....12 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................14 lisad...............................................................................................................................15 Lisa 1. 15 - 74-aastased tööhõive seisundi järgi, 2011, 2012....................................15 Lisa 2. Tööjõu maksukoormus (EL)..........................................................................17 Lisa 3. Astmelise tulumaksumäärad Itaalias.............................................................18 Lisa 4. Astmelise tulumaksumäärad Maltal..............................................................19 2 SISSEJUHATUS
JÕ NE · Ajapalk Ö TÖ UM I KK · Tükipalk PA p1 · Lisatasud kvaliteedi, Tasakaalupalk tööjõu T eritööde, eritingimustes pakkimist ja nõudlust töötamise eest tasakaalustav palk p2 · Preemia · Honorar Töötajate a1 a2 a3 a4 arv Skeemi autor A. Arrak
töötamise võimalus jne. Töötasuga rahulolu sõltub eelkõige tasustamise süsteemist. Peab olema õiglane ja põhjendatud. Tööga rahulolu on tihedas seoses töötulemustega. Hüvitamist on vaja isikupärastada. Mõni tahab rohkem teenida, mõni soovib aga paindlikku tööaega või kodus töötamise võimalust. www.rmp.ee www.palk.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus TÖÖTURG Tööjõu nõudlus – kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud tasuga tööle võtta. Tööjõu pakkumine – kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla tasu eest. Tööturg – turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu. Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused. Kui tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus, siis osa inimesi jääb tööta – tekib
Kulupõhine hinnakalkulatsioon on seotud siiski marginaalanalüüsiga, sest hinnakõrgendi suurus küll peab katma kulusid, kuid arvestada tuleb ka nõudluskõvera elastsusega. Hinnakõrgend on seda kõrgem, mida vähemelastsem on nõudluse hinnaelastsus. 12.TÖÖJÕUTURG Mikroökonoomika vaatleb tööjõudu kui ühte kolmest põhitootmistegurist. Sellest vaatenurgast lähtudes on tööjõuturg tüüpiline tootmistegurite turg ja huviobjektiks on tööjõu pakkumine ja nõudlus. Tööjõu pakkumine väljendab seost pakutava tööjõu koguse ja hinna ehk palga vahel. Inimese otsus ennast tööjõuna pakkuda sõltub palga suurusest. Tööjõu pakkumiskõver on positiivse tõusuga. Palgatase- w, tööjõu pakutav kogus L, tööjõu pakkumiskõver LS. Töötamise alternatiivkulu on kaotatud vaba aeg. Vaba aeg on normaalhüvis, kusjuures nii tööaeg kui ka vaba aeg ei oma kumbki väärtust null. Koguaeg (Tt) jaguneb tööajaks (Tw) ja tööväliseks ajaks. Töövälisest
Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe tööd. Pigem teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja oskuslikumalt ressursse kasutades. Töölise palk peab olema seotud selle töötaja toodetud lisandväärtusega ettevõttele. Praegu pööratakse
järjekordsetest mustadest stsenaariumidest Eesti majanduses, firmade ja tervete tööstusharude arengut aeglustavatest tööjõupuudusest tingitud sõlmküsimustest. Praegusel ajal on Eestis tööjõudu selgelt vähe ehk teisisõnu nõudmine ja pakkumine pole tasakaalus. Lõpptulemuseks on üleostmine. Räägime kogu aeg siin tegutsevate ettevõtete tööjõuprobleemist, kuid oleme unustanud, et õige pea võime kaotada olulised investorid, kes sooviksid küll Eestisse investeerida, kuid tööjõu puudumisel seda ei tee. Peamisteks probleemideks on, et kust leida tööjõudu ja kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Eesti esmane probleem ei ole odav tööjõud, vaid arenduskeskuste puudumine. Kuni meil pole konkurentsivõimelist toodangut, tehnoloogiaid loovaid arenduskeskusi ja müügivõrku ning siin töötavad ettevõtjad pole huvitatud arendustegevusest ja toodangust, jäämegi rahvusvahelises tööjaotuses odava tööjõu maaks. Ja seni, kuni seda oleme, on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013
vastu Sissejuhatus ● “Are Foreign-Owned Firms Different? Comparison of Employment Volatility and Elasticity of Labour Demand” ● Uuringu eesmärk: võrrelda/leida erinevused riigisiseste ja välismaisete ettevõtetete tööhõive muutlikkuses/volatiilsuses ● Sisu: sissejuhatus, 4 uuringuid kirjeldavat peatükki, kokkuvõte ● Autorid: Tairi Rõõm, Jaanika Meriküll ● 2014 Teine peatükk: ● Jagatud kaheks osaks: a)eksogeensete majandusšokkide funktsioon b)tööjõu pakkumise ja nõudluse elastsuse funktsioon ● Tööjõu muutlikkus positiivselt seotud tööjõu nõudluse elastsusega ● Palga ja tööhõive muutlikkus sõltuv tööjõu pakkumise kõvera tõusust ● Tööhõive paindlike tööturu regulatsioonidega riikides volatiilsem/rohkem muutlik ● Välismaal asuvate ettevõtete muutlikkus suurem Kolmas peatükk: ● Välismaised ettevõtted: suuremad, kõrgemad palgad, tugevam kapital, suurem
Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem
I 12 14 3 21 24 21 24 0 4 13 14 0 23 23 24 24 1 17 14 0 20 20 24 24 4 Tabel 2. Esialgse võrkgraafiku arvutused Algse variandi puhul osutus kriitilise tee pikkuseks 24 nädalat, millest kiiremini ei saa tööd teha. Esialgse variandi joongraafik on toodud joonisel 2, kus punasega on märgitud kriitilise tee peal asuvad tööd. Joonis 2. Esialgse variandi joongraafik Tööjõu vajadus antud variandile on toodud joonisel 3. Joonis 3. Esialgse variandi tööjõu vajadus Maksimaalselt on korraga objektil 17 töölist, kokku on tööjõu vajadus 312 töölist, seega keskmine tööjõu vajadus on 312/24=13. Tööjõu ebaühtlase kasutamise koefitsient on 0,76. 2.2 Lühendatud variant Ehituskestust tuleb lühendada 25% võrra, seega on vaja juurde tööjõudu nii palju, et varasema 24 päeva asemel saaks töö tehtud 18 päevaga
Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? Vähemalt ¾ rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte. 4. Mis on tööjõu nõudlus? Tööjõu nõudlus on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. 5. Mis on tööjõu pakkumine? Tööjõu pakkumine on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 6. Mida tähendab see, et palgad on "allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? Palgad on üldjuhul allapoole jäigad, s.t
9. Otsusta iga juhu puhul eraldi, missuguse konkurentsitüübi puhul pikal perioodil firma kasumit maksimeeriva tootmiskoguse puhul kehtib järgmine võrdus MR = MC täieliku konkurentsi, monopoli, monopolistliku konkurentsi ja oligopoli turul P = ATC täieliku konkurentsi, monopolistliku konkurentsi turul MC = ATC täieliku konkurentsi turul P = MCtäieliku konkurentsi turul P = MRtäieliku konkurentsi turul 10. Tööjõu nõudlus kasvab, kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab. 11. Täiendav toodang, mida firma saab valmistada, palgates täiendava töötaja kujutab endast tööjõu piirprodukti/MPL 12. Ressurssi nõudlus sõltub -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast; -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast; -Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast. 14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui - ressursi piirkulu MRC < MRP piirprodukti tulu 15
15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal
1996 680 2985 1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja
hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid". Tuleks rohkem keskenduda täpisriistade valmistamisele, meditsiinitehnikale keeruliste elektroonikakomponentide ja seadmete valmistamisele jne(1). Kuidas aga tööjõu tootlikust suurendada? Eelkõige saab tööjõu tootlikkust suurendada tööjõu kvaliteedi arvelt. Samuti mängib suurt rolli haridus ja spetsialiseerumine. Sest praegu on kulukas ja raske leida häid töötajad ning samuti on neid raske hoida oma ettevõttes kui sellel hästi ei lähe. Siiski on hakatud töötajad ka koolitama rohkem, kuid ainult ikkagi nii, et töötaja arendab enda eriala oskusi mitte ei õpi mingit teist ametit juurde. Need aitavad tõsta tööjõu tootlikust tänapäeval
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nn alaarengu (vaesuse) lõksu teooria seisukohtade hulka ei kuulu: Vali üks: a. Keskkonda saastava tehnoloogia kasutamine b. Kõrge loomulik iive c. Madalad sissetulekud ühe inimese klohta d. Madal kapitali hulk võrreldes tööjõu kogusega e. Madal tootlikkus Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu võiks illustreerida: Vali üks: a. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena vasakule b. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piirist väljapool c. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piiri sees d. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena paremale e. Liikumisena piki võimaliku tootmise piiri Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00
Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Mida tähendab see, et palgad on ,,allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? - st, et inimesed pole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv
vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et
vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et
Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkumine tööturul näitab kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Palga liigid: Tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest. Ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist.
Majanduse eksam MIKROÖKONOOMIKA RESSURSSIDE TÄIENDAMINE: Mida teha ressursside paremaks kasutamisega? Mida teha parem tulemuse saavutamiseks?Millised võimalused on maa-ja loodusressuresside täiendamiseks, tööjõu täiendamiseks, kapitali, ettevõtlikkuse täiendamiseks? NÕUDLUS JA PAKKUMINE: Graafiline kujutamine- Mis juhtus siis kui nõudlus, hind, nõutav kogus, kauba pakkumine muutub? Nõudlus ja pakkumine on seos hinna ja nõutava või pakutava koguse vahel..kui muutub hind muutub tõenäoliselt kogus. Elastsuse mõju kogutulule..väheelastne nõudluse korral kogutulu suureneb hinna kasvades, kui elastsus on ühikukestne-tõenäoliselt kogutulu ei muutu hinna muutmisest. ETTEVÕTLUSTEOORIA:
Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv · Suurriikide omavahelised suhted · Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused. Eesti omapära: · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem · Proportsionaalne tulumaks · Tasakaalustatud riigieelarve · Liberaalne väliskaubandus Tööturg Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine · Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine · Ettevõtluse arengu soodustamine ääremaadel · Hoidumine majanduslikult põhjendamatust töötu abiraha ja miinimumpalga
Tööpuudus Tööjõud; Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu- uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.
Kirjeldab inimese tüüpi, kes sobib ametikohal töötama.(Haridus, Oskused, Töökogemus, Isikuomadused, Tervislik seisund jms. 11. Mis on personali planeerimine? Mis on personali planeerimise eesmärk? Personali planeerimine on personalijuhtimise põhivaldkond, mille eesmärk on kavandada organisatsiooni koosseis: kui palju töötajaid me vajame? milliseid töötajaid me vajame? Personali planeerimine on nn vundament teistele personalitöö valdkondadele 12. Loetle tööjõu nõudlust mõjutavaid tegureid. Tööjõu nõudlust mõjutavad tegurid on: · organisatsioonivälised tegurid ( piirkonna ja maailmamajanduse üldine areng, poliitilised otsused ja seadusandlus, tehnoloogi areng, konkurents tööjõuturul.) · Organisatsioonisisesed tegurid (organisatsiooni strateegia või arengukava, selles püstitatud eesmärgid; organisatsiooni finantsvõimekus; organisatsiooni reorganiseerimine,
...............................................................................13 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 15 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 16 2 1. SISSEJUHATUS Majanduses esineb mitmesuguseid probleeme ja üheks suureks probleemiks on Eestis tööjõu puudulikkus. Tööjõuturg on alati aktuaalne teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu majandusele väärib see teema arutamist. Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et
Ränne ja rändepoliitika Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi
iga z>0 korral c) F ( K , L) K L F(zK,zL)= zK zL z K z L z ( K L ) z F ( K , L) kahanev mastaabiefekt iga z>1 korral d) F ( K , L) K 2 L2 F(zK,zL)=(zK)2+(zL)2=z2(K2+L2)=z2F(K,L) kasvav mastaabiefekt iga z>1 korral K2 ( zK ) 2 z 2 K 2 K2 e) F ( K , L) z =zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral L zL zL L Seminar 2 ülesanne 3.* Tööjõu piirprodukt. Tabelis on toodud andmed kasutatava tööjõu L ja selle abil valmistatud toodangu Y kohta. L 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Y 0 10 19 27 34 40 45 49 52 54 MPL - 10 9 8 7 6 5 4 3 2 a) Arvutage iga lisanduva tööjõuühikuga lisanduv piirprodukt (MPL)
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on reede, 24 märts 2017, 9:28 State Finished Completed on reede, 24 märts 2017, 9:48 Time taken 20 mins 2 secs Marks 19.3/20.0 Grade 9.6 out of 10.0 ( 96 %) Question 1 Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt
regionaalsed ühendused on tänapäeva maailmas tihti läinud kaugemale lihtsatest kokkulepetest vaba kauplemise osas. Plajudel juhtudel on lisaks kaubandusvabadusele sõlmitud kokkulepped ka tootmistegurite vabaks liikumiseks. Vabakaubanduspiirkond ja tolliliit iseloomustavad majandusliku koostöö vore, kus kaotatakse ära omavahelise kaubandustõkked. Ühisturg erineb vabakaubanduspiirkonnast ja tolliliidust selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite ehk tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Ühisturgude puhul tuuakse tihti vlja niinimetatud " neli vabadust" , mis iseloomustavad kõiki ühisturu loomiseks sõlmitud kokkulepetest tulenevaid vabadusi: · kaupade vaba liikumine - tulemusena on ühisturg sarnane ühe riiki siseturule, kus ei ole olulune, missuguses regioonis on kaubad toodetud. Lepitakse kokku ühistes normides ja partnerriikide vaheliselt ei tehta seeljärel enam mingisuguseid piiranguid kaupade liikumises.
Iga päevaga räägitakse aina rohkem kuidas inimesi koondatakse ja et meie majanduskriis on tingitud suurettevõtete puudusest ning pankadest kes pole suutnud laenu andmisele järele anda. Tegelikkuses on majanduslanguse põhjustanud veel väga paljud muud tegurid, mida me niivõrd kohe tähele ei panegi. Niisiis, kas me oleme võimelised majanduskasvu jaoks midagi tegema ja millisena näen oma osa selles? Jälgides eri majandussektorites tööjõu vajadust ning võrreldes seda pakutava tööjõu kvalifikatsiooniga selgub, et tööliste oskused ja sellega seotud lõpptoodangu kvaliteet ei vasta enam tänapäeva konkurentsitingimustele. Tulemuseks ongi tarbija heaolu vähenemine, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma,
a) Õige b) vale 82. Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodutama: a) Mitte ühtegi hüvise tootmist b) Nende hõviste tootmist, mis loovad väliskulu c) Nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu 7 Tööjõuturg , 8 Maksustamine 83. Heal tasemel töötasustamisel ja headel töötingimustel on järgmised eesmärgid: ** a) Saada paremat tööjõudu b) Tänu tööjõu paremale kvaliteedile suurendada organisatsiooni tulemlikkus (kasumlikkust) c) Ainult seepärast, et nii on töötajate suhtes õiglane 84. Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida kõrgem on palgatase. a) Õige b) vale 85. Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida madalam on palgatase. a) Õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 86
kogusumma rahalises väljenduses. SKP tootmise meetodil on majanduses loodud lisandväärtuste summa (koos netomaksudega). SKP tulude meetodil koosneb sissetulekutest, amortisatsioonist ja kaudsetest maksudest. SKP kulude meetodil saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. TÖÖHÕIVE JA TÖÖPUUDUS Küsimus 1 3 Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Majanduslikult aktiivne (tööjõud) rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Küsimus 2 3
kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põllumajandussaadusi tööstuse tooraineks ja ka inimestele + Hilisindustriaalsed Majandusorganisatsioonid: EU-Euroopa Liit,27 riiki,kõige üldisem, kapitali,tööjõu,kaupade,teenuste vaba liikumine. NAFTA-Põhja Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon,Kanada,USA,Mehhiko,kaotada liikmes riikide vahel olevad tollimaksud ja kvoodid. ASEAN-Kagu-Aasia maade assotsiatsioon.Kagu Aasia maad liitunud Jaapani vastu. OPEC-naftat transportivate maade organisatsioon-määravad ära hinna maailmaturul ja tootmiskvoodi.WTO-Maailmakaubandus organisatsioon, tegeleb rahvusvahelise kaubanduse elavdamisega. MAAILMAPANK-annab riikidele laenu.
koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu - b
organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile ettepanekuid tööjõu voolavuse mõjutamiseks Teemad: Personali planeerimise mõiste I ORGANISATSIOONI HETKESEISU JA EESMÄRKIDE ANALÜÜS PERSONALI PLANEERIMISEL II TEGEVUSKESKKONNA ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL III OLEMASOLEVA INIMRESSURSI ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL
2008. aasta alguses. Et uusi töötuid tuli järjest juurde, siis pikaajalise töötuse osatähtsus hakkas vähenema. Kui varasematel aastatel oli üle aasta tööta olnute osatähtsus 50% piires, siis 2008. aasta lõpus kahanes see 26%-ni. Pikaajaliste töötute osatähtsus vähenes, aga nende arv hakkas aasta teisel poolel siiski kasvama ja tõusis IV kvartalis 14 000ni. Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. 13.02.2009 Raul Veede Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus.
Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Peale selle leiab ta ka, et tegelikuks probleemiks on tööjõu madal tootlikkus. Ta leiab ka, et on hakatud pöörama vähem tähelepanu tööjõu tootlikkusele. Värniku arvates on palga tõstmine vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka tõdeb, et palgatõusuga suureneb ka inflatsioon
-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel
eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise kaudu Sotsiaalkapital vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil Innovatsioon teaduspõhise majanduskasvu peamine allikas. Kõige üldisemalt mõistetav kui igasugune uute ideede edukas ellurakendamine. Majanduse sfääris on innovatsiooni eesmärk suurendada toote või teenuse paremaks uutmise ja täiustamise kaudu ettevõtte
Tööjõuturg ei ole ühetaoline turg. Töötajad ei saa vahetada töö- ja elukohta nii tihedalt kui teooria seda kujutab. Tööjõu pakkumine võib lühiajaliselt väga jäik olla- nt mõne elukutse omandamine võtab kaua aega. Mõnes tööturu segmendis võib tööjõu nõudlus pakkumist ületada ja toimuda kiire palgatõus ka üsna suure üldise tööpuuduse tingimustes. Viimase kümnendi poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkorraldused on põhjalikult muutnud Eesti ühiskonda, jätmata puutumata ühtki eluvaldkonda. Omariikluse taastamine põhiseaduslikul alusel ja lähtudes demokraatliku õigusriigi põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse
suhetes erinevusi. 2009. Aastal on tööjõukulude ja tootlikkuse kasv rohkem kooskõlas ja seetõttu ka hinnatõususurve väiksem. Samas pole taeda, kui suurt mõju võib infatsioonile avaldada reealpalga ja tootlikuse kasvu vahelise lõhe püsimine (Rahandusministeerium, 2008). Järgnevatel aastatel on oodata tööpuuduse märgatavat suurenemist tulenevalt majandusaktiivsuse alanemisest ja sellega kaasnevast tööjõu nõudluse vähenemisest. 2008. aastal suureneb tööpuudus 5,3%ni ning 2009. aastal 8,6%ni, prognoosiperioodi lõpuks ulatub tööpuuduse määr 8,8%ni (Rahandusministeerium, 2008). Käesoleval ning kahel järgneval aastal on toimub majanduskasvu aeglustumine ning ning vähenenud tööjõu nõudluse tingimustes oodata hõivatute arvu vähenemise jätkumist aastatel 20082010 kokku ligikaudu 28 tuhande inimese võrra. Hõive langeb peamiselt sisenõudlusele
Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, invertoreid, generaatoreid. Keevitusmaterjalide Kaitsegaasiks on Elektroodid, traadid, ja kaitsegaaside CO2, elektroodina vardad, kaitsegaasi ei vajadus kasutatakse kasutata keevitustraati Keevitaja Tööjõu Tegu on kvalifikatsioon kvalifikatsioon on poolautomaatsekeevitusega, kõrge seega tööjõu kvalifikatsioon on madal Eelised Suur tootlikus, Sobib kasutada kõikides puudub vajadus keskkonna tingimustes, puhastada räbu, keevitada saab sõltumata
