Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa. Ka harilik tamm on sobiv puuliik. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel mändi. Samuti kuusk. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 3. Seemnete varumine. Metsaselektsioon. Plusspuud. Seemlad Ajutine seemnepuistu - heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Sealt varutakse suurem osa kultiveerimiseks vajalikest seemnetest. Valikseemnepuistu - spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpsed ja küpsed heakasvulised puistud, käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: ▪ tuulekindlad puistud, ▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu.
Neist olulisem ja enam kasutatav on valik, seda nii individuaalse , kui massilise valikuna. Metsaelektsiooni eesmärgid Metsaselektsiooni eesmärkideks on puistute kasvukiiruse ja tootlikuse tüstmine- puude kasvukiirus ja poolikus on olulisemaid olisemaid omadusi mida selektsiooni käigus püütakse suurendada. Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele
kuuse kasvatamisel aga juurepessu oht. Kui õnnestub aretada nende haiguste suhtes resistentseid vorme, annaks see olulist majanduslikku tulu. d) Puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Näiteks hariliku kuuse, tamme, saare jne puhul on oluline hiliskülmakahjustuste suhtes vastupidavamate (külmakindlate) vormide aretamine. Metsaselektsiooni seisukohalt jaotatakse kõik puistud ja puud 3 kategooriasse: ● plusspuud /puistud/ ● normaalpuud /puistud ● miinuspuud /puistud/ Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate2 rajamiseks. Nõuded plusspuule: ● 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3...4 naaberpuust ● diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine ● võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest
saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik. Metsaselektsiooni eesmärgid: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistute haiguskindluse suurendamine. d) Puistute vastupanu suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Plusspuud kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuule: 1) 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3...4 naaberpuust 2) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine 3) Võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest 4) Võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest
Puistut hakatakse hooldama juba varakult, aretamine. kõveratüvelised; et kujundada väärtuslik, Metsaselektsiooni seisukohalt jaotatakse kõik ·kahjustatud seenhaiguste (eelkõige juurepess) kvaliteetne puistu. Puid hoitakse hõredas liituses, puistud ja puud 3 kategooriasse: poolt; et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti * plusspuud /puistud/ ·puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu hõredas liituses kasvamine soodustab * normaalpuud /puistud osakaalu tõttu väheväärtuslik ja ei viljakandvust. Viljakandvust võib soodustada * miinuspuud /puistud/ sobi kasutamiseks ehituskonstruktsioonides väetamisega (teoreetiliselt). Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja
a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. Metsaselektsiooni kaugemaks eesmärgiks Eestis on tagada vähemalt kõikide männi ja kuuse taimlakülvide rajamine vaid seemlatest pärinevast seemnest. b) Seemlates säilib plusspuude genofond. Kuna tegemist on plusspuude vegetatiivsete järglastega, siis on võimalik plusspuu genotüüpi säilitada ka pärast plusspuu hukkumist. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu omadused olla tingitud suuremal või vähemal määral soodsatest keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime eeldada, et erinevused puude fenotüübis on suurel määral tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada.
annaabi.ee 
