Juutluse pühad ja traditsioonid (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium

KULTUURIDE ERINEVUSED

Õpilasuurimus: Juutluse pühad ja elutsükkel

Autor: Martha Mia Veelmaa

Juhendaja : Marge Ensling

7.a klass

Tallinn 2018

Sisukord

1.2 Juudi uusaasta 4
1.3 Lepituspäev 4
1.4 Lehtmajadepüha 5
1.5 Toorarõõmupüha 5
1.6 Templipühitsemispüha 5
1.7 Puude uusaastapüha 6
1.8 Liisupüha 6
1.9 Paasapüha 6
1.10 Leinapäev 6
2. Juudi elutsükkel 7
2.1 Hinge laskumine kehasse 7
2.2 Ümber lõikus ja juudi nime andmine 7
2.3 Bat- mitsva ja Bar-mitsva 8
2.4 Elu peale surma 8
Juutluse pühad ja elutsükkel
Sissejuhatus
Maailmas on 10 suuremat usundit: kristlus , islam, hinduism , budism, džainism, sikhism, juutlus , šintoism, taoism, bahai. Maailmas on samuti inimesi kellele usk pole tähtis või on hoopis nuhtluseks. Usulised erinevused on põhjustanud rassismi ja sõdu.
Aastast 1333. on säilinud esimene märge sellest, et Tallinnasse saabus Johannese nimeline juut. Kuid see juhtus harva ning ükshaaval tulid juudid Eestisse kuni 16. sajandini. Enamasti ei püsinud nad siin kaua, sest nad aeti lihtsalt minema. Vana testamendi rahvas horisont 1991
Juudid usuvad Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja ning seda, et neil on Jumalaga eriline suhe, leping. Juudid ootavad messiat, Jumala saadetud juhi tulekut, kes toob kaasa rahu, viljakuse ja turvatunde.

Juutluse pühad 1.1 Pühade jaotus
Enamik pidustusi on seotud kodu ja perega . Juudi kalendris on pühad jagatud ametlikult suurteks ja väikesteks. Viis suurt püha on märgitud ära ka Tooras: kaks kurbuse päeva, Roš-Haš-šana ja Jom Kippur , ning kolm rõõmsat püha- Pesach, Shavuot ja Sukkot. Ka paljud väikesed pühad on populaarsed , nagu näiteks Hanukka.

1.2 Juudi uusaasta

Juudi uusaasta (Roš-Haš-šana ) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb lepituspäevaga (Jom Kippur). Rosh Hashana on tõlkes pea aasta http://www.jkool.tln.edu.ee/koolist/traditsioonid/ Juudid hakkavad valmistuma uusaastaks juba kuu aega varem. Ettevalmistuste hulka kuuluvad mõtisklemine ning enesesse vaatamine. Elulikuus puhutakse iga päev jäära sarvest tehtud pasunat, mis kutsub inimesi patukahetsusele. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett , et tuleks hea ja magus aasta. http://www.estlive.ee/content/juudi-kalender-ja-puhad/

1.3 Lepituspäev

Lepituspäev on aasta suurim paastupäev ning siis otsivad juudid andestust kõigilt. Sel päeval lauldakse kol nidre palvet, milles palutakse andestust.

1.4 Lehtmajadepüha

Lehtmajadepüha (Sukkot) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates elasid ajutiselt lehtonnides. Sellel pühal ehitavad perekonnad rohelise onnikese ja söövad seal seitse päeva. Lehtmajade püha märgib ka viljakoristusaja lõppu.

1.5 Toorarõõmupüha

Toorarõõmupüha (Simhat- tora ) märgib ära, et Toora lugemises on saanud täis üks aastaring . Laulu ja tantsu saatel kantakse Toorat pidulikus rongkäigus mööda sünagoogi ringi.

1.6 Templipühitsemispüha

Templipühitsemispüha (Hanukka) ajal süüdatakse kaheksaharulises küünlajalas küünlad: üks küünal põleb ühe päeva, teine teisel päeval ja nõnda edasi. See tähistab juutide usu säilimist katsumuste läbi. Seetõttu, et 2. sajandil eKr võitis iisraellane Juudas Makkabi kreeka türanni, kes oli sundinud juute oma usust loobuma. Tempel, mille too türann oli rüvetanud, taaspühitseti, kuid templi lampides oli õli ainult üheks päevaks ning uue õli muretsemiseks läinuks kaheksa
päeva. Sellest hoolimata süüdati lamp ning ime läbi põles see kaheksa päeva.Templipühitsemispüha on eriti populaarne Euroopa ja Ameerika Ühendriikide juutide seas, kus see langeb kokku laste talvise koolivaheajaga ning seda pühitsetakse laste pühana.

