Demograafiline analüüs (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

SISUKORD
SISSEJUHATUS............................................................................................................3

LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4

RAHVASTIK .....................................................................................................5

SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6

ABIELUD , LAHUTUSED................................................................................7

SUREMUS .........................................................................................................8

RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9

KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................10
SISSEJUHATUS
Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Nimetuse demograafia võttis kasutusele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldakse, kuidas defineerida demograafia ainet. Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene. Riik vajab andemeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus -, tööjõupoliitikat jne.
Käesoleva töö eesmärk on koostada demograafiline analüüs Lääne-Virumaa kohta. Hindan ja analüüsin oma tööpiirkonnas demograafilisi arengutendentse. Analüüsin sündimust, sündide arvu, mis vanuses naised sünnitasid, esmasünnitaja vanus, abielulisus, abielude arv, lahutused, suremusega seotud protsessid, ja rahvastiku rännet.
1.LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDEMED
Üldandemed 01.01.2012
Lääne-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja hõlmab ajaloolise Virumaa läänepoolse osa. Lääne-Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal.
Arvestulik rahvaarv 66701, mehed 30834 ja naised 35867.
Maakonna pindala on 3826,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn, kus elab 16801 elanikku (seisuga 01.01.2012).
Lääne-Virumaal on pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamist (20.10 2005) 15 kohaliku omavalitsuse üksust: Rakvere ja Kunda linn, Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru- Nigula vald ja Väike-Maarja vald.
Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn).
2.RAHVASTIK
Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 10 156, tööealisi (vanuses 15-64) oli 45 069 ja pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta.
3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS
Kokku sündis 2011 aastal Lääne-Virumaal 647 last. Vanuserühmadena: alla 20 aastased 46 last, 20-24 eluaastat 178 last, 25-29 eluaastat 174 last, 30-34 eluaastat 148 last, 35-39 eluaastat 78 last, 40 ja venemad 23 last. Kõige enam sünnitasid keskharidusega naised, 267 last ja kõige vähem põhiharidusega naised – 179 last.
Sündide arv aastate lõikes oli: 2007 aastal 717 last, 2008 aastal 699 last, 2009 aastal 688 last, 2010 aastal 693 last ja 2011 aastal 647 last. Kõige rohkem lapsi Lääne-Virumaal sündis 2007 aastal.
Ema keskmine vanus aastate lõikes: 2007 aastal- alla 20 aastased 91 last, 20-24 aastased 173 last, 25-29 aastased 203 last, 30-34 aastased 163 last, 35-39 aastased 67 last ja 40 ja vanemad 20 last, 2011 aastal- alla 20 aastased 46 last, 20-24 aastased 178 last, 25-29 aastased 174 last, 30-34 aastased 148 last, 35-39 aastased 78 last ja 40 ja vanemad 23 last. Keskmine sünnitaja vanus aastal 2007 oli 25-29 aastased ja 2011 aastal 20-24 aastased. Kõige rohkem on langenud alla 20 aastaste sünnitajate vanus, peaaegu poole võrra viie aasta lõikes. Sünnitajate vanus aastate lõikes suureneb, küll mitte nii oluliselt kui Harju maakonnas ja teistes suuremates maakondades. Ilmselt tuleneb see sellest, et mida aastad edasi, seda rohkem panustavad naised oma õpingutele ja karjäärile ja vähem mõtlevad pere loomisele.
Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli: 2007 aastal – alla 20 aastased 9 last, 20-24 aatased 28 last, 25-29 aastased 17 last, 30-34 aastased 6 last, 35-39 aastased1 laps, 40 ja vanemad 1 laps. 2011 aastal – alla 20 aastased 1 laps, 20-24 aastased 13 last, 25 -29 aastased 12 last, 30-34 aastased 13 last, 35-39 aastased 2 last ja 40 ja venamad 1 laps. Võrreldes 2007 aastaga on sündimuste arv vähenenud, enim sünnitavad 20-24 aastased, 2007 aastal 28 ja 2011 aastal 13 last. Kõige suurem vahe esineb alla 20 aastastel esmasünnitajatel, 2007 aastal 9 last ja 2011 aastal ainult 1 laps.
Esmasünnid abielukestuse järgi aastal 2007 aasta: kokku 62 last, abielukestus alla 1 aasta 42 last, 1 aasta 8 last, 2 aastat 7 last, 3 aastat 1 laps, 4 aastat 2 last, 5-9 aastat 1 laps, 10 ja enam aastat 1 laps, 2011 aasta: kokku 42 last, abielukestus alla 1 aasta 18 last, 1 aasta 7 last, 2 aastat 7 last, 3 aastat 3 last, 4 aastat 1 laps, 5-9 aastat 5 last, 10 ja enam aastat 1 laps. Laste sündivus on võrreldes 2007 aastaga vähenenud 20-ne lapse võrra. Kõige rohkem sünnib lapsi abieludes, mis on kestnud alla 1 aasta. Vähem sünnib lapsi abieludes, mis on kestnud 10 ja rohkem aastat, nii 2007 ja 2011 aastal ainult üks laps. Vähenenud on ka laste sünd abieludes, mis on kestnud alla 1 aasta, ilmselt on see sellest, et aastal 2007 abiellusid inimesed rohkem kui aastal 2011. Abiellumiste vähenemine on tingitud kehvemast majanduslikust seisust, mis kaasnes majanduskriisiga.
Lääne-Virumaal sündis aastal 2007 abielust 230 last ja 2011 aastal 193 last. Sündimuse arv abielust on alates aastast 2010 vähenenud . Võrreldes aastaga 2007 sündis 37 last vähem, mis on väikse maakonna suhtes üsna kõrge arv. See võib tingitud olla sellest, et üleüldiselt on sündimuste arv vähenenud kui ka abielude sõlmimise arv on kahanenud.
4.ABIELUD, LAHUTUSED
Lääne-Virumaal sõlmiti 2007 aastal 260 abielu, kõige rohkem abielluti juuli ja augusti kuus, kokku 91 abielu ja kõige vähem veebruaris 9 abielu. 2011 aastal sõlmiti 172 abielu, kõige rohkem abielluti samuti juuli ja augusti kuus, kokku 70 abielu, kõige vähem jaanuari kuus kõigest 3 abielu. Võrreldes 2007 aastaga on abielude arv vähenenud 88 võrra, mis on üsna suur protsent. Aastal 2007 abiellus 291 meest ja 276 naist ning 2011 aastal 191 meest ja 177 naist. Naisi abiellus nii 2007-ndal kui ka 2011-ndal aastal vähem kui mehi, mis on näiteks võrreldes Harju maakonnaga vastupidi. 2007 aastal abiellus kõige rohkem 25-29 aastased samuti ka 2011 aastal. Kõige vähem sõlmiti abielusi 15-19 aastaste ja 75 ja vanemate inimeste vahel, kokku 3 abielu. Ilmselt sellepärast, et ilma vanemate loata saab Eesti Vabariigis abielluda vähemalt 18 aastane isik, mistõttu teevad seda vähesed. Kuigi Euroopa riikides ja mujal maailmas abielluvad ka 75 aastased ja vanemad, siis Eestis on eluiga väiksem ja seetõttu ka abiellumine vanemas eas vähem populaarsem .
Lääne-Viru maakonnas lahutas 2007 aastal 186 abielu, kõige vähem lahutati juuni kuus 19 abielu, 2011 aastal lahutas 121 abielu, enim detsembri kuus. Võrreldes aastaga 2007 on abielulahutuste arv kahanenud 65 võrra. 2007 aastal lahutas 191 meest ja 198 naist ning 2011 aastal 122 meest ja 119 naist. Lahutuste arv on aastatega vähenenud, mis minumeelest võib olla tingitud sellest, et elu on stabiilsemaks muutunud, raskemad ajad on üle elatud . Lahutuste arvu vähenemine võib olla ka sellest, et inimesed ei sõlmi, praegusel majanduslikult raskel ajal, abielusi kergekäeliselt. Lääne-Viru maakonnas lahutasid 2007 aastal oma abielu kõige rohkem paarid, kelle kooselu oli kestnud 20 ja enam aastat ning kõige vähem alla 1 aasta kestnud abielud, 2011 aastal lahutas samuti kõige rohkem 20 ja enam aastat kestnud abielud. Võrreldes teiste aastatega oli 2011 aastal palju lahutusi ka abielude hulgas, mis olid kestnud 4 aastat, ilmselt olid need liidud sõlmitud 2007 aastal kui majanduslik seis oli hea ning inimesed abiellusid rohkem.
5.SUREMUS
