Millal toimus muistne vabadusvõitlus? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Essee: LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES

LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS  Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid

Ajalugu

24

ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast.  Ristisõja algus · Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196) · Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid hakanud sakslasi umbusaldama. · Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. · 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse Riia alla, toimus lahing -> Berthold hukkus. · Peale Bertholdi surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema.  Ristisõja algus, algus. · Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Põhjused : 1. Sest neis piirkondades oli ristisõdadest palju räägitud. 2

Ajalugu

3

doc

MUINASAEG

Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe ­ jõuti Muhu linnuse alla ­ muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama ­ I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati - vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) ­ saarlased sõlmisid rahu ­ läbirääkimised - ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal ­ elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas)

Ajalugu

2

doc

MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)

Ugandi alistus, tema järel ka Sakala ning nõustutakse ristimisega. See aga pahandas Venemaad, kes tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Nüüd läksid ugalased koos sakslastega sõjakäigule Venemaale, kust naasti suure saagiga. Nüüd tajus ka Venemaa sakslaste ohtu ja sõlmis saarlastega liidu. 1217 saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega ühinesid mitmed teised eesti maakonnad (ka ristitud sakalased) ja toimus lahing, mis oli ristisõdijate suurim lüüasaamine senini (tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu Eestist). Saavutatud võitu tahtsid eestlased edasi arendada. Lemitu hakkas vägesid koguma, eestlasi tuli kõikjalt. Madisepäeval 1217 21.sept-l kohtusid väed Viljandi lähistel. Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo.

Ajalugu

42

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.

Ajalugu

3

rtf

Eesti 11-14 sajand

Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus

Ajalugu

3

doc

Muistne vabadusvõitlus, Liivima ristisõda

8. Johan I ­ Rootslaste kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 1220. Aasta suvel tungisid Läänemaale. 9. Vjatsko ­ Kokonese vürst. Venelased lubasid 1224. Aastal tal endale allutada Tartu ja ümberkaudsed Eesti piirkonnad, mille alistamiseks korraldas ta rüüsteretki. 4. Henrik ­ Hendriku Liivimaa kroonika on populaarseim keskaegne kroonika Eestis. 5. Mis toimus aastal, selle tähendus edasistele sündmustele: 1. 2. 1201 ­ alustati saksa asunike jaoks Riia linna ehitamist. Sinna viidi üle piiskopkonna keskus. Riia linna rajamine ning sellega elavnenud kaubandus tõotas tuua kõigile majanduslikku kasu. 3. 1202 ­ asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa ­ Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu). See kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati

Ajalugu

20

doc

Muistne vabadusvõitlus

Tuleb silmas pidada, et Henriku tekst esindab eelkõige vastaspoole vaateid ning huve. Siiski leidub kroonikas palju olulist teavet, mis laseb meil sajanditetagustest sündmustest veidi aimu saada. 1208. aastal korraldasid sakslased ja latgalid esimese röövretke Ugandisse (Kagu-Eesti) ning süütasid põlema Otepää linnuse. Rüüstamise ettekäändeks toodi sealkandis aastaid tagasi väidetavalt toimunud saksa kaupmeeste röövimine. Tõenäoliselt toimus rünnak eelkõige latgalite õhutusel ning ei pruukinudki tollel hetkel Riia piiskopi kavadega üldse sobida. Latgalid soovisid murda eestlaste, oma põliste vaenlaste, ülemvõimu piirkonnas, saksa kaupmehed olid aga huvitatud vabast kaubateest läbi Ugandi Pihkvasse. Löögi alla sattunud ugalastele läksid appi eestlased naabermaakonnast Sakalast (Viljandi ümbrus) ning koos tehti vasturetk Beverini (Talava maakonna tähtsamaid keskusi Lätis) linnuse alla (1208). Nüüd

Ajalugu

Kommentaarid (0)