1.7 Puude uusaastapüha

Puude uusaastapüha (Tu b’ševat) on muutumas aina tähtsamaks keskkonnapühaks. Siis istuvad perekonnad kõikjal maailmas puid või annetavad raha metsade istutamiseks Israelis, kus seda teevad koolilapsed .

1.8 Liisupüha

Liisupüha (Purim) on püha, mil meenutatakse kuninganna Estrit, kes oli juuditar ning Pärsia kuninga abikaasa. Tema abikaasa minister Hamaan tahtis hävitada juute, kuid Estril õnnestus see plaan nurjata. Liisupühal riietuvad inimesed süngoogi minekus veidratesse riietesse. Seal loetakse valjusti Estri raamatut ning iga kord, kui mainitakse Hamaani nime teevad inimesed lärmi, et tema nime ei oleks kuulda. Targad määrasid samuti, et Purimi ajal tuleb lugeda katkendit raamatust "Väljarändamine", mis algab sõnadega : "Ja tuli Amalek ja sõdis Iisraeliga Refidimis." Samuti tuleb sel päeval täiendada palvet sõnadega "al anisim - imede eest". http://www.iisrael.ee/index.php?id=12 

1.9 Paasapüha

Paasapüha (Pesach) tähistatakse iisraellaste pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Iisraellased pidid Egiptusest lahkuma nii kiiresti, et neil ei olnud aega leiba küpsetada ning nõnda pidid nad kaasa võtma hapendamata leiba (matse) ja seetõttu süüakse sellel kaheksa kestval pühal just sellist leiba. Pühade kõige olulisem osa on esimesel õhtul toimuv sederi söömaaeg. Nädalatepüha (Shavuot) ajal on tavaline, et lapsed alustavad oma Toora õpinguid ning siis loetakse valjusti Ruti raamatut. Rutti austatakse, sest ta oli võõramaalane, kes pühendas end Toorale. Sellel pühal ühenduvad viljakoristuspüha ja tänupüha Toora eest, mis anti Moosesele Siinai mäel.

1.10 Leinapäev

Leinapäev (Tiš a Be’av) sellel päeval on juudi rahvale osaks saanud palju kannatusi. Nii esimene kui ka teine temple hävitati sellel päeval ning seepärast on see kõigi kannatuse meenutuspäevaks.
Mälestatakse ka neid kuut miljonit juuti, kes mõrvati holocaust’I käigus. See on paastupäev ja leinapäev.

2. Juudi elutsükkel

2.1 Hinge laskumine kehasse

Inimene erineb muust loodust. Algul lõi J-mal tema keha, pärast elustas tema hinge. Täpselt nagu Adam, koosneb iga inimene materiaalsest kehast, mille ta saab vanematelt, ja hingest, mille ta saab J-malalt. Talmudis (traktaadi Nida 3. peatüki lõpp) on kirjutatud, et enne, kui hing laskub sellesse maailma, võetakse temalt tõotus ja antakse jõud valgustada maailma. Igal inimesel on hing, mis annab talle jõu valgustada maailma. Selleks ei pea olema revolutsionäär, juht, kunstitegelane - igaüks meist valgustab maailma iga väikese või suure heateoga ja muudab selle paremaks. Juudi traditsiooni kohaselt õpetatakse last maast madalast nägema ja kuulma häid sõnumeid. Püütakse öelda koos temaga lauseid Torast ja hoolitsetakse, et ta kuuleks ainult puhtaid, häid kõnelusi.

