Millal toimus muistne vabadusvõitlus? (0)

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos.
Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 –1227. Seal osalesid eestlased ja ristisõdijad. See oli Balti ristisõdade üks osa.
1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Peamiselt ründasid nad Ugandi ja Sakala maakonda . Sakalased ja ugalased kaitsesid end vapralt ja samas tehes vasturetki ka latgalite ja liivlaste aladele . Sama tegid ka saarlased ja läänemaalased. Arvatavasti suurendas eestlaste eneseusku, aga 1210 .aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211 . aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit. See õnnestus neil pooliku võiduga, sest linnust ei suudetud vallutada, aga eestlased, kes olid linnuses ristiti. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast väsinud, ning kui puhkes katk, sõlmiti 1212.aastal kolmeks aastaks Turaida vaherahu , millega Sakala ja Ugandi pidid ristiusu vastu võtma.
1215 .aastal algas võitlus uue hooga . Sakslased ja nende liitlased tegid ridamisi rüüsteretki Ugandisse. Nad jõudsid ka juba välja Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine toimus ka samal aastal. Seal osalesid sakalased, ugalased, läänlased kui ka saarlased. Eestlastel nurjus see plaan. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217 . aastal korraldasid ugalased ja sakslased koos sõjaräigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Peagi jõudis Otepää linnuse alla sakalaste, harjulaste, venelaste ja saarlaste ühisväed. Pärast 20-päevast piiramist andsid ugalased ja sakslased alla. Sakslased kohustusid Eestist lahkuma .
Eestlased plaanisid Otepää alla saavutatud suurt võitu edasi arendada ja koguni rünnata Riiat. Selle plaani nimeks sai “Sakslased merre”. Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest peaaegu kõigist maakondadest. Kuuldes eestlaste plaanidest, üritasid vastased kiirustada, et vältida venelaste saabumist. Kokku saadi ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval Viljandi lähistel. See lahing lõppes eestlaste kaotusega, kuigi mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Eestlaste poolele langes Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, sakslaste poolele liivlaste vanem Kaupo . See oli eestlaste üks suurimaid kaotusi muistses vabadusvõitluses.
1220 .aastal hõivas Lihula Rootsi kuningas Johan. Ta rajas sinna tugipunkti. Saarlased tulid ja nurjasid rootslaste vallutus plaanid.
1223 .aastal ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja hävitasid kõik, mis nad teinud olid. Ristisõdijad kogusid ennast ja alustasid tagasi vallutamist. 1224. aasta suveks oli jäänud veel mandril Tartu, mida kaitses vene vürst, linn vallutati lõpuks tormijooksuga. 1227. aastal suunduti üle jää saartele ja hävitati Muhu linnus, edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased andsid võitluseta alla.
Minu arvates muutis muistses vabadusvõitluses lüüa saamine väga eestlaste ajalugu, sest seal sai surma eestlaste vägede juht Lembitu. Selle lõppedes suruti kõigile peale ristiusk , millega suruti alla vanad tavad ja kombed, veel jagunes Eesti mitme maa vahel, mis mõjutas Eesti arengut.