Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Anastassia Beljajeva
Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus
Juhendaja : Ülo Kaevats
Tallinn 2013
Platon  (umbes 427 eKr  Ateena  – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka  filosoof , Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud.
Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast.  Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast  Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne türanni režiimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu.
Nooruses sai Platon korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat  Herakleitose  õpilase Kratylose juures.Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Mingi aja pärast sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt  Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse.Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas.
Aristoteles  (384 eKr  Stageira  – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika  oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas  (eriti katarsise teooria),  eetikas , riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr.Tema isa Nikomachos oli  Makedoonia  kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle.
18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks.Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKrkutsus kuningas  Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripateō).Aristoteles õpetas Lykeionis 335–322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Samal ajal kirjutas ta traktaate, mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt . Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks . Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
Tänapäeval kolm kõige mõjukamat Vana-Kreeka filosoofi olid Sokrats, Platon ja Aristoteles.Vaatamata sellele, et Aristoteles oli Platoni õpilane on nende kirjutised ja maailma vaated suhteliselt erinevad. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades . Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast , keelest,kunstist ja ka spordist. Ja see ei olnud veel kõik, samuti kirjutas ta ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast . Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Arvatavasti Aristoteles käsitles kõike tol ajal võimalike valdkondi. Erinevalt Platonist huvitasid Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogus materjali ja juba tema laste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu . Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles.Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus.
Aristotelese kritiseeris Platoni ideedeõpetust halastamatult ja lõi selle vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Sellegipoolest on ideedeõpetus Aristotelese mõtlemise taustsüsteemiks. Alles olevatest tekstidest seondub kõige otsesemalt metafüüsika Platoni ideedeõpetuse vastu. Kuna metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista.
Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Aristotele õpetuse järgi vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab sellest asjast teada. Igal füüsilisel asjal on oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elemendi vormita. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria.
Kui võrrelda Platoni ja Aristotelese arusaama riigiteooriast, siis Aristotelese järgi pole riik ühtne mõiste üksikisiku mõistega Riik ei koosne ainuüksi inimestest vaidsellest, et kõik inimesed on erinevad. Kui kõik muutuvad ühesugusteks, lakkab riik olemast ja järelikult tingivad riigi erinevused eri osade vahel. Mõningas mõttes peab riik olema ühtne, kuid suurem ühtsus ei taga paremat riiki. Platoni õpetuse järgi pidid inimese doleme ühesugused ja neid tuli kasvatada nagu loomi.
Sarnaselt Platonile astub Aristoteles välja sofistide vastu, kes pidasid moraalipõhimõtteid täielikult suhteliseks. Sofistid uskusid, et eetiline hinnang on ilma kindla aluseta. Eetikateostes viitab Aristoteles traditsioonilisele moraalile, sellele mida enamus inimesi arvab . Aristoteles on lähemal tegelikkusele ja vähem nomineeriv kui Platon. Erinevalt Platonist ei uurinud Aristoteles, mis on hüve üldse, vaid millistel tingimustel on hüve saavutamine praktiliselt võimalik. Aristoteles kritiseeris ka Platoni eetikateooriat.
Käsitlus inimese vastutusest on Aristotelesel Platonist erinev. Platon väidab, et inimene ei ole loomult halb ega paheline omal vabal soovil. Arostoteles arvab, aga täiesti vastupidiselt. Ta arvab, et inimese soov toimida ebaõiglaselt on tema enda tahe. Igaühe otsustada on mida teha või tegemata jätta. Inimest halvustatakse joomisest ja ohjeldamatusest tulenevate pahede eest, mis on tema enda otsustada, küll aga mitte inimeste keha- ja hingepuuduste pärast, mis on tingitud puudest. Järelikult ei määra morlaaset ja ebanormaalset käitumist ära mitte seadused või jumalikud määrused vaid inimesed ise.
Kahe suursuguse antiikaja filosoofi teooriate üle võib juurelda lõputult. Kuid eelkõige tuleb silmas pidada, et Platon oli Aristotelese õpetaja ja kuigi nende teooriad on kohati erinevad. Aristoteles tegeles paljuski Platoni teooriate edasiarenduse ja paremaks muutmisega. Mina isiklikult kaldun rohkem Aristotele teooriatele kalduma.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles
http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html