Lääne-Viru maakonnas suri 2007 aastal 912 inimest, mehi 470 ja naisi 442. Järgnevatel aastatel surmade arv kahanes, 2011-ndaks aastaks oli arv vähenenud 807-le, millest naisi suri 408 ja mehi 399.
Aastal 2007 suri kõige rohkem naisi vanuses 85 aastat ja vanemad, neid oli 137 ja mehei vanuses 75-79 aastat, neid oli 89. Viie aastaga on naiste suremus 85aastaste ja vanemate hulgas kasvanud, aastaks 2011 oli Lääne-Virumaal registeeritud 142 surma selles vanusegrupis. Kuid meeste vanusegrupis 75-79 aastased surmade arv viie aastaga kahanes, aastaks 2011 oli meeste surmasid enim registeeritud vanusegrupis 80-84aastased. Järelikult tähendab see seda, et meeste eluiga aastatega pikeneb ja üha enam elavad meesterahvad kauem ja naistega võrdväärselt. Samuti on ka teiste vanusegruppide surmade arv aastatega märgatavalt vähenenud, kui aastal 2007 suri 40-44 aastaste seas 16 meest siis 2011-ndaks aastal ainult 7, mis tähendab, et meeste suremus kahaneb kõikides vanusegruppides märgatavalt. Naiste suremuse vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud see, et tehakse palju ennetustööd, näiteks erinevad kohustuslikud uuringud, emakakaelavähi uuring ja rinnavähi sõeluuring üle keskealiste naiste seas.
Lääne-Virumaal suri aastal 2007 kõige rohkem põhihariduse või madalama haridustasemega mehi, neid oli 295 , 2011-ndal aastal 227 meest. Samamoodi on ka naiste seas, 2007-ndal aastal suri 296 ja 2011-ndal aastal 241 naist. Kõige vähem sureb kõrgharidusega mehi ja naisi, 2007 aastal 25 meest ja 17 naist ning 2011-ndal aastal 29 meest ja 34 naist. Ilmselt on see sellest, et kõrgharidusega inimesed spordivad rohkem ja toituvad tervislikult ning külastavad tihedamini arste. Samuti on madalaharidustasemega inimestel füüsiliselt raskem töö ja kindlasti esineb ka suhteliselt palju tööõnnetusi.
6.RAHVASTIKU RÄNNE
Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides.
Lääne-Virumaal rändas aastal 2007 sisse 97 inimest, rootsist 1, saksamaalt 13, soomest 47, suurbritanniast 2, ukrainast 4, venemaalt 14 ja väljaspoolt euroopat 8 inimest. Väljarännanuid oli 294 inimest, rootsi 3, saksamaale 5, soome 262, suurbritanniasse 6, venemaale 1 ja väljaspoole euroopat 5. Kõige rohkem rändasid inimesed Lääne-Virumaalt Soome, kus olid kõrgemad palgad ja parem teenistus . Aastal 2011 rändas Lääne-Virumaale 121 ja välja 329 inimest. Kõige rohkem rändas välja inimesi Soome, neid oli 250. Inimeste väljaränne tõusis märgatavalt aastal 2010, kus see tõusis 239 pealt 307-ni, mis on väikse maakonna puhul üsnagi palju. Kuigi Soome rändab aastas väga palju inimesi, arvan ma siiski, et nende tegelik elukoht on Eestis, sest paljud ainult töötavad seal kuid elavad kodumaal. Samuti on sisseräänanute hulk kasvanud eriti 2011-ndal aastal, see võib samuti olla sellest, et paljud inimesed on naasnud kodumaale või kodulinna seoses majanduse kasvuga.
Üleüldiselt rändavad nii sisse kui välja mehed vanuses 30-49 aastat ja naised 15-29 eluaastat. Vanemate inimeste seas rändavad välja rohkem naisterahvad, ilmselt on need inimesed, kes lähevad välisriiki pensioni teenima.
Kõige põletavamaks probleemiks ongi viimasel ajal inimeste väljaränne Soome. Peamiseks põhjuseks, miks inimesed välja rändavad on palgaerinevused ning tööpuudus. Paljud mehed töötavad Soomes, et saata oma perekonnale raha. Ühest küljest on see positiivne, sest inimesed omandavad välisriigis oskusi ja teadmisi, ning tööpuudus kodumaal sellega seoses väheneb. Kuid negatiivseks on see kui haritud töötajad lahkuvad välismaale. Eestist lahkuvad haritud sotsiaaltöötajad, et minna Soome hooldustöötajaks, seda saab nimetada ajude raiskamiseks, kuid välisriigis on kõrgem palk ja see paneb asjad paika. Kuid mina, arvan, et tänapäeva globaalses maailmas on nii sisse-kui väljaränded täiesti tavalised ja mina ei näe selles probleemi.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eliisabetha Õppematerjali autor

lääne virumaa Demograafiline analüüs rahvastik SUREMUS ABIELUD LAHUTUSED

Kasutatud allikad

https://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp

Sarnased õppematerjalid

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia

doc

Eesti Rahvaarv

Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta

Ühiskond

doc

Jaapani rahvastiku referaat

JAAPAN 1. Jaapanis elab 126 475 664 inimest. Riigi rahvaarvult on tegu suurriigiga, kuna Jaapan asub maailmas rahvaarvu poolest 10. kohal. Enam-vähem samapalju inimesi nagu Jaapanis elab ka Mehhikos ja Venemaal. 2. Võib öelda, et rahvastik paikneb üpriski ebaühtlaselt, kuna enamus inimkonnast elab rannikualadel, kuna sisemaal asub mitmeid vulkaane. Jaapani keskmine rahvastiku tihedus on 336 inimest ruutkilomeetril. Tihedamini on asustatud muidugi suuremad linnad nagu Tokyo, Yokohama, Kobe, Osaka, Nagoya jne kus inimesi elab ühel ruutkilomeetril üle 700. Hõredamini on asustatud riigi keskmine osa ning samuti riigi kirde osa. ( mida tumedam värv, seda tihedamini on asustatud ja mida heledam värv, seda hõredamini on asustatud.) 3. Rahvaarvu kasvu graafik: ( kuna selle vahega ei leidnud, mida te palusite, siis on suurema aja vahega see graafik) Seda graafikut vaadates näeb, et rahvaarv on aastate

Geograafia

odt

Lõuna-Korea rahvastiku uuring

Tartu Descartes'i Lütseum Lõuna-Korea rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine Lõuna-Koreas oli 2003. aastal 48,289,037 inimest. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. 2010. aastal oli rahvaarv 48,875,000. 2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest

Geograafia

pptx

MAROKO Riik

MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga

Geograafia

docx

Tartumaa rahvastiku analüüs

TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Tartu maakonna rahvastikuanalüüs 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Rahvastikuanalüüs..................................................................................................................4-7 Rahvaarv ................................................................................................................................4 Soo-vanuskoosseis..................................................................................................................4 Sündimus................................................................................................................................5 Suremus.......................................................................................

Demograafia

docx

Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4

Demograafia

odt

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

Uurimise eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: · Uurida Karula rahvuspargi kui väärtusliku elukeskkonna üldist tausta (looduslik kultuuriline ning haldusjaotuslik); · Uurida Karula rahvuspargi alale jäävate külade tausta, elanike arvu ning selle muutumist, lisaks vanuselist ja soolist koosseisu; · Võrrelda aastatel 2000 ja 2012 toimunud rahvastiku muutusi ja koostada selle kohta analüüs. Informatsiooni saamiseks kasutasin e-andmebaase ning erinevaid kodulehti. Kasutasin kohalike elanike hulgas läbiviidud küsitlust. Mõningast informatsiooni sain ka kohalikust 3 omavalitsusest. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis tuuakse välja uuritava piirkonna ajalooline, looduslik ja haldusjaotuslik taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista.

Demograafia

Rohkem sarnaseid