Militaarpsühholoogia
Vaatame
algatuseks põgusalt ajalukku. Tuleb tunnistada, et psühholoogia kui
teadusharu arengus on sõjaväed enda massiivse inimressursi ja
lahingud enda protsessi ja tagajärgedega täitnud teatud mõttes
katalüsaatori rolli. Riskides kõlada küüniliselt võiks öelda,
et sõjaväeline keskkond enda ekstreemsustes on alati pakkunud ning
pakub ka tänapäeval psühholoogiale külluslikult loomulikke
eksperimente , mida
eetilistel ja praktilistel põhjustel kunagi
laboritingimustes luua ei saa.
Distsipliini kiire areng saigi esimese
impulsi Esimese maailmasõja käigus esilekerkinud kliinilist ja
psühhomeetrilist
laadi vajadusest liikudes nii öelda ülikoolist
lahinguväljale.
Psühhomeetriliste
grupitestide tekkimise ja massiline kasutuselevõtu vaimse võimekuse
hindamise võib märkida aastasse 1919, mil nekrutite
Kõik kommentaarid