Arutlus Eesti majandusest ja selle tulevikust (2)

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel?
Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge.
Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus , mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus . Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid". Tuleks rohkem keskenduda täpisriistade valmistamisele, meditsiinitehnikale keeruliste
elektroonikakomponentide ja – seadmete valmistamisele jne(1).
Kuidas aga tööjõu tootlikust suurendada? Eelkõige saab tööjõu tootlikkust suurendada tööjõu kvaliteedi arvelt. Samuti mängib suurt rolli haridus ja spetsialiseerumine . Sest praegu on kulukas ja raske leida häid töötajad ning samuti on neid raske hoida oma ettevõttes kui sellel hästi ei lähe. Siiski on hakatud töötajad ka koolitama rohkem, kuid ainult ikkagi nii, et töötaja arendab enda eriala oskusi mitte ei õpi mingit teist ametit juurde. Need aitavad tõsta tööjõu tootlikust tänapäeval. Siiski peaks tähelepanu pöörama ka sellele, et töötajad täidaksid neile kõige sobivamaid ülesandeid. Töökohustusi jagades tehakse sageli juhuslikke valikuid või antakse täiendavaid ülesandeid töötajatele, kes on parajasti vähem hõivatud. Kõige rohkem tuleb seda ette väiksemates ettevõtetes, kus on suhteliselt vähe töötajaid. See ei võimalda töötajatel spetsialiseeruda ja võib mõjuda negatiivselt töömotivatsioonile, mis aga ei tule kasuks tootlikkusele (3). Ka tööandjad peaksid oma töötajaid rohkem motiveerima, luues rahuliku töökeskkonna koos sõbralike kaastöötajatega. Tööle minek peaks olema pigem meeldiv kui ebameeldiv tegevus. Vastavalt tööle, peaksid tööl olema ka vahendid, et töö oleks rohkem efektiivsem.

Selleks et ettevõte suudaks püsida konkurentsis ja teenida kasumit, on vaja, et kulutused tööjõule oleksid vastavuses tööjõu tootlikkusega (3). Kuigi hetkel on Eesti tööjõu tootlikkus üpris madal, võib meie riigi majanduse tulevikku vaadata ka positiivsemates toonides, sest kuigi Eesti töötaja tootlikkus on madal võrreldes Lääne riikidega, on ILO rapordi järgi on see Ida-Euroopa kõrgeim (2). Samuti võib ka rahul olla sellega, et Eesti tööjõu tootlikkuse pikaajaline kasv on maailmas üks kiiremaid (4).

Praegune majandusseis on väga halb ja paljud ettevõtted sulguvad, töötajad jäävad tööta ja sellega jääb vähemaks ka ostujõulist rahvast, sellega seoses ei saa praegu keegi töötajatel palka tõsta vaid seda aina alandatakse.

Kokkuvõtteks võin öelda, et Eesti edasine majandusareng tugineb rohkem tootlikusel kui kiirel palgatõusul. Kuigi praegu on tootlikus madalal tasemel siis selle suurendamiseks on mitmeid erinevaid viise. Tootlikust tõstes kasvaksid ka palgad ja areneks majandus ning me saaks elada taas sellist elu nagu paar aastat tagasi.

Kasutatud allikad

http://www.ekspress.ee/2008/01/17/ari/637-taedlased-eesti-majanduses-pidu-lab i

http://epl.ee/artikkel/398904

http://www.arileht.ee/artikkel/406857

http://www.arileht.ee/artikkel/398712