tänapäeval ja minevikus: *haridustase *ülestöötamine *tänapäeval mõjutab mobiilsust ühiskonna areng ja üldine jõukus Eliit- parim ja mõjukaim osa ühiskonnast, kuhu kuulub inimesi erinevatelt erialadelt, kuid ei pruugi kuuluda kõrgklassi. Poliitiline eliit- mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil (RK, valitsus) Ametnike eliit- mõjukad kõrged amtenikud riigiasutustes (ministeeriumite kantslerid) Ärieliit- mõjukad ja rikkad ärimehed Loomeeliit- lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jt Sõjaväeline eliit- kõrged sõjaväelased (Eesti kaitseväe ohvitserid) Akadeemiline eliit- tuntud ja hinnatud teadlased Staatusgrupid- erinevad omavahel ühiskonnas lugupeetavuse ja elustiili poolest ning on tihtipeale seotud ametigrupiga. (Nt. eraldi moodustavad selle arstid, õpetajad, juristid jt) Digilõhe- olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs Internetile
Seisuslikud ühiskonnad- Feodaalühiskond (positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnast teise liikumine oli väga raske). Eliit- Mõjukus ühiskonnaelus (seostab ka lugupeetavusega) Ametnike eliit- mõjukad kõrged ametnikud riigiasutustes (nt ministeeriumite kantslerid). Poliitiline eliit- Mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil. Sõjaväeline eliit- Kõrged sõjaväelased. Akadeemiline eliit- Tuntud ja hinnatud teadlased. Loomeeliit- Lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jms. Ärieliit- Mõjukad ja rikkad ärimehed. Staatusgrupid- Lugupeetavus, elustiil. Digilõhe- Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistes parem ligipääs Internetile.
Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus. Suurem osa eestlasi on ateistid.
asus. Ja kui nüüd meie naabrimees metsas maha lasti süüdistatuna kulakluses, siis olime meie need kes said seal lehmi ja lambaid karjatada. Hiljem sai selgeks, et nõukogude võimust pole ka midagi head loota ja elu läheb järjest halvemaks ja see karjamaa seal kiviaia taga on nüüd hoopis kolhoosi oma ja kaotanud oma igasuguse väärtuse. Siis pöörasime oma pilgud läände, Nõogude võim sundis seda ju tegema. Kogu loomeeliit kel oli midagi aimu kultuurist ja kuidas kultuuri teha põgenesid läände. Enamik meie kaasmaalasi niisamuti. Kaheksakümnedatel kui lääs seostus värviliste kilekotidega Viru hotelli juures ja ärikatega kes hirmutasid iga turisti kaameks. Sai alguse uus lääne kummardamine ja mõnes mõttes ka lääne Eesti dekoloniseerimine lääne poolt. Me hakkasime oma panku ja koole ajama nii nagu läänes, teid korrastama ja looduskaitsega tegelema.
nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene) Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga Natsionalism-rahvuslus Religioosne mitmekesisus Religioon- uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem Eestis on suur pooldajaskond:
annaabi.ee 
