Artlus teemal: Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (0)

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?
Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus, milles osalesid eestlased ja ristisõdijad. Muistne vabadusvõitlus algas sakslaste rüüsteretkedega Ugandisse ja Otepää linnuse põletamisega. Lõpp pikalt kestnud sõjale tuli 1224 aastal Tartu langemisega, kus võeti mandriosa võõraste valitsejate võimu alla ja lõplik võit ristisõdijatele tuli 1227 Muhu ja Valjala alistumisega, peale mida oli terve Eesti ristitud. Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse?
Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad. 1208 aastal, kui alustati Ugandi ja Sakala ründamisega, oleksid eestlased pidanud koondama oma väed ning vastulöögi andma ja ristisõdijaid täielikult ära ehmatama. Kahjuks sõdisid siis ristisõdijate vastu vaid Sakala ja Ugandi enda võitlejad. Kuigi nad kaitsesid oma maakondi edukalt, kandsid nad suuremaid kahjusid, mis põhjustasid hiljem meeste puuduse. Ühtse maleva olemasolul oleksid eestlased saanud osutada ristisõdijatele suuremat vastupanu.
Naaberrahvastega koostöötegemise asemel sõditi nendega. Prooviti küll koostööd teha venelastega, kuid nad ei pidanud lepetest kokku ja nende abile ei saanud alati loota , mis rikkus eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Venelased aitasid eestlasi vaid sellega, et Vene vürst kaitses Tartu linnust, mis siiski 1224.a. vallutati . Liivlased astusid vastaste leeri, ehk liitusid venelastega. Ka latgalitega polnud suhted kiita, sest nad korraldasid rüüsteretki Eesti aladele. Eestlased vastasid samaga. Arvan, et eestlastel oleks olnud suuremad võimalused vabadusvõitlusest võitjana pääseda, kui nad oleksid teinud koostööd end ümbritsevate naabritega .
Eestlastel tuli sõdida mitme vastase vastu. 1215 ründasid sakslased ja nende liitlased latgalid Ugandit ja Sakalat ning aasta hiljem olid sakalased ja ugalased sunnitud vaherahu paluma ning ristimise vastu võtma. Peale Otepää all saavutatud võitu olid eestlased väga innustatud ja kavandasid suurt vallutusretke Riiga . Vastased kuulsid sellest plaanist ja kohe asusid neid ründama sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Vastased võitsid. 1219.aastal sekkus ristisõdadesse ka Taani. Mitme vastasega sõdimine raskendas eestlastel kodumaa kaitsmist ja see oli minu arvates üks suurimatest põhjusest vabadussõja kaotamises.
Ristirüütlitel oli katoliku kiriku toetus, neid treeniti katoliku kiriku uskumuste järgi. Näiteks uskusid ristisõdijad, et osaledes ristisõjas, saavad nad kõik oma elus tehtud patud andeks. Samuti lubati ristisõdijatele kõik vallutatud maa endale saada, mis motiveeris neid väga, sest see oli kerge tee rikastumise suunas. Ristirüütlid olid väga motiveeritud sõja võitmiseks.
Eestlaste sõjaline tase oli kordades erinev ristisõdijate omast. Isamaa kaitsjad olid valmistunud vaid üksikutel sõjaretkedel käimiseks, tänu millele ei olnud neil nii hea relvastus kui vastastel. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed, kes omasid parimat relvastust. Eestlased olid tavalised talupojad. Kuigi nad olid väga mobiilsed ja võtsid kiiresti omaks vastase relvastust, ei olnud see piisav pikemaajaliseks kaitseks. Ka sõdurite arv erines kahel vastasel väga suuresti. Ristisõdijatel oli sõdureid justkui lõputult, samal ajal kui eestlasi oli väga vähe. Ma arvan, et eestlaste sõjaline tase erines seetõttu väga palju ristisõdijate omast, et eestlased ei teinud eriti koostööd naabritega, kellelt saaks üle võtta uuendusi ja eestlaste majanduslik seis polnud kiita.
Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse, sest eestlastel puudus oskus teha koostööd, nad ei omanud head relvastust, neil puudus rahaline toetus ja mis põhiline, neid rünnati erinevate riikide poolt. Leian, et muistse vabadusvõitluse kaotus oli eestlastele väga suur kaotus, sest neile suruti peale ristiusk, mis suuresti kaotas ära vanad tavad ja kombed ning seetõttu, et Eesti jagunes mitme maa vahel, mis pidurdas märgatavalt Eesti arengut.