ROOTSI Mart Mardõkainen ja Ander Allikvee Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. ...
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
METSAÜHISTU Metsaühistu eesmärk Erametsaomanike ühtekoondamine Ühiste üleriigiliste erametsaomanduslike struktuuride väljakujunemisele kaasaaitamine Oma liikmete abistamine metsade säästlikul ja efektiivsel kasutamisel ühtse ja koordineeritud tegevuse kaudu Samuti erametsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli? Metsaühis...
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus ...
“Polish drip” Britt Samoson Möödunud aasta septembri alguses külastasin näitust nimega “Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”. Näitus oli avatud 23.05-27.09.2015 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Lai 17, Tallinn. Näitusel oli esindatud Norrast, Eestist, Taanist, Soomest ja Rootsist pärit moekunstnike loomingut. Eestlastest võis kohata näiteks Britt Samosoni ja Kätlin Kaljuvee teoseid. Tänavu olid nad minu favoriidid ning ühtlasi olen nendega isiklikult kohtunud. Kätlin Kaljuvee on auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle looming keerleb looduse müütilise jõu ja elu mitmekesisuse kauniduse ümber. Tindipliiatsi ja vesivärvidega joonistatud ja tihti ka siidikangale trükitud illustratsioonid on inspireeritud Eesti kummituslikest metsadest ja ürgsest loodusest ning kannavad endas vaba ja hingestatud vaimu, tuues kaasa sõõmu värsket õnnepuhangut...
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loom...
KUNSTI RETSENSIOON Mulle on alati meeldinud mood ja disain ning seega otsustasin külastada septembris Rotermanni kvartalis toimunud näitusel nimega ,,Uus Põhjamaade Moeillustratsioon". Otsustasin selle kasuks, kuna näituse nime nähes/kuuldes tekkis kohe huvi näituse vastu ning olin head tagasisidet saanud ka oma tuttavatelt. Näitusel olid esindatud Eesti, Soome ja Rootsi moeillustraatorid. Oma originaaltöid tutvustavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Näituse mõte oli tutvustada tänapäeva põhjamaade illustratsioone ja nende kunstnike erilist käekirja ja erinevaid tehnikaid. Üks kõige silmapaistavamtest illustratsioonidest olid Anu Samarüütel-Long'i omad. Tal on väga julge värvi valik ja omapärane inimese kujutamine. Inimesed on piltidel kujutatud minimalistliku...
Põlva Ühisgümnaasium Kuldne retriiver Anett Numa 8.b klass Põlva Ühisgümnaasium Põlva 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tõu areng....................................................................................................................................4 Tõu jõudmine Põhjamaadesse.....................................................................................................5 Tõu iseloomustus........................................................................................................................6 Välimus.............................................................................................................
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind). Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle tö...
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...................................................................................................................
Hobused (tõud) Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretat...
NÄRIMISKUMM Liisa Sammelselg 11 klass Ajalugu Tuhandeid aastaid tagasi näriti naturaalseid aineid: vaigu tükke, terasid, magusat rohtu, lehti ja vahasid 1848 a. lõi ja müüs esimest kaubanduslikku närimiskummi John Bacon Curtis, see koosnes kuusevaigust, maitseainest ja parafiinist 1869 a. kasutas hambaarst William Finley Semple ära esimest patenti ja tootis nätsu, mille peamised koostisosad olid süsi ja kriit 1869 a. Thomas Adams üritas teha tšikle kummist maske, mänguasju ja kummikuid, nende ebaedu tõttu katsetas ta veel ja lisas tšiklekummile erinevaid maitseid nagu nt apelsini ja lagritsa ja see ongi aluseks tänapäevasele närimiskummile 1880 a. lisas William White tšiklekummile suhkru, maisisiirupi ja parema maitse jaoks piparmündi ekstrakti, see aitas maitsel kauem püsida 1880 a. lisas Dr. Edward Beeman juurde veel pepsiinipulbrit ja lõi sellega seedimist parandava nätsu, mis on täna...
