Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid
(Eestis täidab seda ülesannet õiguskantsler- Ülle Madise) Võimude lahusus ja tasakaalustatus (töötas välja Charles de Montesquieu) - Demokraatliku riigi valitsemise põhimõte: võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel , kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. Riigis peavad olema 3 võimu eraldatud: 1) Seadusandlik võim ehk legislatiivne võim (Riigikogu) 2) Täidesaatev võim ehk eksekutiivne võim (valitsus) 3) Kohtuvõim (riigikohus) Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on õigusalane järelevalve, et kõik vastuvõetavad õigusaktid oleksid vastavuses põhiseadusega. Ametisse nimetab riigikogu. Võib algatada tähtsamate riigiametnike ametist tagandamist. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikontrolör
Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid:
majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised vabakaubandust. kodanluse kokkuhoidlikkuse institutsioonid eraomandisse. aususe ning kaotasid oma rolli Tänapäeval nt. USA Töölised on vabad arvepidamise normide õiguslikult kuid mitte kujunemist. kehtestamisel. majanduslikult. Kapitalismi ajal Tööstusühiskonda Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia.
kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR) Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala polest. Erasektori tunnused on kasumi taotlemine ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad)
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame
korteriühistud; 2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima; 3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik?
igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL
17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12
Võimukeskustel pigem sümboolne kui kohustav tähendus. Nt Wall Street. RIIGIVÕIM monopoolsete tunnuste poolest ülemuslik teiste suhtes: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustusikud, õigus esindada riiki rv suhtlemises, korraldada igapäevaelu, hierarhiline jaotus. Komponendid: asutused ja institutsioonid (nende kaudu teostatakse), bürokraatia, kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid) VÕIM INIMSUHETES inimese või grupi suutlikkus mõjutada teisi ning ellu viia oma huve. Ebavõrdne jaotumine. Ressursid ainelised (omand ja kapital) või vaimsed ( teadmised ja kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus) VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused:
sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord. *Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus. *Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud
Reimer 4. Ühiskonna avalik- ja erasektor: 4.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: · Ühiskonnaks nimetatakse suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. · Kaasaja ühiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor tootmine ja kauplemine (eraettevõtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). · Mida mitmekesisem on ühiskond, seda elujõulisem ta on. Ühiskond, mis on liialt ühetaoline (vaesuselt, usult, ilmavaatelt) on tavaliselt vägivallaga loodud (nt
hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed
interventsionistlik riik Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik haldus poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigija omavalitsuse institutsioonides avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele.
2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi.
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud)
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned:
Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristat
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole
Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 7. Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Demokraatia ohud: Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi „kõva käe poliitika” järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt.
Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda.
kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel Vab
Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. teadmusühiskond - Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K