Majandusringlus. Majandusringlus on raha, ressursside ja tööjõu ringlus ehk ringvoog. Raha (tulud, kulud ja palgad) liiguvad ühes suunas. Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis
mastaabiefekti püsivaks e. konstantseks. Kui toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga, siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Kui toodang suureneb vähem kui sisendite maht, siis on tegemist kahaneva mastaabiefektiga. Isokvandi kaldenurk määrab otseselt ära nn. tehnilise asenduse piirnormi e. piirmäära. Sisuliselt näitab see ühe tootmisteguri ühikute arvu mis on vajalik teise teguri ühe ühiku asendamiseks (toodangu samaks jäädes). Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = MRTSLK = - Delta K/Delta L Kus PANLK, MRTSLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm; Delta K - kapitali koguse muutus; Delta L - tööjõu koguse muutus Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = abs(Delta K/Delta L) , kus - PANLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm, abs- absoluutväärtus, Delta K, Delta L - kapitali ja tööjõu koguse muutus ja kujutab endast
Tööjõud kaup, mis on inimeste isikuomadused, arenemisvõime, teadmistes, oskustes, võimetes ja tahtes. koostöövõime. Töötamine inimeste mõtestatud töö. Motiivid: majanduslik motivatsioon, tasu saamine, hüvede loomine, eneseteostus motivatsioon (karjäär), traditsioon, tava harjumus. Tööjõu nõudmine: näitab, palju firmad soovivad mingi palga eest töötajaid tööle võtta. Tööjõu pakkumine: näitab, palju inimesi soovib mingi palga eest tööle minna. Tööpuudus: töötamisvõimaluste puudumine inimestel, kes võivad ja tahavad töötada. Absoluutne: registreeritud töötute üldarv. Struktuurne: töötute arv kutsealade järgi. Palk tasu tööjõu müümise eest. Tükipalk-tasu loodud toodangu mahu eest. Ajapalk-tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Kombineeritud-nii aja kui tükipalk. Brutopalk-väljateenitud töötasu enne maksude maksmist.
Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks muutuvad majanduslikult põhjendatuks. Üha laialdasemalt asendatakse inimtöö masinatega selleks, et vähendada tooteühiku maksumust.) 3. Leevendada tööjõu puudust ( Arenenud rahvaste juures esineb tööjõu puudus. Selle leevendamiseks kasutatakse automatiseerimist.) 4
9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks. Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. Astmeteooria põhiseisukohad: 1) areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja
PERSONALI PLANEERIMINE JA TÖÖANALÜÜS 1. Defineerige - personali planeerimine (mõiste) Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks töötajate vajadus nende kvalifikatsiooni ja struktuuri lõikes ning koostatakse vastavad plaanid. Selle käigus prognoositakse ka tööjõu liikumist ning töötatakse välja meetmed tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks. Planeerimine ehk kavandamine on protsess, mille käigus tehakse kindlaks tulenevalt tegevuseesmärkidest organisatsiooni praegused ja tulevased nõuded inimressursile ning nende nõuete arendamise ja realiseerimise plaanid, samuti kontroll nimetatud tegevuste tõhususe üle. Organisatsiooni tegevuseesmärkide analüüsimine, töötajaskonna profiili
Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le (3). Pensioniea tõstmisega kaasneks ka teisigi probleeme. Halvimal juhul võib elanikkond selle vastu ka protestima hakata
annaabi.ee 