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja...
Tuntud Eesti naishelilooja ning kauaaegne Tallinna Konservatrootiumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud Ester Mägi on sündinud Tallinnas Toompeal, 1922. aasta 10. jaanuaril. Lapsepõlv Tema vanemad said kokku Keava mõisas, kus nad mõlemad töötasid ning kust nad 1905. aasta revolutsiooni ajal Tallinna ümber kolisid. Asunud Tallinna, sai tema isast kuldsete kätega käsitööline ning emast sai koduperenaine. Esteri vanematel oli kolm last, kellest noorim oli Ester. Tal oli vend Paul, kes õppis laulmist ning hakkas hiljem lavastajaks ning õde Hilda, kellest hiljem sai suure pere pereema ning kelle tütar on meile tuntud pianist Vilma Mallene. Hilda oli ühtlasi ka pere kolmest lastest kõige vanem. Esteri lapsepõlve ajal oli Toompea tema sõnul rahulik ja romantiline koht. Seal kõndisid ringi baltisakslased ning tolleagse Eesti president, Konstantin Päts, ise. Teekond isehakkajast muusikuks Oma esimesed sammud muusika poole tegi Este...
Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi ...
Eestis elav ja töötav teitest rahvusest tuntud inimane Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Mida ja kuidas ta maalib?.......................................................................................................4 Mis juhtub maalidega..............................................................................................................4 Veel temast..............................................................................................................................5 Näitused..................................................................................................................................5 Lisad 1......................
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
Kriisikommunikatsiooni analüüs. Iga kriisi situatsioon küpseb aeglaselt ja ilmub just siis, kui seda ei oodetakse, kui selleks ei ole üldse valmis. Tulemuseks antud probleemi lahendust ei saa üles leida päris pika aja jooksul, mis omakorda tekitab juurde palju muid lahendamata küsimusi. Lõppude lõpuks tekib väljapääsmatu situatsioon, mille tagajärjed saavad täielikku krahhi esile kutsuda. Reeglina probleemid ei tekki iseenesest. Nende tekkimiseks on vajalikud igasugused eeldused. Mida siis ette võtta, et antud situatsiooni ei tekkiks (http://www.comunet.ru/p8.html)? Kuidas juhtub nii, et ühed ettevõted saavad olukorraga hakkama, kuid teised kaovad isegi vähema kahju pärast. Siis kui kriis hakkab alles tekkima organisatsioon peab igakülgselt hinnata oma kommunikatsiooni kanaale, pöörates erilist tähelepanu massimeedia huvi rahuldamisele. Selleks on vaja tegeleda järgmiste küsimustega: · Mis kasu toob massimeediaga ko...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk SAKU ÕLLETEHAS Referaat Juhendaja: Maire Kaldma Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................4 1. SAKU ÕLLETEHAS.....................................................................................................5 2. JUHTIMISE STRUKTUUR JA PERSONAL..............................................................7 3. SAKU ÕLLETEHASE LAHKUMINE TALLINNA BÖRSILT..................................9 4. HINNANG...................................................................................................................10 5. KOKKUVÕTE.............................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS............................
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Sõjandus valgustusajastul Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik ...
Kuressaare Gümnaasium Gerhard Munthe Kuressaare 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus 3. 2. Elulugu 4. 3. Kasutatud kirjandus 7. 4. Lisad 8. Sissejuhatus Gerhard Munthe on õelnud:''Kui me räägime muistsetest aegadest, tuleks seda kutsuda individualismi ajaks kunstis, seda võib kirjeldada pärisorjusest vaba perioodina, aega, mis on võidelnud end vabaks endise ühetaolisuse ahelaist. Seal on neid kes raputavad päid kõigele sellisele vabadusele.'' Gerhard Munthe (1849-1929), kõikehõlmaja, maalija ja disainer, oli üks Norra laiemalt tuntud kunstnikke. Tema unikaalne stiil sai kiiresti positiivset vastukaja ning tema looming, mis hõlmas Norrat selle kaugeleulatuvates mastaapides sai tuntuks veelgi kaugemale. Elulugu G...
