PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Turismi õppetool
TT-
Piirkonna turismiarengukava analüüs
Hindeline arvestustöö õppeaines „Turismi planeerimine ”
Juhendaja õpetaja Eda Veeroja
Väimela 20
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Lühitutvustus 4
2.Turismisektori hetkeolukord Maailmas, Euroopas ja Eestis 5
3.Külastusstatistika muutumine 2004-2011 7
4.Tootevaliku analüüs lähtuvalt piirkonna visioonist 9
5.Sihtkohaturunduse analüüs lähtuvalt piirkonna visioonist 11
6.Ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt analüüsidest, Eesti RTAK-st ja piirkonna visioonist/ turismiarengukavast. 13
Kokkuvõte 14
Viidatud allikad 15

Sissejuhatus

Valisin sihtkohaks Hiiumaa , kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada – tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega.
Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht , riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud külastusstatistika muutumist, tootevalikut ja sihtkonna turundust vastavalt sihtkohtade visioonidele. Viimases peatükis on toodud mõned ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on kasutatud nii visiooni kui ka vastavaid arengukavasid, kuid Gotlandi puhul on kasutatud ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid .
Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest turismipoliitikast, Eesti riiklikust ja piirkondlikest turismi arengukavadest, piirkonna analüüsist ja planeerimisest. Töö tulemusena valmis terviklik kolmetasandiline analüüs.
Töö koostamiseks on kasutatud erinevaid interneti allikaid nii Eesti keelseid kui ka võõrkeelseid. Tutvusin ka natukene rootsikeelsete allikatega , kuid ebapiisava keele oskuse tõttu ei refereerinud ma töösse ühtegi.

Lühitutvustus

Hiiumaa on suuruselt teine Eesti saar (989 km²), mis on tekkinud meteoriiditabamuse tagajärjel. Hiiumaal on lennuühendus Tallinnaga, kuid talviti pääseb saarele ka mööda jääteed. Mandri ja Hiiumaa vaheline laevaliiklus toimub Rohuküla ja Heltermaa sadamate vahel. Laevareis kestab poolteist tundi. [1]
Hiiumaad tuntakse tema majakate , rikkumata looduse, Ristimäe ning kohalike huumorimeele järgi. [2]
Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega . [2]
Hiiumaa sobib ideaalselt loodusesõpradele matkamiseks, purjetamiseks või lihtsalt rahulikuks puhkuseks . Suviti korraldatakse seal hulganisti muusikafestivale, näiteks juulikuus toimuvad Hiiumaa Kammermuusikapäevad ja Hiiu Folk. [2]
Hiiumaa on tuntud ka rohkete majakate poolest. Kui sul pole aega neid kõiki külastada, siis proovi ära vaadata vähemalt Kõpu, Ristna ja Tahkuna majakad. [2]

Turismisektori hetkeolukord Maailmas, Euroopas ja Eestis

Maailma Turismiorganisatsiooni ( UNWTO ) prognoosi kohaselt kasvab ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas 763 miljonilt 2004. aastal 1,006 miljardini 2010. aastaks ja 1,561 miljardini aastaks 2020. Euroopa riikidesse tehtud reiside arv kasvab 415 miljonilt 2004. aastal 527 miljonini 2010. aastal ja 717 miljonini 2020. aastal. Välisreiside kasvule aitab kaasa uute sihtkohtade avanemine ja väljaarendamine teistes maailma regioonides ning Aasia riikide elanike reisimisaktiivsuse kasv regioonisiseselt. [3]
Maailma Turismiorganisatsiooni prognoosi kohaselt kasvab aastani 2020 Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse tehtavate reiside arv kiiremini kui reisimine teistesse Euroopa piirkondadesse (perioodil 1995–2020 kasvab reiside arv Euroopa riikidesse keskmiselt 3,1% aastas, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse aga 4,6% aastas). Seega kasvab reiside arv Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kokku 77 miljonilt 2004. aastal 223 miljonini 2020.aastal, mis tähendab seda, et Kesk- ja Ida-Euroopa osatähtsus Euroopa turismiturul kasvab samal perioodil 19%-lt 31%-ni. Nii kiire kasvu peamise põhjusena näeb UNWTO Kesk- ja Ida-Euroopa riikide soodsat asukohta Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel, mille elanikud kokku teevad valdava osa välisreisidest Euroopas. Kasvu teiseks eelduseks on regiooni turismitoodete ja -teenuste atraktiivne hinnakujundus. [3]
Turismimajandus on viimastel aastatel jõudsasti arenenud – on kasvanud nii nõudlus kui pakkumine. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased , aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning huvi Eesti vastu on suurenenud ka kaugemate piirkondade elanike seas. Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. [3]
Eestis ööbivate turistide arv on oluliselt kasvanud, kuid endiselt on Eesti turismimajandus tugevalt sõltuv lühiajalisi reise tegevatest külastajatest, kellest suure osa moodustavad Eestisse sisseoste tegema tulnud reisijad. Ka ööbimisega reisid on küllaltki lühikesed (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva), mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot motiveerimaks külastuse pikenemist. [3]
Turism on Eestis väga sesoonne – kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal (keskmine voodikohtade täitumus jääb alla 30%). Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber. Turismimajanduse positiivsed väljavaated loovad head tingimused hotellide ja restoranide sektori arengule. Oodata on nõudluse ja ka pakkumise suurenemist , mistõttu tööjõuvajadus sektoris kasvab lähiaastatel märkimisväärselt. Aastaks 2010 on prognoositud hotellides ja restoranides hõivatute arvuks 23 000 15–74-aastast isikut ehk keskmiselt luuakse sektoris tuhat täiendavat töökohta aastas. [3]