2.2 Ümber lõikus ja juudi nime andmine

Judaismi järgi on naine kohe sünnist alates seotud J-malaga igavese liiduga ilma täiendavate tegevusteta. Sellepärast on kombeks, et pärast tütarlapse sündi toob isa ta esimesel võimalusel sünagoogi ja Tora lugemise ajal annab ta oma tütrele juudi nime. Lisaks on kombeks teha sel puhul Kiduš Šabati-einel sünagoogis, et tänada J-malat tütre sünni eest.
Kõige varasemast east alates on vanemad kohustatud oma lapsi kasvatama ja õpetama neile imelist traditsiooni käskude täitmisel ja Tora õppimisel. Kui laps kasvab, õpetatakse teda täitma käske. 3. aasta on iga, kui laps on piisavalt suur selleks, et õppida ja omandada juudi traditsioonid.
Juuditel on kombeks korraldada pidu lapse 3aastaseks saamisel. Sellel lõigatakse poisil esimest korda juukseid, jättes alles oimulokid Tora Käsu järgi. On tavaks kohe sellel pühal õpetada last armastama Torad, selleks antakse talle juudi tähestik, mille tähed on määritud meega. Laps õpib tähti mett limpsides.
Juudi Seadus (Halacha) määrab, et tütarlast alates 12. eluaastast ja poissi 13. eluaastast loetakse täiskasvanuks. Tütarlaps peab hakkama täitma kõiki käske, mis on täitmiseks naistele, ning poiss peab täitma kõiki Käske nagu täiskasvanud meeski. See on juudi elus üks tähtsamaid päevi.

2.3 Bat-mitsva ja Bar-mitsva

Bar-mitsva korraldatakse tavaliselt sünagoogis. Esimest korda sel päeval kutsutakse tähtpäevaline Tora juurde. Talle pannakse esimest korda tfillin, et täita Käsku.Tfillini asetamine käele (südame vastu) ja pähe sümboliseerib südame ja mõistuse allumist Käsu täitmisele ning samuti juudi rahva erilist sidet maailma Loojaga. Tfillini karbikestes on Tora katked.
Bat-mitsva tseremoonial võtab tütarlaps endale kohustuse täita Käske, mis on pandud juudi rahva tütardele. Naise eripära sümboliseerivad Käskud on süüdata Šabati ja pühade eel küünlad (küünlad valgustavad juudi kodu.) Samuti ka Chala eraldamine. kui naine teeb tainast , eraldab ta sellest tükikese (chala) Tora Käsu järgi.

2.4 Elu peale surma

Tähtis on esimene aasta peale surma. Sel aastal mõistetakse hinge üle kohut tema tegude eest. Samuti on tähtis ka Jortsait (surma-aastapäev juudi kalendri järgi), kui hing tõuseb uuele tasemele. Seepärast et just selles maailmas, meie käes on valik hea ja selle vastandpooluse vahel. Nagu meie mäletame neid, samuti nemad, asudes puhtas , vaimses, tõelises maailmas, mäletavad meid ja on meie head kaitsjad .
Juudid usuvad surnute ülestõusmisse ning surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik - tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda
(Breuilly, 1999, lk 32)(Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:32-33)
Kombed; lugeda Kadišši esimese 11 kuu jooksul ja eriti surma-aastapäeval, Mišna õppimine, küünalde süütamine (sümboliseerib valguse lisandumist), heateod , annetused. Samuti on kombeks öelda "Lechaim" Kiduši ajal pärast Šabati hommikupalvet, meenutada meie kallite heategusid ja soovida, et nad ütleksid hea sõna meie eest tõelises maailmas.

Kasutatud allikad:
https://www.chabad.org/library/article_cdo/aid/325184/jewish/Mitzvahs-Traditions.ht m
https://jewishfederations.org/jewish-traditions
https://www.hebcal.com/holidays/2018
https://www.ejc.ee/templates/articlecco_cdo/aid/2441856/jewish/Bar-mitsva-ja-bat-mitsva.htm/lang/en
https://www.chabad.org/library/article_cdo/aid/1912609/jewish/Bar-Mitzvah-When-It-Is-and-How-to-Celebrate.ht m
http://www.estlive.ee/content/juudi-kalender-ja-puhad/
Elizabeth Breuilly, Joanne O’brien, Martin Palmer „Maailma usunid”
Kasutatud pildid:

https://www.juedische-allgemeine.de/special/2011/jom-kippur

http://www.judentum-projekt.de/religion/feste/jomkippur/

http://www.mountainhearth.com/2010/09/sukkot-campoutat-school.html

https://www.israel21c.org/get-into-party-mode-with-these-10-purim-pics-from-israel/

http://www.procedimentipittorici.it/2018/05/02/francesco-hayez-1791-1882/