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatu...
Tallinna Teeninduskool 021PK Birgit Bucht Iseseisev töö geograafias Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Tallinn 2008 2 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp Meeste keskmiseks elueak...
Suusatamine Sisukord 1.Suusatamine.........................lk3 2.Sõidustiilid..........................lk4,5 3.Suusatamise postiivne mõju organismile...........................lk5 4.Suusatamise miinused........lk6 5.Soovitused algajale.............lk6 6.Valida tuleb õiged suusad....lk7 7.Valida tuleb ka õige riietus..lk7 8.Võistlusalad........................lk8 9.Treeningmahud..................lk9 10.Haigena treenida ei tohi....lk9 11.Kokkuvõte........................lk10 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külme...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vabadussõja algus...................................................................................................................4 2. Vabadussõjas osalenud...........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Vabadussõja kuna tänu sellele sai Eesti iseseisvaks. Vabadussõda on väga tähtis Eesti ajaloos. Töö eesmärgiks on saada rohkem infot Vabadussõja kohta. 3 1....
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ...............................................................................................
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Rahvusvahelised hotelliketid Iseseisev töö Juhendaja. Eda Veeroja Koostaja: Liisi Peelo TT-06 Väimela 2006 Hilton Hilton on tuntud nimi ülemaailmses majutustööstuses. Hiltoni brändi peetakse uhkusega Hilton Hotellide Korporatsiooni lipulaevaks. Hotellikett on silmapaistvaim majutusettevõte, mis omab ja juhib paljusid tuntuid brände või müüb neile frantsiisi. Seega on hotellide majutusmaht suur. Esimene hotell loodi Ciscos, Texases 1919 aastal. Nende fraas oli: ,, Be my quest !,,(Olge lahke!).See on senini soe ja sõbralik viis tervitamaks oma külalisi. Olenemata sellest kas kasutatakse suursuguseid või lihtsamaid hotelle. Nende võimuses on pakkuda külalistele laial...
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena...
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
TARTU KESKLINNA KOOL Oskar Kurvits VII b klass SOOME Referaat Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2017 SISUKORD Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome...
Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaüli...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 1 VABADUSSÕDA Sõja eelõhtul: 24. veebruaril 1918.a kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Kohe seejärel alanud SAKSA okupatsioon, aga ei võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga ...
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati B...
Kooli nimi
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Nagu Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand EESTI KAUBAMÄRGID e. Brändid Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 AS MAAG Piimatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte ja tegeleb kvaliteetsete piimatoodete ja jäätiste tootmise ning turustamisega. ·MAAG Piimatööstus põhineb Eesti vanimal piimatööstusel. Aastal 1850 hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh- praeguseks suletud), millest on saanud tänaseks meie Rakvere tootmistsehh. AS Maag Piimatööstuse nime sai ettevõte 2003. aastal. MAAG Piimatööstus on kõige laiema tooteportfelliga piimatööstusettevõte Eestis, sealjuures ainuke piimatööstus, mis tegeleb lisaks piimatoodete, juustu ja kohukeste tootmisele ka jäätise tootmisega. MAAG Piimatööstus on ainus glasuurkohukeste tootja, mis töötleb too...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega. Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis o...
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP v...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.........................................................................................................8 6. RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9 7. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 ...
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed viikingisõdalased oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1 Skandinaavia varasel keskajal Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kum...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Diana Roots RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE INIMESTE VAESUSE SEOSED Uurimistöö Juhendaja: Marit Rebane, PhD Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK ..............................................................................................5 1.1 Oodatav eluiga .................................................................................................................
annaabi.ee 