Külastusstatistika muutumine 2004-2011

Tabelis on võrreldud Hiiumaa, Eesti ja Gotlandi pindala, elanikearvu ja külastusstatistika muutumist.
Näitaja
Hiiumaa
Eesti
Gotland
Pindala
989 km² (moodustab 2,2% Eestist) [1]
45 227 km²
3,140 km² (moodustab 0,8 % Rootsist) [4]
Elanike arv
2011 seisuga 10 123 elanikku. Mullu jaanuaris oli see arv täpselt 10 000.
See oli esimene rahvaarvu tõus ülepika aja, muidu oli tendents vastupidine . [5]
2011 seisuga1 340 194, rahvaarv on tõusnud 67 võrra tõusnud, kuid sellele eelnes pidev rahvaarvu vähenemine alates aastast 1995. [6]
2009 seisuga 57 221 elanikku, mis erinevate allikate sõnul on natukene tõusnud. [4]
Turismis töötavate inimeste hulk
2010 aasta andmetel töötas turismisektoris natuke alla saja inimese, mis teeb 2,3% [7]
2010 aastal töötas majutus - ja toitlustusettevõtetes statistika ameti andmetel 19400 inimest, mis moodustab 3, 4 %. [8]
2008 aasta andmetel töötab töötas majutus- ja toitlustusettevõtetes ~1000 inimest, mis moodustab 3 %. [9]
Külastajad
Sise- ja välisturistide jagunemise osas oli siseturistide osakaal Hiiumaal 2004. Aastal 69%. [10]
Hiiumaal viibimise kestvuseks 2004.aastal 1,83 ööd. Kogu Eesti vastav näitaja oli 1,96 ja Lääne-Eestil 2,8. [10]
Siseturistid viibisid saarel 1,8 ööd, soomlased 1,93 ööd, sakslastel koguni 2,46, rootslastel 1,81 ja lätlastel ainult 1,17. [10]
2010. aastal tehti Hiiumaale väliskülastust, mis oli 1,2 % rohkem kui 2009. aastal ning 6,7 % rohkem kui 2008. aastal. [11]
Ühepäevaseid väliskülastusi oli 52% ning mitmepäevaseid 48%. [11]
Mitmepäevaste väliskülastuste keskmine kestvus 2010. aastal oli 1,9 päeva [11]
47 % väliskülastajaid saabusid Soomest, neile järgnesid lätlased 13 %, rootslased 11 %, sakslased 7 %, venelased 4 %, leedulased 4 % [11]
2010. aastal tehti Hiiumaale 134 971 sisekülastust, mis võrreldes 2008. aastaga oli ligikaudu 12000 külastust vähem - sisenõudlus vähenes nii 2009. kui 2010. aastal. [11]
Hiiumaal tegemist kahe turuga – Eesti ja Soomega – kuna nende majutatute osakaal on kogu turust 84%.
Nii 2008., 2009. kui ka 2010.a. olid Eesti tulemused Euroopa turismiga võrreldes paremad. [12]
Eestit külastavate inimeste arv on püsival tõusuteel ja kasvas 2010 aastal 11% võrra. Eesti võõrustas 2010 aastal 2,1 miljonit külalist, neist 1,56 miljonit välisturisti majutus (+13 % võrreldes 2009 aastaga), peamiselt külastavad Eestit soomlased 59%, lätlased 13% ja Venelased 10%. [13]
2004. aastal külastajate arv tõusis seoses EL-ga liitumisega.
Enamik külastajaid on siseturistid, peamiselt Mälardalen piirkonnast . [14]
Peamised välisturistid on Saksamaalt, Taanist , Norrast, Soomest, Hollandis, Suurbritanniast ja mujalt maailmast. [14]
Igal aastal külastab Gotlandi vähemalt 700000 turisti, kellest 90% on Rootslased. [14]
Külastajate arv on tõusnud alates 1995 aastast kuni 2008 aastani 587 000lt 775 000ni [9]
Nagu tabelist näha võib on Eesti elanike ööbimisega sisereiside arv kokkuvõttes suurenenud 17 600 inimese võrra ehk 98% võrra. Siseturistide arvu suurenemist võisid mõjutada Hiiumaa kättesaadavuse paranemine ( paranenud praami- ja lennuliiklus).
Tabel 1. Hiiumaad külastavate siseturistide arvu muutumine 2006-2011.
EESTI ELANIKE ÖÖBIMISEGA SISEREISID --- Sihtkoht, Aasta ning Kvartal
Aasta
Hiiu maakond
 
2006
17.9
2007
24.8
2008
24.0
2009
35.5
2010
2011
Märkus:
Mõõtühik: tuhat

Tootevaliku analüüs lähtuvalt piirkonna visioonist

Tabelis on toodud kolme piirkonna visioonid , tootevalik, mida pakutakse vastavalt visioonile. Koostasin võrdluse visiooni alusel kuna piirkonna visioon võetakse aluseks arengukava koostamisel. Teine põhjus on see, et Gotlandi arengukava on rootsi keelne. Seetõttu otsustasin kasutada võrdluse aluseks visioone. Turismitoote valikuga tutvusin veebilehel http://www.puhkaeestis.ee (edaspidi puhkaeestis.ee või visitestonia.ee) ja kohalikel kodulehtedel. Kuna visioonid on üldised, siis analüüsisin ka üldist pilti.
Näitaja
Hiiumaa
Eesti
Gotland
Visioon
Aastal 2015 on Hiiumaa Läänemere regioonis tuntud ja siseturul tunnustatud turismi- ja elukeskkond, kvaliteetse ja säästva turismi sihtkoht, mis pakub hästi säilinud ja mitmekesiseid looduskooslusi ning omanäolist kultuuripärandit. [10]
Aastaks 2013 on Eesti atraktiivne reisisiht, mis oma põhjamaise looduse, unikaalse kultuuripärandi ja kvaliteetsete turismitoodetega tekitab soovi külastada Eestit, viibida siin kauem ning pöörduda tagasi tulevikus. [3]
Visioon aastaks 2025:
Gotland on Baltikumi kõige loomingulisem ja maagilisem koht, mida iseloomustab lähedus, jätkusuutlikkuse kasv ja väge hea elukeskkond. [9]
Tootevalik vastavalt visioonile
Hiiumaa pakub palju erinevaid tooteid, mis on kooskõlas Hiiumaa visiooniga. Hiiumaal on loodud hulgaliselt looduskaitsealasid (15 tk) ja hoiualasid (17 tk) kaitsmaks looduskooslusi.
Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi. Omanäolise kultuuripärandi säilitamiseks on loodud erinevaid ühinguid, muuseumide juures tutvustatakse ja õpetatakse erinevaid vanu kombeid, oskusi ja traditsioone.
Eestis pakutakse palju erinevaid tooteid, mis on seotud meie unikaalse kultuuripärandi ja loodusega. Näiteks erinevad loodusreisid ja kultuuripärandiga seotud reisid Peipsi järve äärde, Võrumaale, Saartele jne. Arenemise ruumi on veel toode kvaliteedi osas, kuna see ei ole üle kogu Eesti ühtlane.
Veebilehe http://www.Gotland.info andmetel on Gotland eristuv sihtkoht, pakkudes palju huvipakkuvat informatsiooni, mida on lehte on lihtne kasutada ja tekitab sihtkoha vastu huvi. Minu arvates vastab tootevalik täielikult visioonile. Piirkond tundub olevat väga huvitava ja loominguline kuid mul ei ole piisavalt informatsiooni, et kinnitada või ümber lükata väidet, mille järgi on Gotland kõige loomingulisem ja maagilisem koht Baltikumis.

Sihtkohaturunduse analüüs lähtuvalt piirkonna visioonist

Sihtkohaturunduse analüüsi tegemisel võtsin aluseks ametlikud turismiportaalid, otsingumootori vastete õigsuse (esimesed 5 vastet), ning minule , kui tarbijale jäänud mulje alusel.
Näitaja
Hiiumaa
Eesti
Gotland
Visioon
Aastal 2015 on Hiiumaa Läänemere regioonis tuntud ja siseturul tunnustatud turismi- ja elukeskkond, kvaliteetse ja säästva turismi sihtkoht, mis pakub hästi säilinud ja mitmekesiseid looduskooslusi ning omanäolist kultuuripärandit. [10]
Aastaks 2013 on Eesti atraktiivne reisisiht, mis oma põhjamaise looduse, unikaalse kultuuripärandi ja kvaliteetsete turismitoodetega tekitab soovi külastada Eestit, viibida siin kauem ning pöörduda tagasi tulevikus. [3]
Visioon aastaks 2025:
Gotland on Baltikumi kõige loomingulisem ja maagilisem koht, mida iseloomustab lähedus, jätkusuutlikkuse kasv ja väge hea elukeskkond. [9]
Sihtkohaturunduse analüüs
Leitavus Internetist
Kõige paremini on leitav ametlik informatsioon Hiiumaa ja Gotlandi kohta. Sisestades sõna „Estonia“ Google globaalsesse otsingusse , saan otsida infot nii, et see ei oleks mõjutatud arvuti asukohast. Selle tulemusena on visitestonia.com alles kolmas vaste . Kahju on sellest, et veebileht http://www.hiiumaa.ee veebilehelt puudub selge viide http://www.hiiumaa.eu-le (Hiiumaad külastavate turistite leheküljele).
Kõige väiksem keelevalik on http://www.hiiumaa.ee-l , kuigi visitestonia.ee-l on palju keeli, ei anna need ühest informatsiooni ja on liiga pealiskaudsed . Riiklikult turismiinfot edastavalt portaalilt ootasin enamat . Veebilehe http://www.gotland.info poolt pakutava teabega võib rahule jääda, lisaks on see lihtsasti hallatav .
Tunnuslause
Arengukava kohaselt peaks see olema juba väljatöötatud, kuid ei leidnud seda kusagilt.
Heade üllatuste maa [3]
Maagiline Gotland [9]
Mõlemad tunnus laused sobivad kokku sihtkohtade visioonidega.
Hinnang kodulehe infole
Hiiumaa peamisteks külastus eemärkideks on tutvumine looduse, kultuuriga. Sihtkoha turundamisel kasutatakse osavalt ära sihtkoha unikaalset kultuuri ja loodust.
Meeldib, et visitestonia.com lehel on võimalik infot saada teemade kaupa ning lõpus pakutakse valmis pakette. Võimalik ise kokku panna sobiv reis või võtte mõni juba valmis olevatest pakettidest.
Eesti turundus minu arvates vastab täiesti visioonile.
Muidu oli kõik väga hea aga minuni ei kuvanud seda maagilisust, mida visioonis ja tunnuslauses kasutatakse.

Ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt analüüsidest, Eesti RTAK-st ja piirkonna visioonist/ turismiarengukavast.

Hiiumaa
Eesti
Gotland
Ettepanekud piirkonna arendamiseks
Välja töötada sihtkohta iseloomustav ja turundav tunnuslause.
Teha http://www.hiiumaa.eu kättesaadavamaks – parem leitavus otsingumootorites ning selgem suunamine http://www.hiiumaa.ee lehelt.
Pöörata suuremat tähelepanu siseturistile ja tema vajadustele.
Välja töötada unikaalseid tooteid, mis suurendaksid külastajate arvu ja pikendaks külastuse kestvust.
Suurendada Hiiumaa esiletoomine riiklikus infokanalis, parandada info kättesaadavust ja turundamist.
Püsiühenduse parandamine, suvekuudel on tarvis lisa reise.
Sotsiaalvõrgustike parem kasutamine turundus eesmärgil.
Koostada uus arengukava, analüüsida eelmise eesmärke ja tulemusi.
Välja töötada unikaalseid tooteid, mis suurendaksid külastajate arvu ja pikendaks külastuse kestvust.
Vähendada massiturismi ja keskenduda nišiturismile.
Viidastamise parandamine.
Peale Tallinna ja Pärnu on veel väga kauneid paiku s.t tuleks nende sihtkohtade tuntust suurendada.
Välja töötada süsteem turismitoodete kvaliteedi ühtlustamiseks.
Sotsiaalvõrgustike parem kasutamine turundus eesmärgil.
Muuta ametlik turismiinfo leht atraktiivsemaks ja rohkem vastavusse visiooniga. Minu arvates ei kiirga kuskilt välja maagilisust ja loomingulisust. Kuid see on väga subjektiivne arvamus.
Sotsiaalvõrgustike parem kasutamine turundus eesmärgil.

Kokkuvõte

Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid said täidetud.
Töö tulemusena valmis terviklik kolmetasandiline analüüs, mille tulemusel saan väita, et Hiiumaa peamiseks majandus tegevusharuks ei ole turism, kuid sellegi poolest on külastajate arv tõusnud viimase kuue aasta jooksul märgatavalt. Peamisteks külastajateks on siseturistid ja neile järgnevad Soomlased. Turistide hulga suurenemist on mõjutanud paranenud praami- ja lennuliiklus, turundustegevus ning liitumine Euroopa Liiduga.
Hiiumaa peaks otsima uusi väljundeid turunduseks, ning tutvustama rohkem oma unikaalset kultuuripärandit. Kuna uus turismi arengukava ei ole veel veebis kättesaadav, siis oletan, et seda ei ole veel loodud/lõpetatud. Seepärast arvan, et kõige tähtsam on koostada uus turismiarengukava, milles on paika pandud tulevane tegevus ning varasemalt tehtu analüüs.

Viidatud allikad

Hiiumaa [ http://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa ] (09.01.12)

Hiiumaa [ http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/hiiumaa ] (09.01.12)

Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2007–2013 kinnitamine [ https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 ] (09.01.12)

Gotland [ http://www.germalo.ee/reisiinfo/gotland/ ] (09.01.12)

Hiiumaa elanike arv kasvas [ http://www.hiiumaa.ee/index.php?idc=10111281000110331000 ] (09.01.12)

Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Visuaalne statistiline vaade [ statistikaamet .wordpress.com/tag/rahvaarv/] (09.01.12)

Hiiumaa majandusülevaade [ http://www.hiiumaa.ee/cfiles/documents/2008_Hiiumaa_majandusylevaade.pdf ] (09.01.12)

Hõivatud tegevusala järgi, aasta [ http://www.stat.ee/37200 ] (09.01.12)

Gotland in figuures 2009 [ http://www.gotland.se/imcms/1354 ] (09.01.12)

Hiiumaa turismiarengukava [ http://www.mv.hiiumaa.ee/uploads/File/arengukavad/hiiumaa_turismikava_vers300406.pdf ] (06.01.12)

Lääne-Eesti turism [www.westestonia.ee/fileadmin/media/2_Positium_ analyys2008-2010AGORA_01.pdf] (09.01.12)

Eesti ja maailma turism 2010 (uuendatud 16.03.2011) [www.southestonia.ee/uploads/ dokumendid /Eesti ja maailma_turism2010.pdf] (09.01.12)

Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa [ http://statistikaamet.wordpress.com/2010/05/03/viimase-saja-aasta-jooksul-on-eesti-peamised-turismipartnerid-olnud-soome-lati-ja-venemaa/ ] (09.01.12)

Visti Giotland [ http://www.gotlandsresor.se/gotland/accommodations ] (09.01.12)

Rahvaarv, 1. jaanuar, aasta [ http://www.stat.ee/34266 ] (09.01.12)

Eestit lihtsalt peab nägema [ http://estonian.estonia.usembassy.gov/sp_est11911.html ] (09.01.12)

Tere tulemast Hiiumaale! [ http://www.hiiumaa.ee/index.php?keel=1&kyla=1&redir=1 ] (20.01.12)

Tere tulemast Hiiumaale! [ http://www.hiiumaa.eu/index.php?id=2&L=0 ] (20.01.12)