Lahesõda (1)

Lahesõda
Sander Ramul
Joost Podekrat
Põhjus
Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale
positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam
Husseini rünnak Kuveidi vastu 2. augustil 1990
ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei
olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO
rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise
eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda
Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid
baasina Saudi Araabiat.
Osalejad
Lahesõda oli konflikt Iraagi ja
koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2.
august 1990 ­ 28. veebruar 1991.
Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat
riiki.
Tähtsamad sündmused
Sõda algas massiivsete pommituskampaaniatega 17. jaanuar
1991. Koalisatsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni,
kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamiste
käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi, kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi
valitsusel oli plaan, et kui neid rünnatakse siis ründavad nemad
Iisraeli rakettidega, seda ka tehti. Iraagi rünnakutes Iisraelile
hukkus 2 inimest ja sai vigastada 230 inimest. See on
suhteliselt väike arv arvestades, et Iraak saatis teele 42 raketti.
Iisraeli kodanike Iraagi rakettide eest kaitsmiseks saatis USA
Iisraeli rakettidega varustatud õhutõrje kompaniid.
29. jaanuaril ründasid Iraagi jõud Saudi Araabia linna Khafji
ning okupeeris selle. Khafji lahing kestis 2 päeva kuni Iraagi
väed löödi Saudi Araabia Katari ja Koalisatsiooni väeosade
poolt välja. Mõlemad pooled said raskeid kaotusi nii personali
kui ka varustuse osas.
Sõjalised uuendused
Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud
koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist
sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam
teedele, vaid koostööle õhuluurega. Nõnda teadsid nad
alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse
kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui
võideldes.
Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130
rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri
kahjustusi sõjaväeobjektidele, samal ajal minimaliseerides
kahjustusi tsiviilrajatistele. Selliseid juhitavaid rakette
kasutati üha laialdasemalt ja need moodustasid umbes
7,4% kõikidest rakettidest, mis tulistati Iraagi
militaarobjektide pihta.
Lahendus
Kolmkümmend üheksa päeva kestsid õhurünnakud
iraaklaste positsioonidele. Sellele järgnes neli päeva
kestnud maavägede tegevus, mis lõppes Kuveidis
olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja
okupeeritud riigi vabastamisega. Kuid see võit jäi
poolikuks. Koalitsiooniväed ja nende ülemjuhataja
kindral Norman Schwarzkopf said USA presidendilt
George Bush seeniorilt käsu peatada lahingutegevus
just siis, kui tekkis reaalne võimalus hävitada Lähis-Ida
türanni sõjaväe parim osa vabariikliku kaardiväe
diviisid ja kukutada Saddami reziim.