teadusuuringute lähenemisviise. See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938) fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis eelarvamuste vabalt analüüsida kõiki meie teadvuse sisusid (Finlay 2008). Husserli meetod pidi pakkuma rangel viisil loodud põhimõisteid, mis looksid kindla aluse igale teadusele. Tema eesmärk oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus" (Tammo 2008). Husserli arvates olid teadused eemaldunud konkreetsest kogemusest ning loonud enneaegselt küpseks kuulutatud abstraktseid ja läbiuurimata mõisteid. Kuna need mõisted ei põhinenud kogemusel, puudus neis selgus ning nad ei sobinud ainevaldkonnaga, mille peegeldamiseks nad olid loodud. Husserli arvates oli sellise olukorra lahenduseks tagasipöördumine asjade juurde sellistena, nagu neid kogetakse ning kuna igasugune teadmine põhineb kogemusel,
Rocca al Mare Kool Juhan Viiding (1948-1995) Luuleraamat Hanna-Maria Tammo Tallinn 2009 Sisukord 1. Sisukord ...............................................................................lk2 2. Juhan Viiding ........................................................................lk3 3. Elukäik ................................................................................lk3 4. Looming ..............................................................................lk4 5. Luuletusi ..........
väsinuna puhkuse vajadust. Herakleitos tõi esimese dialektilise arenguõpetuse mudeli (vastuolude toime nähtuste kujunemisel ja arengul). Tunnetuse aluseks peab Herakleitos meelelisi haistinguid. Looduse tunnetamiseks on vaja arvamustelt jõuda tõeni, mis on kõigile ühene ja rajaneb mõistusel. Hiljem kasutab õpetust vastuolude ühtsusest ehk dialektikat paljude teiste seas ka Hegel. NB! TAMMO VÕIB KÜSIDA: Mis siis ei liigu? Vastus: Liikumise enda printsiip ei muutu (logos). Postpositivism e positivismi eitamine. Jagunevad kaheks: internalistid, kes toetuvad teadmiste olemuslikele seadustele, uurivad teaduse arengu sisemisi seadusi; eksternalistid, kes uurivad seda, kuidas teadmiste kasvu on mõjutanud välised tegurid, nagu psühholoogia. Kuhn kuulus eksternalistide alla. Tugines teaduse ajaloole ning pakkus välja oma mudeli, kuidas
annaabi.ee 
