Kreeka kultuur - miks euroopa kultuuri häll? (0)

ARUTLUS
Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll ?
Kreeka kõrgkultuur , Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks . Need on Kreeta- Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000–1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks ?
Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ei osata lugeda) oli eeldus bürokraatliku lossimajanduse tekkeks. Umbes 1600 eKr tekkis tsivilisatsioon Kreeka mandriosas Mükeenes. 15. sajandil eKr Kreetal aset leidnud vallutuste järel võeti omaks ka lineaarkiri A, millest kujunes lineaarkiri B. Kuna viimane on dešifreeritud, saame kirjalike allikate põhjal teha järeldusi ka Mükeene bürokraatliku lossimajanduse kohta. Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände põhjus heade põllumaade nappus Balkanil . Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on hellenid Euroopale pärandanud Homerose kangelaseeposed „ Ilias “ ja „Odüsseia“, Herodotose teose „ Historia “. Viimast kirjameest loetakse isegi ajaloo isaks. Eelnevale tuginedes võib väita, et nii roomlaste „Aeneisi“, „ Rooma ajaloo linna rajamisest alates“, soomlaste „ Kalevala “ kui ka eestlaste „Kalevipoja“ ideeline lähtekoht on just Kreekamaa.
Vana-Kreeka on olümpiamängude sünnimaa . Esimesed olümpiamänud toimusid Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpia külas 776. aastal eKr. Lugedes Kreeka ajaarvamise alguseks esimesi olümpiamänge ning korraldades neid just peajumala Zeusi auks, võib järeldada, et kreeka ühiskonnas peeti kogu olümpiamängude ideed – sportimist, samuti rahupüüdlikkust (olümpiamängude ajal ei tohtinud olla sõjategevust) – ääretult oluliseks. Kuna sport oli ühiskonnas au sees, andis see omakorda tõuke ka haridus - ja spordikeskuste rajamiseks. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant ja sellest võisid võtta osa vabad hellenid. Seega olid mängud osa hellenite identideedist, kuigi ühtset riiki Kreekas sel perioodil ei kujunenud. Olümpiamängudel osalenud mehed olid soositud. Oma kodulinnades said sportlased suure au osaliseks . Näitena võib esitada Vana-Kreeka luuletaja Pindarase luule. Lisaks lüürikale olid olümpiamängud ainestik ka vaasimaalidele. Vana-Kreeka olümpiamängud on mõjutanud tänase ühiskonna spordirituaale. 4. sajandi lõpul mängud keelustati. Põhjusena toodi välja mängude paganlik päritolu. 19. sajandi lõpul mängude traditsioon taastati . Lisaks iga nelja aasta tagustele olümpiamängudele toimuvad ka teised rahvusvahelised spordivõistlused, mis aitavad kaasa nii tervislike eluviiside kui ka moraalsete väärtuste levimisele. Kuna 1979. aastal viis NSV Liit oma väed Afganistani, boikoteeris mitu riiki protestiks 1980. aasta Moskva olümpiamänge – ka soov rahupüüdlikkusele on säilinud.
Filosoofia – tõlkes tarkuse armastus – pärineb samuti Vana- Kreekast . Maailma esimene teadaolev filosoof oli Mileetose kodanik Thales . Nagu tõlge näitab, oli filosoofide näol tegemist haritlastega, kes pühendusid teadusele, vaimsetele väärtustele. Vana-Kreeka filosoofia koolkondades olid teadus ja filosoofia omavahel tugevasti läbi põimunud ning klassikalised teadusharud kujunesid hellenismiperioodil filosoofia baasil. Enne nimetatud perioodi polnud eri teadusharud veel üksteisest eraldunud. Näiteks oli Platon väga tugev matemaatikas, Aristoteles tegeles aga peaaegu kõigi teadustega. Seega tänapäeva inimkonna teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni. Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion).
Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose auks ette kantud ditürambidest, säilitades seose koorilüürikaga kogu klassikalise perioodi vältel. Etendused olid osa Dionysosele pühendatud rituaalist. Ateenas lavastati etendusi talvistel Dionysose pidustustel. Kreeka teater oli põhiplaanilt hobuserauakujuline, mis koosnes orkestrast, skeneest ja theatron 'ist. Orkestra oli lava, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Skenee oli puidust lavakonstruktsioon näiteplatsi taga ja theatron'il oli näitemängu jälgimiskoht. Vana-Kreeka teatrid olid vabaõhuteatrid, millest saab järeldada, et kreeklased pidasid lugu tervisest. Lisaks sellele oli näitemängude sisu erinevalt hilisemast roomlaste näitekunstist hariv. Kuna Kreeka ühiskond oli patriarhaalne , ei võtnud naised osa lavategevusest. Mehed etendasid nii naiste- kui ka meesterolle, kandes maske ja moonutades hääli. Tol ajal said näitekirjanikud oma töö eest honorari, mille tulemusena arenes vana-kreeka näitekirjandus . Vana-Kreekast sai alguse näitekirjandus, mis omakorda mõjutas kogu Euroopa kultuuri.
Demokraatia ehk rahva võim hakkas kujunema 6. sajandil eKr Soloni ajal. 594. aastal eKr Solon keelas kreeklaste müümise orjadeks , millest peegeldus solidaarsus ja empaatiavõime kaaskodanike suhtes. 6. sajandist eKr pärineb ka ostrakon ehk killukohus. Killukohus aitas pagendada demokraatiale ohtu kujutavaid isikuid, näiteks türanne. Isik saadeti maalt välja 10 aastaks. Antud otsusest peegeldub Kreeka ühiskonna demokraatlikkus. Lõplikult kujunes demokraatia välja Periklese valitsemisajal (462–429 eKr). Ateena demokraatia on olnud eeskuju tänapäeva demokraatiale. Demokraatlikud õigused Kreekas kuulusid eelkõige vabadest meestest põliselanikele. Demokraatlikud õigused puudusid naistel, lastel, orjadel ja barbaritel . Mitmes Kreeka linnriigis võisid rahvakoosolekutel osaleda alatest 20. eluaastast kodanikud, mis näitab, et selles ühiskonnas peeti lugu teatava elukogemuse olemasolu enne täisealiseks saamist. Viimane traditsioon püsib tänaseni. Barbarid jäid hääleõigusest ilma, kuna nad olid kultuuriliselt madalamal tasemel ega kuulunud ka kodanike hulka. Kokkuvõtvalt võib väita, et demokraatia on sündinud Vana-Kreekas ja see on omakorda mõjutanud teisi maailma tsivilisatsioone. Demokraatia on tänapäeval väga levinud, mis tõestab fakti, et Vana-Kreeka on Euroopa kultuurihäll.
Kokkuvõtteks võib tuua, et Kreeka tähestik on alus nii ladina tähestikule, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestikule. Ühtlasi on Hellas olümpiamängude traditsiooni, filosoofia, sh ka erinevate õpetamismeedodite, teatri, sh näitekirjanduse, ja demokraatia sünnimaa. Kuigi kõik eelnimetatutest omavad suurt rolli Euroopa kultuuriruumi kujunemisele, pean olulisemaks tuua välja hariduse ja teaduse tähtsuse. Haridus ja haritus on väga tähtsad omadused tänases infoühiskonnas. Aina rohkem pööratakse rõhku teadmistele , mis näitab, et vajatakse aina enam kõrgemalt haritud inimesi. Eelneva põhjal võib väita, et Vana-Kreeka on Euroopa kultuuri häll.