Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Liivimaa (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale ,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks.
1201- Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.
1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid ,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestimaa pinnale,tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda .
1210 -eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing.
  • Viljandi piiramine
  • Sõlmiti 3ks aastaks vaherahu , puhkes katk.
    1215 -algas uus võitlus, sakslased ja latgalid tegid laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ja jõudsid nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse, eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.Aasta pärast oldi ugalased ja sakslased sunnitud rahu paluma ja ristimise vast võtma.
    1217 -ugalased korraldasid koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale.Toimus Otepää ja Madisepäeva lahing(langes Lembitu ) eestlased jäid alla.
    1219-ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II,kes maabus Rävalas.Toimus võidukas lahing.
    1220 -sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa ,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihula Linnusesse ja asub rahvast ristima.Saarlaste malev nurjas nende plaanid ja vägi löödi täielikult puruks.
    1222 -maabus Taani vägi Saaremaal,hakati ehitama kivilinnust. Saarlased võitsid taanlasi.
    1223-ründasid eestlased sakslasi ja võtsid linnused üle,saadi oma valdustesse kogu maa, pesti maha ristimine ,pöörduti vanade tavade juurde tagasi.
    1227-sakslased vallutasid ja hävitasid Muhu linnuse , saarlased lasid ennast ristida.
    Sakasa ordu Liivimaa haru: Riia piiskopkond,Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond.1238-Stensby leping, paavsti nõudmisel pidi Saksa ordu Liivimaa haru tagastama Taani kuningaleTallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,tekkis Eestimaa hertsogkond keskusega Tallinnas.Jüriöö ülestõus-saksa ordule tahtsid taani kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti . domeen - maaisand ,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4) maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon -koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku: Helme ,Kastre e . Kavastu , Keila , Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää, Pirita ,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
  • Vana-Liivimaa #1 Vana-Liivimaa #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor summerbeauty Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Vana-Liivimaa konspekt
    2
    doc

    Vana-Liivimaa konspekt

    Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks

    Ajalugu
    Ristisõjad - ülevaade-aastaarvud
    3
    docx

    Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud

    Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni

    Ajalugu
    Muistne vabadusvõitlus
    5
    doc

    Muistne vabadusvõitlus

    ülestõusul. 1223-Eestlased ründasid kõikjal saklasi ja võtsid linnused üle. Oma valdusesse saadi kogu maa peale Tallinna. 1224-Tartu langemine. Eestlased ristitud. 1227-Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased alistusid ja lasid end ristida. Vabadussõja lõpp! Isikud 1. Meinhard- Üksküla piiskop. Tema ülesandeks oli ristiusustada Liivimaa. 2. Berthold- Üksküla järgmine piiskop. Sai paavstilt volituse ristisõja korrlaldamiseks, et liivlased jõuga alistuma panna. Riia all toimus lahing, kus Berthold hukkus. 3. Theoderick- Meinhardi tähtsaim abiline ja hiljem Eestimaa piiskop. Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. 4. Albert- Üksküla piiskop alates 1199 aastast. Tal oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Hakkas ehitama Riia linna, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse

    Ajalugu
    Muistne vabadusvõitlus-Liivima ristisõda
    3
    doc

    Muistne vabadusvõitlus, Liivima ristisõda

    ,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ­ ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel ­ nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3

    Ajalugu
    Eesti ajalugu-Keskaeg- Liivimaa ristisõda
    24
    ppt

    Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

    1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck ­ rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad ­ loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre

    Ajalugu
    Eesti 11-14 sajand
    3
    rtf

    Eesti 11-14 sajand

    Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa

    Ajalugu
    Keskaeg Eestis
    7
    doc

    Keskaeg Eestis

    ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ­ ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

    Ajalugu
    Eestlaste muistne vabadusvõitlus
    42
    docx

    Eestlaste muistne vabadusvõitlus

    Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    mividamisreglas profiilipilt
    Kristiine Värraval: suhteliselt segane pask
    18:51 18-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun