Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains
The correct answer is: standardhälve aritmeetilisest keskmisest Question 6 Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitaja(d), mida on sisuliselt korrektne arvutada nominaaltunnuste korral. Partially correct Mark 2.5 out of 5.0 Select one or more: Aritmeetiline keskmine Mood, kui tunnusel on vähe erinevaid väärtuseid Mediaan Mitte ühtegi nimetatutest, kui on tegemist nominaaltunnusega, millel on palju erinevaid väärtuseid Nominaaltunnuse korral ei ole sisuliselt korrektne arvutada aritmeetilist keskmist (nõuab väärtuste summeerimist).
Umbisikuline tegumood Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi. Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema elus tegija, ei saa paljusid verbe tavalises kontekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes, nt kostma, sadama, helendama. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. Ajakategooria liikmed Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Olevik Olevik on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse nii siis, kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne.
MENDELI SEADUSED MENDEL Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas
tunnuste aritmeetiline keskmine. Kui objekte on palju, siis on mõistlik kasutada sagedustabelit 14 Aritmeetilise keskmise eelised: 1) kasutab kogu infot 2) on aluseks paljudele teistele näitajatele 15 Aritmeetilise keskmise puudused: 1) kui jaotus on mitmetipuline või U- kujuline, siis ei pruugi aritm. keskmine olla tunnuse kuigi iseloomulik väärtus 2) on tugev abstraktsioon, sellist väärtust ei pruugi tunnusel esineda 16 Koostada pingerida alljärgneva tabeli põhjal Õppeaine Maht Ain Paul Tiit tundides Matemaatik 80 5 4 5 a Füüsika 60 4 3 3 Keemia 40 3 5 4 17 Jalgrattur sõitis 48km kiirusega 16km/h, 60km keskmise kiirusega 15km/h ja 65km kiirusega 13km/h. Arvuta jalgratturi keskmine kiirus.
Andmeanalüüsi netitest 1. Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitajad , mida on sisuliselt korrektne arvutada nominaaltunnuste korral? Mood, kus tunnusel on vähe erinevad väärtusid. 2. Pikkuse järgi kasvavalt reastatud koolipoiste reas näitab kolmas kvartal? Selle poisi pikkust, kellest vasemale jääb 75% kogureast selle poisi pikkust, kellest paremale jääb 25% kogu reast. 3. Mitu % andmetest jääb ülemise, alumise kvartiili vahele? 50% 4. Tudengite eksamitulemused olid järgmised: Mehed: 1 2 3 4 5 Naised: 11 22 33 44 55 Väited õiged: Meeste, naiste eksamihinnete mediaanid on võrdsed.
Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d
Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse sõltuvalt da-tegevusnimest. gu kui da-tegevusnimes da või a, näiteks ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu ku kui da-tegevusnimes ta, näiteks haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega
Millises riigis tahan elada? Riik on ühiskond, mis põhineb kolmel põhilisel tunnusel: ühtsel territooriumil, rahvusel ja iseseisval avalikul võimul. Mina arvan, et igal inimesel võib olla erinev mõtteviisriigist, kus tema elada tahab. Mina tahan elada demokraatlikus riigis. Demokraatia tähendab ladiana keeles rahva võim ning demokraatlik riik just sellele toetubki. Kõik inimesed on seaduse ees ühtmoodi võrdsed ning inimese eraelu ja vara on seadusega kaitstud. Rahva võim, inimeste vabadus ja
Sootsion, see on integraalse inimintellekti ühik. Sootsion, see on inimühiskonna väikseim ühik, või ühiskonna mudel miniatüüris. Sootsionile on omased kõik inimvaheliste suhtetüübid ning kõik inimühiskonna seaduspärasused, sealhulgas niinimetatud "sotsiaalse progressi seadus". Sootsioni 16 tüüpi jagunevad 4ks grupiks, moodustades niinimetatuid sotsioonilisi kvaadreid maksimaalse psüühilise komfortsuse tunnusel. Isiksustevahelised suhted kvaadrites ja kvaadrite vahel arenevad vastavalt sootsioni seaduspärasustele. Sotsioonilised seaduspärasused, on kõik need ühiskonna funktsioneerimise seaduspärasused, mille aluseks on inimeste omavaheliste suhete eritüüpilisus. A.Augustinaviciute sotsioonilise mudeli alusel osutus võimalikuks ka teooria teke, mis seletab
