Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artlus teemal: Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?
Artlus teemal-Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse #1 Artlus teemal-Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margittt Õppematerjali autor
Tegemist on arutlusega teemal "Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?"

Töös on sissejuhatus, 5 sisuelementi (koosnevad väitest, näitest, selgitusest ja järeldusest) ning kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tulemusena

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Laura Vals 11.a klass Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Miks Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel

Ajalugu
thumbnail
2
rtf

Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu

Ajalugu
thumbnail
2
rtf

Liivima ristisõda kordamine

LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. üheks suureks põhjustajaks olid kindlasti ristisõdijad. Neil oli kindel soov ristiusustada paganlikke rahvaid. Kuid Eestlased , kes on suhteliselt tugeva iseloomuga ei olnud sellega sugugi nõus. Millised olid aga peamised põhjused miks nad siiski Muiste vabadusvõitluse kaotasid ? Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti

Ajalugu
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

- sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk ­ suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema ­ jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak ­abiväed, sakslased põgenesid ­ - võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust ­ rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa ­ saagiks nende varustus

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun