülgne. Nt read on paigutatud nii et meenutavad laeva ja räägivad ka autori mõtetest valitsevast sihitusest. Sümbolistlik luule on intuitiivselt tajutav ja seletatav. Üheks osaks on impressionism mis on maalikunstiga ühine. Ilu ja impressionismi kõrval on talle omane ka müstitsism, st võib minna äärmiselt müstiliselt (Malarme ,,Aknad"). Tema kolm märksõna on ilu, kunst ja müstika. Dekadents on üldine sajandi hoiak. On vastav vool ja iseenesest vana nähtus. 19.sajandi lõpul kirjutas verlaine luuletuse. See konseptsioon on formuleerunud juba eelmise sajandi lõpul kus kirjutati teos ,,Rooma impeeriumi langemise lugu". 19.sajandi lõpul oli biograafiline dekadents, kus võib näha sotsiaalset protesti. Astuti ühiskonna vastu. Luules oli
· Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. · Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. · Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks: 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 108. Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud? · Piibel kui ühiskondliku elu mõjutaja: inimeste omavahelised suhted ehk eeskuju piiblilugudest, 7-päevane nädal juutlusest, kirikupühade tähistamine, ajaarvamine, mis tänapäeval on seotud Jeesuse sünniga, inimeste nimed, meeste ja naiste õiguslik seisund;
Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel
Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980. aastatel
Peale reformi kaotavad Rooma ja Itaalia teaduse arengus keskse koha; nüüd muutuvad tähtsaks Oxford, Viin, Heidelberg, Praha, Wittenberg, Genf, London. Saksa renessanss on eelkõige teoloogiline. PHILIPPE MELANCHTON kujunes õpetajaks. Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega. Hakkas ise agaralt mõtteid levitama. 1599 sai meistriks Görlitzis. Asus kirjutama
selles peitus ka ta edu. Püha kiriku teotamine keskajal oli kohutav kuritegu. Kuid ka nüüd ei hülga kirik seda vägivaldset pilti, mis loodi inkvisitsiooni ajal. Traditsionaalne Must Missa pole diletandist või reeturist preestrile enam vägivaldne näitemäng nagu vanasti. Kui satanist soovib mõnitada, vaatab ta hoolega, et see poleks parodeerimisel moes. Niisiis astub ta tõega püha lehma peale Tänapäeva Must Missa võiks teotada selliseid ,,pühasid " teemasid nagu Idamaade müstitsism, psühhiaatria, psühhedeelne liikumine, ultraliberaalsus jms. Patriotismi ülistataks, drooge ja nende gurusid määritaks poriga, kultuurituid militante jumalikustataks ja kiriklike teoloogiate dekadentsile antaks saatanlik tõuge. Satanistlik põhi on alati olnud katalüsaator üldiste tõekspidamiste muutmise vajalikul kahestumisel ja mõnel juhul võib Musta Missa laadne tseremoonia teenida kaugeleulatuvaid maagilisi eesmärke. 1666
nagu ma teen) ja eeskuju andev (jätab eeskuju oma käitumise läbi). Viimane kaldub olema elitistlik, lunastus pole lihtrahvale kiirelt kättesaadav, vaid üksnes kauge eesmärk (budism). 4. Kui lunastuse saavutamisel on osa individuaalsetel püüdlustel, siis on oluline, kas on tulemuseks aktiivne askeetlus - tööeetika koos piiratud tarbimisega nagu kalvinismi puhul (mis soodustab sotsiaalset muutust ja kapitalismi arengut) või teispoolsusele orienteeritud askeetlus, müstitsism, mille kohaselt lunastus on saavutatav vaid selle maailma, ihade ja soovide, hülgamise teel (budism). Teispoolsusele orienteeritud askeetlus ei too kaasa sotsiaalset muutust. Religiooni ratsionaliseerimine, preester ja institutsioon Kui prohvet sureb, luuakse organisatsioon/bürokraatia tema universaalsetel ja abstraktsetel ideedel põhineva õpetuste kehtestamiseks ja säilitamiseks. Prohveti õpetuse põhjal preesterkond institutsionaliseerib religiooni
käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 135 18.1.11. Religiooni mõju veel: - Piibel kui ühiskondliku elu mõjutaja: inimeste omavahelised suhted ehk eeskuju piiblilugudest, 7-päevane nädal juutlusest, kirikupühade tähistamine, ajaarvamine, mis tänapäeval on seotud Jeesuse sünniga, inimeste nimed, meeste ja naiste õiguslik seisund;
kunst ja moraal mõjutavad vastastikku üksteist. Kõik need kultuuri harud väljendavad rahva ,,vaimu" ning ajalugu on protsess, milles see vaim end realiseerib (potentsiaalsus püüdleb enda realiseerimisele). Ajaloo maailmavaimu realiseerumise - perioodid: 1. (tees?) Vana-Kreeka vaba mõtlemine. Polise elustiil. ,,Õnnelik", loomupärane ja spontaanne noorus. 2. (antitees?) Sokrates ja kristlus moraal, müstitsism ja religioon tõid kaasa pettumise, pessimismi, ,,vaimu pöördumise sissepoole", kadus spontaanne loovus ja kodanikuvabadus. Autoritaarne (organiseeritud-kiriklik) vs eetiline (individuaalne) religioon. 3. (süntees?) Vaim pöördub tagasi enda juurde kõrgemal tasemel. Vabadus koos autoriteedi ja enesedistsipliiniga. Protestantism ja saksa rahvuslus. Rahvustest koosnev universaalne inimkond.
annaabi.ee 
