ristisõdade ajal; sellega kaasnes juutide arvukas ümberasumine. 1290 aeti juudid välja Inglismaalt, 1306 Prantsusmaalt. Saksamaalt põgenes palju juute jälitamise eest Poola ja Leetu. Ibeerias tõi araablaste vallutus 8. sajandil kaasa juutide olukorra kergenemise ja juudi kultuuri õitsengu 9. 15. sajandil. Pühad raamatud: Moosesele ilmutas jumal oma käsud selle kohta, kuidas elada ja jumalat teenida. Judaism soovib õiglast ja rahumeelset elu kõikidele maailma rahvastele. Juudi pühad raamatud rõhutavad, et selle eesmärgi saavutamiseks on oluline oma eluviisi parandada. Vana testament on juutide piibel. Vana testamendi raamatute kogu e. kaanon kinnitati umbes aastal 100pKr. Heebrea piibli ehk Vana Testamendi viis esimest raamatut Moosese raamatud ehk toora sisaldavad judaismi seadusi ja jutustavad juudi rahva varasemast ajaloost. Vana Testamendi laulud ehk psalmid, prohvetiraamatud ja muud pühad kirjad. Toora on juutide jaoks kõige tähtsam raamat.
suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks
Iisraeli tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 35,05%, Hong Kong 6,02%, Belgia 4,95% (2009). 5 IISRAELI KULTUUR Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas onsünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.i 5.1 SABAT Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate religioossete suundumuste juures oma pärimust mööda, on rabiinlikud käsud ja seadmised kõigile samad. Igas uskliku juudi kodus oodatakse sabatit innukalt ja selleks valmistutakse hoolikalt. 5.2 ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam - Esimene inimene. 2000.a
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut.
suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks
Pereema õnnistab ja süütab kaks sabatiküünalt, pereisa õnnistab ühisel söömaajal võetavat leiba ja veini. Söömaaega alustatakse ja lõpetatakse palvetamisega. Sabati ajal kehtib arvukalt ettekirjutusi, mis keelavad töötegemise. Õigeusklikud juudid täidavad sabatiseadusi väga täpselt, kuid vabameelsed juudid teevad neis järeleandmisi. Hoolimata paljudest kitsendustest on sabat juudi jaoks rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha (ibid, lk 100). Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate religioossete suundumuste juures oma pärimust mööda. Juudi pärimuse järgi tulevad 2 sabatil iga sünagoogist tulijaga koos kaks inglit hea ja kuri. Kui inglid näevad kodus
Sellele vastupidine arvamus on näiteks, et inimesel on oma sisemine usk ja see ongi religioon ning religiooni olemuslik tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED Usk ja uskumused, käitumisnormid, müüdid ja rituaalid, pühad ajad ja paigad, õpetus ja filosoofia, väljendumine kultuuris ja ühiskonnaelu vormides. Järjekindel ateism on samuti religioon usk jumalata olemisse. Usundites on alati arusaam üleloomulikust olendist, -maailmast, või tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk.
• Ülestõusmine • Ilmus pärast surma • Jättis jüngritega hüvastu enne taevasse minekut • Jumal, kes toetas Jeesust te,a eöis ka õpetamisel liitus 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist kirikuga Püha Vaimu kujul • Püha Vaim jäi kiriku juurde, jagades Vaimu ande 3. Üldist juutide usuajaloost • Roomlaste valitsemise ajal aetakse Iisraelist välja • Abraham • Noa järeltulija, kelle jumal päästis veeuputusest • Esimene juut - Jumala leping või tõotus oli pigem temaga ja tema järglastega kui kogu inimkonnaga • 75-aastaselt käskis Jumal tal lahkuda Haaranisse, tõdedes, et temast saam rahva isa • Kolm võõrast lubasid, et Saara (tema naine) sünnitab poja kõrgest vanusest hoolimata • Samad saadikud hoiatavad hiljem Lotti (orvuks jäänud vennapoeg), et nii Soodoma kui Gomorra linn hävitatakse • Hagar (Saara orjatar) ja tema poeg Ismael (Abrahami poeg) aeti koos minema niipea kui
Kõik kommentaarid