FIE ainuomaniku firma Eelised:Kõige lihtsam vorm asutamise jaoks, On kõige lihtsama raamatupidamisega, Omanik võib/saab alati olla boss Puudused: Piiramatu vastutus, Suurus on piiratud, Ühe omaniku surmaga, lõppeb ettevõtte tegevus, Omandiõigust suhteliselt keeruline või võimatu üle anda Partnerettevõte usaldusühing Eelised:Osalejad võivad osta ja müüa oma osa firmas ilma firma tegevust lõpetamata, Ühendab endas rohkem, kui ühe inimese kapitaliressursid, Omandiõigust suhteliselt lihtsalt võimalik üle anda, Võib jätkata tegevust piiramatu aja jooksul, Kõige lihtsam vorm asutamise jaoks Puudused: Vastutus on mõne omaniku jaoks piiratud, mõne jaoks piiramatu Aktsiaselts: Eelised:Osalejad võivad osta ja müüa oma osa firmas ilma firma tegevust lõpetamata,Piiratud vastutus, Kui ettevõte muutub väga suureks, on juhtimine omandiõigusest lahutatud, Ühendab endas rohkem,
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub.
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on
Ühiskonna majandamine Kairi Järve Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Ühiskonnas alati ressursid piiratud, seega tuleb majanduslikke otsuseid alati kaaluda. Tootmisressursid ehk tootmistegurid: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise
(maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni, kuni piirtulu on suurem kui piirkulu (valikuga kaasnevad lisatulud ja lisakulud) 11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e. parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA
raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Raha on- arvestusühik,vahetusvahend,maksevahend,hoiustamise ja laenamise vahend,kaup. Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Turg ja konkurents - 3
Osalejad võivad osta ja müüa oma osa firmas ilma firma tegevust lõpetamata Firma loomine on kõige keerulisem - Kõige lihtsam vorm asutamise jaoks + Vajab kõige enam algkapitali - Omanik võib/saab alati olla boss + Suurusepiirangud puuduvad Ühendab endas rohkem, kui ühe inimese kapitaliressursid Ühe omaniku surmaga, lõppeb ettevõtte tegevus - On kõige keerulisema raamatupidamisega - Vajab asutamisel dokumentide loomiseks tavaliselt - juristi abi Vastutus on mõne omaniku jaoks piiratud, mõne + jaoks piiramatu 2. Piret Tamm ja Jaan Pais tahavad avada firma, mis tegeleb lapsehoidmisega. Nad mõtlevad võtta tööle rühma teismelisi
korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. ● Kapitaliressursid Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. ● Ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tootmistegurit kasulikult kombineerida) Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik
(tootjad peavad pidevalt oma tootmist tõhustama, et edestada konkurente) 2)aitab ressursse kokku hoida 3)aitab suurendada toodangut 4)aitab vähendada kulusid 5)aitab alandada hindu. 9.Konkurents-ostjate võistlus müüjate pärast ja müüjate võistlus ostjate pärast. 10. Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid(maa, töö, kapital) 11.Kasum on raha, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutada kogukulud. 12.Inimressursid, kapitaliressursid, loodusressursid. Mida rohkem teenib kasumit seda rohkem saab kasutada ressursse. 13.Ettevõtlikkus on hoiak, mida isel.1)loov ja uuenduslik mõtlemine 2)uute ja paremate toodete turuletoomine 3)uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine 4)uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine 15.Majapidamiste kaks rolli on tarbijad ja ressursiomanikud(tööjõud) 16.Raha on 1)vahetusvahend - raha abil saab osta kaupu ja teenuseid
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus.
millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlusest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Pakkumisest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Ressursid: loodusressursid, inimressursid, kapitaliressursid Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Nappus ehk defitsiit. Tekib siis kui vajadused on suuremad kui saadaolevad ressursid Näide: Hiinas hakati reguleerima krüptoraha kaevandamist, kuna eketrienergia kulu kasvas liiga suureks • Alternatiivkulu. Millegi soetamiseks tuleb millestki loobuda Näide: Kui käite trennis, ei saa te samal ajal õppida. Kui talunik kasvatab maal maisi, ei saa ta samal ajal, samal maatükil kasvata rukist Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine
ajakirjandust? pealkirjad on eksitavad, pannaks enda arvamust sisse, pannakse pool juttu juurde, info levib kiirelt ajalehtede veebikülgedel, ajakirjanduse mõte pole vaid lihtsalt infot edasi anda, vaid ka pakkuda meelelahutust 11. Millised on majanduse kolm põhiküsimust? - Mida ja kui palju toota? -Kellele toota? -Kuidas toota? 12. Nimeta peamised tootmistegurid. -loodusressursid: nt maa, maavarad, mets, veevarud -inimressursid: tööjõud -kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised, vahendid -ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida 13. Tead peamise majandussüsteeme ning teed neid neil vahet ja oskad iseloomustada. NATURAALMAJANDUS: o Vanim majandussüsteem o Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise o Raha ei kasutata või on see vähetähtis o Töötmisvahendid ja meetodid algelised
20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C.) Kapitaliressursid(tööriistad,hooned,rahalised vahendid) D.) Ettevõttlikus(oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida) 23. Kuidas toimib pangandus? Keskpanga ja kommertspanga õigused. susteemi ulemise tasandi moodustab riigi keskpank ja alumise kommerts ehk erapangad. riigi keskpanga peamine ulesanne on hinnastabiilsuse ning pankadevahelise arveldussusteemi toimimise tagamine. Keskpank omab ainuoigust raha kaibele lasta. Erapangad
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10
(kõikide liikmesriikide riigi- ja valitsujuhid, kogunetakse 4 korda aastas) Euroopa kohus EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan) 3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily) 4.) kvaternaarne (eriti arenenud tehnoloogia) nt pangandus, mikroelektroonika Riigi roll majanduse korraldamises: 1
· Potentsiaalset toodangumahtu on võimalik lühiajaliselt ületada tõstes masinate ja tööjõu tavapärast koormatust (majandus ,,kuumeneb üle"). Majanduslangusele on seevastu omane reaalse SKP allajäämine potentsiaalsele SKP-le. Potentsiaalse SKP tasemel saavutab majandus loomuliku tööpuuduse määra (NB! see ei võrdu nulliga). · Potentsiaalse SKP hinnangu saamiseks tuleks lihtsustatul kujul (1) kokku lugeda majandusele kättesaadavad tööjõu- ja kapitaliressursid ning (2) arvestada kui palju toodangut on nende sisenditega võimalik saavutada. kui reaalne SKP ületab potentsiaalset SKP-d positiivne ehk inflatsiooniline lõhe kui potentsiaalne SKP ületab reaalset SKP-d negatiivne ehk languseline lõhe SKP lõhe (%) = 100 10) Nominaalse ja reaalse SKP definitsioon & arvutuskäik (seos SKP deflaatoriga) Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. SKP deflaator = *100
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja.
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning seaduses sätestatud äriühing (AS, OÜ, tulundusühistu). Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi ja on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad; või kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus
Siseturu ostuvõimet (nõudlust) mõjutavad · tarbijate arv · ostujõud ja selle diferentseeritus · tarbimisharjumused Põhiosa maailmas toodetud põllumajandustoodangust tarbitakse siseturgudel. Maailmaturul müüakse tarbitavast teraviljast 10%, piimasaadustest 7%, sealihast 2,6% Tootmiskitsendused on seotud ressurssidega maa, töö, kapital ning tootmise korraldust mõjutavate reformidega. · harimiskõlblik maa · tööjõuressursid · kapitaliressursid · reformid Harimiskõlblik maa Eestis ca 700 000 ha>40 HP, ca 25-30 põllumaast kasutamata 2010.a. kokku põllumajandusmaad 948 800 ehk 21% pindalast. Kogupõllumajandusmaast 88% ehk 839 386 ha moodustas põllumajanduslikus tootmises kasutatav maa (sh põllumaad 645 067 ha) ning 12% ehk 109 400 ha oli maa, mida põllumajanduslikus tootmises ei kasutatud, kuid hoiti põllumajanduse ja keskkonna seisukohast heas korras ehk niideti ning mille eest saadakse toetust. 2011.a
Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: û loodusressursid: (maa, maavarad, mets, hapnik jmt) û inimressursid: (tööjõud) û kapitaliressursid: (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) û ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena
Turukitsendused on sise-ja välisturg. Siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime.(palju on tarbijaid, demograafiline jaotus, siseturu muutused, muutused toiduainetes). Välisturgu piirab(puudub poliitiline kindlus ja otsus kuidas toimida, Eesti ei mõjuta maailmaturgu, toiduainete tootja subsiidiumide kaudu mõjutavad eksporti. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa (0,76 ha/elaniku kohta Eestis); 2)tööjõuressursid; 3)kapitaliressursid; 4)reformid. Tootmiskitsendused. Maaressurss ei saa kunagi tootmist piiravaks teguriks, tööjõukitsendus on kvalitatiivset laadi, oluline on erialane koolitus, tegelikult on ressursse piisavalt ka see ei ole piirav. Kapitali ressursid on piiravad- tehnika ja hooned on amortiseerunud. Reformid- käsu korras lõhutud üksused 5.Tootmine kui süsteem. Lihtsa ja laiendatud taastootmise olemus eristamise alus.
annaabi.ee 