Organismide vahelised suhted (töö) Populatsioon Iseregulatsioon (mis on jne) Oskad joonistada püramiidi ja lahendada ülesannet III Embruöliigil. T. Keerulisemate organismide loote arengus läbitakse lihtsamate organismide lootearenguetapp. Nt. Saba pikkus, lõpusepilud IV Molekulaargeneetil t. DNA, valkude võrdlemine V Biogeograafilised tõendid Eri paikade võrguustiku võrdlmine Austraalia Põhja-Ameerika Püsisid kauem koos Lõuna-Ameerika VI Sordi ja tõu aretus Valiku tunnusel tulemused muutuvad Elu areng Maal Tekkis vees 3-2,5 miljardit aastat tagasi I Üherakulised. Ilma tuumata organismid (tänapäeval Bakterid) Heterotroopsed ja anaeroobsed (toitus org. Ainest) (ilma hapnikuta) Fotosünteesvate Bakterite teke Hakkas tekkima hapnik 4. Heterotroopsed bakterid kes kasutasid hapniku ehk aeroobsed (hingavad) 5. Keerulisem ehitus üherakul tuumaga org teke Rakutuum tekkis rakumembraani sissepoole liikumise (sopistuse) tagajärjel 2-kihile tummamembraan
riigieksami vahel. 1) Valime välja regressiooniobjektid, mis on: aasta, kood, matemaatika riigieksam, matemaatika test. Uuritav tunnus on matemaatika test. Argumenttunnused on aasta, riigieksami tulemus ja kood. Mudeli analüüs Alustame mudeli ja selle liikmete olulisuse hindamisest. Mudel on kahtlemata oluline (vt. Tabel 31), Significance F = 1,33E-09. Küll aga ei saa sama öelda iga liikme olulisuse kohta. P-value tunnusel sugu on 0,880688524 ja tunnusel hinne on 0,103210735. Seega eemaldame kõigepealt tunnuse sugu mudelist ning teeme järgmise regressioonianalüüsi (vt. Tabel 32) ning siis eemaldame ka tunnuse hinne mudelist ning teeme veel korra regresioonanalüüsi (vt. Tabel 33). Sellest selgub, et testi kirjeldatuse aste on 27%. Mudeli olulisus on p=3,94E-19, seega mudel on oluline. Kasutades mudeli liikmete koefitsente, koostame valemi prognoosi jaoks: 13
Taju on keeruline protsess. See on seotud inimese järelduslikkuse, loovuse kui ka mineviku kogemustega. Alateadlikult seostatakse objekti, niisamuti ka olemasolevat hetke- varasemalt kogetuga. Olulist rolli tajumisel mängib ka fantaasia- objektile võidakse omastada fantaasia elemente. Tajumuse loomine tähendab seda, et tajuobjekti õpitakse aktiivselt tundma. Näiteks suunatakse pilk mööda tajutava eseme piirjooni, tehakse liigutusi objekti suunas ning fookus ei püsi mitte ainult ühel tunnusel, vaid liigub ühelt teisele. Pärast eseme tundmaõppimist tekivad organismis erinevad protsessid, mis võrdlevad objektilt saadud signaale eesmärk- kujutise ja või standardiga (see tähendab seda, et igal inimesel on mingi kindel ettekujutus ühest objektist: näiteks teab inimene oma peas kindlalt, milline näeb välja tool). Tajusid liigitatakse erinevate närvimehhanismide alusel. Eristatakse nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju
Nõustamisskaala (kui rahul olete…), sagedusskaala (kui tihti…) Tuleb töötluseks kodeerid (määrata arvväärtused nt. hea-1, väga hea-2 jne). Intervalltunnused (sh arvtunnus) vanus ja sissetulek (paljuväärtustega) pikkus, kaal. Väärtused järjestatavad ja vahemikud võrdsed – Arvtunnused väheste erinevate väärtustega– Arvtunnused paljude erinevate väärtustega. Binaarsed tunnused e. nominaalsed tunnused sugu, jah-ei, sees-väljas. Binaarsel tunnusel on ainult kaks väärtust ja seega järjestamise ja vahede võrdsuse probleemi ei teki! Tunnuste järgi testi valik. T-test. t-testid võrdlevad kahe üldkogumi keskväärtusi. Sõltuvad valimid – samad objektid, erinevad (võrreldavad) tunnused KAKS INTERVALL TUNNUST(nt. rahulolu haridusega riigis võrreldes rahuloluga tervishoiu süsteemiga riigis). Kaks gruppi või tunnust. Kuna võrdleb keskväärtusi, siis tunnuseks peab olema intervalltunnus. Sõltumatud valimid –
Word’is Paste. Sagedustabeli koostamine- vanuse puhul, kui väärtusi kiiga palju, siis ei kasutata sagedustabelit Seal esitatakse tunnuse väärtused (valid), nende esinemissagedus (frequence) ning protsendid (percent). Sagedustabeli järjestamiseks sagduste järgi: uus tabel: analyze/ferquences . tunnus perekonnaseis varialbel väljale ning klõpsame nupule format. Descending counts linnuke. Kui tunnusel on aga palju erinevaid väärtuseid, näiteks sissetulekud on kõikidel vastajatel tõenäoliselt erinevad, siis sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi. Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse Statistics: võimalus tellida muutuja(te)
kesksõnad, des-vorm. c) Lihtvormid e sünteetilised vormid – koosnevad ühest sõnast d) Liitvormid e analüütilised vormid – koosnevad kahest või kolmest sõnast 10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata. Tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. 11. Ajakategooria liikmed. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk per- fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed.
•Statistilised meetodid aitavad mõõta, kirjeldada, analüüsida, interpreteerida ja modelleerida varieeruvust isegi suhteliselt piiratud andmehulga korral. •Selliste andmete statistiline analüüs aitab paremini mõista varieeruvuse olemust, ulatust ja põhjusi, aidates seega lahendada ja isegi vältida varieeruvusest tulenevaid probleeme ning edendada pidevat parendamist. Kontrollkaardid ja nende kasutamine. Kvantitatiivsel tunnusel võib olla tema väärtusarvu piires mitmesuguseid väärtusi, alternatiivsel tunnusel saab neid olla ainult kaks: näiteks defektne toode, kõlblik toode. • - ja R-diagramme alternatiivsete tunnuste mõõtmisel kasutada ei saa, nende asemel kasutatakse: •p-graafikuid - defektsete toodete osakaalu jälgimiseks protsessis. •c-graafikuid - defektide arvu määramiseks tootes. •Kontrollkaardid võimaldavad varakult avastada defekte, prognoosida
Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nen¬del sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi
Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitu protsenti andmetest jääb ülemise ja alumise kvartiili vahele? NB! Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: Küsimus 7 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Märgi keskmist tendentsi kirjeldavad arvnäitaja(d), mida on sisuliselt korrektne arvutada nominaaltunnuste korral. Vali üks või enam: Mood, kui tunnusel on vähe erinevaid väärtuseid Mediaan Mitte ühtegi nimetatutest, kui on tegemist nominaaltunnusega, millel on palju erinevaid väärtuseid Aritmeetiline keskmine Küsimus 8 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised järgnevatest arvnäitajatest iseloomustavad keskmist tendentsi? Vali üks või enam: Kaalutud aritmeetiline keskmine Variatsioonikoefitsient Mediaan Mood Dispersioon Standardhälve Küsimus 9
nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust. Põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad teistsuguste elukutsete ja tesitesuguse väärtusüsteem, kui on nende vanematel. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Eliidist eristub mass e. tavakodanikud. Kõige madalama staatusega inimgruppe nim alamklassiks. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud. Mõni status rajanrb tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4
võivad esineda mingi tõenäosusega. 3 16) Spearmani korrelatsioonikordaja Leitakse esmalt ühe tunnuse väärtuste järjekord kasvavas järjestuses ja omistatakse neile järjekorranumbrid, seejärel tehakse sama teise tunnuse väärtustega. 17) Regressioonivõrrandi parameetrite interpretatsioon Vabaliige – pole võimalik anda tõlgendust. Mõõtühik sama, mis tagajärgsel tunnusel. tagajärgsetunnuse mõõtühik Regressioonikordaja mõõtühik = põhjuslikutunnuse mõõtühik 18) Regressioonianalüüs mitme põhjusliku tunnuse korral Tegelikus elus põhjustab tagajärgse tunnuse muutusi mitu üheaegselt toimivat põhjuslikku tunnust. 1. Tuleb koostada normaalvõrrandite süsteem. 2. Lahendada see otsitavate a, b1, b2… suhtes; saadakse sirget määravad parameetrid. Probleem: Põhjuslike tunnuste omavaheline korreleeritus.
parameetrid. Näiteks normaaljaotuse korral tuleb hinnata keskväärtust ja standardhälvet (dispersiooni). 3. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine Tunnused Katsel jälgitakse tavaliselt juhuslikke suurusi , mis väljendavad uuritava nähtuse omadusi ning avalduvad reeglina mõõtmis- või vaatlustulemustena. Neid omadusi nimetatakse tunnusteks. Katsel registreeritavad tunnused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Kvalitatiivsel tunnusel ei ole arvulisi näitajaid. Näiteks võib katsel kontroll-lamp süttida või mitte. Inimese silmade värv võib olla pruun, sinine, roheline, ... Kvantitatiivse tunnuse puhul saab katse käigus alati arvulise näitaja. Näiteks taevakeha heleduse mõõtmise tulemus, reisijate arv lennukis, saavutatud koht võistlustel jne. Tunnuste mõõtmisskaalad (I) Nominaalskaala koosneb üksteisest sõltumatutest klassidest, mida ei saa loogiliselt järjestada (rahvus, eriala, mullatüüp,
postküsitlus ja vastused ei saa kaduma minna. 31. Mis on nimitunnus? Palun tooge mõni näide! Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, nt rahvus, hobi. 32. Mis on järjestustunnus? Palun tooge mõni näide! Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on! Nt haridustase 33. Mis on arvtunnus? Palun tooge mõni näide! Arvtunnusel on arvuline väärtus nt pikkus, kaal, vanus 34. Mis on binaarne tunnus? Palun tooge mõni näide! Binaarsel tunnusel on ainult kaks väärtust ja seega järjestamise ja vahede võrdsuse probleemi ei teki! Nt sugu 35. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused joonisena? Vali esitluseks diagramm, kui soovid eelkõige anda kiiret ülevaadet üldtendentsi(de)st ja suundumus(te)st. 36. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused tabelis? Kui omavahel võrreldavaid andmeid on palju. 37. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused tekstina?
x x (x) (x) - Märkide selgitus: x - võib arvutada ja andmeanalüüsis kasutada; (x) - kasutada piiratud juhtudel, sõltuvalt tunnusest; + - võib leida; - - kindalasti ei tohi andmeanalüüsis kasutada. Lisa. · Geomeetriline keskmine sobib positiivsete väärtustega tunnuse jaoks ( nullväärtusteta), kui tunnusel leidub üksikuid eriti suuri väärtusi, mis pole erindid. · Ruutkeskmisel on eriti suur rakenduslik väärtus just dispersioonanalüüsis, korrelatsioonikordajate leidmisel ja ka statistilise rea tasandamisel. Peale ruutkeskmise kasutatakse ka kuup ja neljanda astme keskmisi. · Mitme asendikeskmise kasutamine annab valimi kohta rohkem teavet, eriti kui nad üksteisest erinevad ja pole õige väita, et üks neist on parem kui teine.
substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi: -da (ela/da, õmmel/da, saa/da), -ta (tõmma/ta, hüpa/ta), -a (tundá, needá; tuu/a, käi/a; surr/a, pann/a, tull/a). vat-infinitiiv – päritolult on tegemist oleviku kesksõna osastava käände vormiga, millel on neli avaldumisvõimalust: 1) isikulise tegumoe olevikuvorm e vat-vorm: Nägin teda õppivat; 2) umbisikulise tegumoe olevikuvorm e tavat-vorm: Kuulsin toas naerdavat;
Väikeste valimite korral teststatistikute jaotus võib erineda standardsest jaotusest, millest leitakse kriitilised väärtused ja olulisuse tõenäosus => testimise tulemused võivad olla valed. (Väikeste valimite puhul omab jääkide normaaljaotus tähtsust.) 61) Mis on erind? Sõltuva tunnuse suhtes suure jäägiga (jääkide diagramm) 62) Mis on omapärane vaatlus? Ühel või mitmel sõltumatul tunnusel ekstreemne väärtus (jääkide ja hajumisdiagramm) 63) Mis on mõjus vaatlus? Nii erind kui ka omapärane vaatlus, mõjutavad tugevasti mudeli parameetreid Suure jäägiga ja ühel või mitmel sõltumatul tunnusel ekstreemne väärtus 64) Milleks kasutatakse mütsi-maatriksit, mida see võimaldab arvutada? Võimaldab arvutada vaatluse omapära suurust. Vaatluse omapära on suur, kui see ületab kahekordset keskmist. 65) Mida näitab vaatluse omapära?
õpetaja hoolib temast. Õpetaja hindamis käitumine väljendab seda kõige paremini. Hindamine on õpilase jaoks väga tundlik teema, sest selle alusel kujuneb hinnang temas tkoolis kui koolist väljaspool. Hindamise olulisusest tulenevalt tajutakse eriti teravalt kuidas õpetajad tegelikult suhtuvad temasse. Oluline ei ole mitte see, et sõnaliselt hoolivust väljendatakse, vaid kuidas seda praktikas tehakse. Õppeprotsessis on tähis kujundada olukord, mis vastab ühele tunnusel ekahest: partnerid või ülemuslik. (lk 20) Konfliktide põhjustamine hindamisel. Õpetaja peab arvestama, et tema on hindamisel konfliktide tekitja. Fakt, et õpetaja üldse hindab on konfliktide põhjustajateks õppe-ja kasvatusprotsessis. Siin on ilmselgelt psühholoogilised põhjused. Kellelegi ei meeldi , kui talle antakse negatiivseid hinnaguid, eriti avalikult. Seoses hinnaguliste suhetega üksteissesse tekivad konfliktid. Sellega seoses tekivad suhtlemisstiilid:
Andmetöötlus sotsiaalteadustes 9 annavad infot valimi väärtuste omavaheliselt paiknemisest (erinevustest, sarnasustest), nimetatakse hajuvuskarakteristikuteks. 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud Mood on tunnuse suurima sagedusega väärtus ("moodsaim"). Moodi on võimalik leida iga tüüpi tunnuse puhul. Mood võib olla nii arvuline kui mittearvuline, mood võib tunnusel ka puududa, kui moode on kaks, siis on tunnus bimodaalne. Pideva tunnuse puhul saab määrata moodklassi, pidevale tunnusele ühearvulist moodi leida ei saa (ei ole mõtet). Miinimum ja maksimum on vastavalt valimis esinenud tunnuse väikseim ja suurim väärtus. Järjestades objektide tunnuse väärtused miinimumist maksimumini saame tunnusele variatsioonrea. Seega saame variatsioonrea leida vaid arv- ja järjestustunnustele. Variatsioonrea keskpunkti nimetame mediaaniks
a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d
5. Dispersiooni meetod 6. Diskreetne arvuline tunnus omab vaid täisarvulist väärtust, n laste arv perekonnas, eesti elanike arv. 7. DurbinWatsoni test. Kasut 1. järku autokorrelatsiooni avastamiseks. Kasut.tingimused: reg.mudel sisaldab vabaliiget. Mudel ei sisalda sõltuva muutuja viitajaga liikmeid (nt Yt1, Yt2) 8. Fiktiivne muutuja (dummy) iseloomustavaid binaarseid muutujaid. Binaarne muutuja nominaalsel tunnusel vaid 2 erinevat väärtust, näiteks abielus v vallaline. 9. Entroopia määramatus (Prognoosi entroopia E on see osa infost tuleviku kohta, mida olemasoleva lähteinfo põhjal ei olnud võimalik leida). 10. Heteroskedastiivsusega on tavaliselt tegemist siis: a) parameetrite hinnangud on lineaarsed nihketa hinnangud, kuid nad ei ole parimad, st nad ei ole vähima dispersiooniga b)
Tartus oli aastal 2010 selle väärtuseks 33,42 ning Tallinnas vastavalt 33,93. Keskmine lineaarhälve, mis näitab vanuse keskmist aritmeetilisest keskmisest kõrvalekaldumist, on mõlemal linnal peaaegu sama. Tartul 22,95 ning Tallinnal 22,68. Dispersiooni osas näha mõningaid erinevusi. Nimelt, Tartu rahvastiku dispersioon 2010. aastal oli 709,15 ning Tallinna oma 683,64. Kuna dispersioon, hälvete ruutude aritmeetiline keskmine, on seda suurem, mida rohkem on tunnusel keskväärtusest tugevasti hälbivaid väärtusi, siis järelikult näitab Tartu rahvastiku suurem dispersioon seda, et Tartus on suhteliselt rohkem inimesi, kes kalduvad vanuse kaalutud aritmeetilisest keskmisest märgatavalt kõrvale. Standardhälvete erinevus kahe linna vahel on juba väiksem, kuna tegu on dispersiooni ruutjuurega, mistõttu läheb ka erinevus väiksemaks. Tartus oli vastav näitaja 26,63 ning Tallinnas 26,15.
54. Genotüübi ja fenotüübi mõiste Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon mis määrab lõpuks koos keskkonnateguritega tema fenotüübi. Fenotüüp on indiviidi füsioloogiste, morfoloogiliste, käitumuslike, arenguliste, ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. 55. Intermediaarsus ja kodominantsus Intermediaarsus - heterosügoodid on kahe tunnuse väise fenotüübiga. Nt Mustad(AA), Valged (aa), Hallid (Aa) Kodominantsus - tunnusel puudub retsessiivne alleel. Kahe dominantse tunnuse kombineerumisel ilmnevad mõlemad tunnused 56. Polüalleelsus ja polügeensus Polüalleelsus - lookuses esineb rohkem kui 2 alleeli: nt C>c ch> ch> c Polügeensus - ühte tunnust määrab palju geene 57. Letaalsus Embrüonaalsed, postnataalsed - teatud kombinatsioonis põhjustab surma 58. Suguliitelised tunnused Peamiselt X kromosoomis, harvem ka Y kromosoomis. Sugukromosoomides kanduvad haigused. Nt. Hemofiilia 59
138. Suunav valik. Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas. 139. Lõhestav valik. Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest eelistatakse järglaste andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid. 140. Stabiliseeriv valik. Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimub, siis kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv. Alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 143. Pudelikaelaefekt. Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 144. Rajajaefekt
Nominaal - Crameri V, Phi, Crameri V, Phi, kontingentsus koef. kontingentsus koef. Nominaaltunnuste puhul saab valida Crameri V(m*n), Phi(2*2) ja kontingentsus koefitsiendi(m*m) vahel. Crameri V tuleb valida, kui sagedustabelid on ebasümmeetrilised ehk ühel tunnusel on rohkem väärtuseid kui teisel (näiteks abielulisel staatusel 5 gruppi, aga eluga rahulolul 3 gruppi). Phi sobib ainult 2x2 sagedustabeli puhul (N: mehed/naised ja töötab/ei tööta). Kontingentsus koefitsient sobib samuti ainult sümmeetriliste tabelite puhul (ükskõik, millise nxn puhul). Korrelatsioonanalüüsi etapid: 1) Mis liiki tunnusega on meil tegemist? 2) Kas seos muutujate vahel on lineaarne? 3) Korrelatsioonikordaja valik lähtudes eelmisest kahest punktist
variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi põhimassist suuremad porfüroblastid või nende kogumid, eriti kui nad on deformeeritud lapikuks, annavad kivimile silmilise e läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, võrkjat ja laigulist tekstuuri. (1) 6.3. Moondekivimite tüübid Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Kõiki moondekivimeid võib sõltuvalt nende lähtekivimeist jaotada orto- ja parakivimiteks. Esimesed on tekkinud tardkivimite, teised settekivimite moondel. Moondele alluvad lähtekivimid võivad olla väga mitmesugused (Tabel 2), kuid erinevates moondereziimides (Joonis 10) tekivad neist kindlate, konkreetsele reziimile iseloomulike tunnustega uued kivimid. (1)
3. VARIATSIOON - NÄITARVUD JA JAOTUSE KUJU NÄITARVUD Variatsioonamplituud ehk haare on rea kõige suurema liikme ja kõige väiksema liikme arvväärtuste vahe. Ei anna varieerumisest täielikku pilti, sest sõltub ainult kahest äärmisest väärtusest Keskmine absoluuthälve - Dispersioon - Hälvete ruutude aritmeetiline keskmine on dispersion. Puudus - ühikuks on tunnuse X ühik ruudus. Standardhälve - ruutjuur dispersioonist. Standardhälbe ühik on sama, mis tunnusel X Variatsioonikordaja on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe: Esitatakse tavaliselt protsentides. Näitab, mitu protsenti moodustab standardhälve aritmeetilisest keskmisest. Standardiseeritud väärtus näitab, mitmekordse standardhälbe σ kaugusel aritmeetilisest keskmisest asub vaadeldav väärtus xi Assümeetria - Asümmeetria on jaotuskõvera maksimumi kõrvalekaldumine sümmeetriateljest. Kui
Näiteks kahe kollineaarse tunnuse asemel kasutada nende suhet · Suurendada valimi mahtu. · Kasutada paneelandmeid. 58. Mis on fiktiivsed tunnused ja kuidas neid kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mudelisse panekuks? · Fiktiivne tunnus on kaheväärtuseline tunnus: 0 või 1. · Kaheväärtuselised seletavad tunnused (sugu, töötab/ei tööta, riik kuulub/ei kuulu euroalasse jne) saab esitada ühe fiktiivse tunnuse abil. · Kui kvalitatiivsel seletaval tunnusel n erinevat väärtust, siis vabaliige ja n-1 kaheväärtuselist fiktiivset tunnust; · vastasel juhul perfektne multikollineaarsus! · Väärtus, mille fiktiivne tunnus mudelis puudub: baasväärtus, referentsväärtus (base, control, reference category) · Fiktiivsete tunnuste kordajad: diferentsiaalsed vabaliikmed (differential intercept coefficients) · Ökonomeetria pakettides fiktiivse tunnuse nimetus tihti indicator variable ehk indikaatortunnus.
võivad olla valed. – Väikese valimi korral omab jääkide normaaljaotus tähtsust. 61. Mis on erind? Erind (outlier) on sõltuva tunnuse suhtes, suure jäägiga. ● Nendes vaatluspunktides on probleem mudeli kehtivusega. ● Avastamiseks uurida jääkide diagramme. ● Kasutada standardiseeritud jääkide arvutamist 62. Mis on omapärane vaatlus? Omapärane vaatlus (leverage): ühel või mitmel sõltumatul tunnusel ekstreemne väärtus. ● Võivad oluliselt mõjutada regressioonanalüüsi tulemust ● Kindlasti tuleb andmestikust välja jätta, kui ilmneb, et on tehtud mõõtmisvigu või registreerimisvigu (valesti andmebaasi kantud) 63. Mis on mõjus vaatlus? Mõjus vaatlus (influential): nii erind kui ka omapärane vaatlus. Suure jäägiga ja ühel või mitmel sõltumatul tunnusel ekstreemne väärtus Kui standardiseeritud jäägi absoluutväärtus: >2 ebatüüpiline >3 erind
Input Y – tagajärgne, X põhjuslik. Multiple R suurem kui 0,5 siis on seos tugev. Rsquare =0,71 siis põhjuslik tunnus kirlejdab ära 72% tagajärgse tunnuse muutumisest. Signif.peaks olema väiksem kui 0,05 siis on usaldatav seos. Intercept on vabaliige. Reg.parameetrid on usalatavad kui olulisuse tõenäosus on väiksemad kui 0,05(p-value) Vabaliikmele ei saa anda majanduslikku tõlgendust, mõõtühik on sama mis tagajärgsel tunnusel. Regressioonikordaja b on sirge tõusunurga tangens. Seega, mida suurem see on seda järsemalt tõuseb sirge, seda rohkem mõjutab põhjusliku tunnuse muutumine tagajärgse tunnuse muutumist. Kui on positiivne siis sirge tõuseb kui negatiivne siis langeb. See näitab kui palju muutub tagajärgse tunnuse väärtus siis kui põhjusliku tunnuse väärtus muutub ühe ühiku võrra. Mõõtühik on : tagajärgse mõõtühik/põhjusliku mõõtühik. 53
vastava keskmisega. Kui see arv on suurem kui 1, siis selle fenotüübi taga peidus olev genotüüp omab olulist tõenäosust hakata tasapisi populatsioonis levima. Suguliselt paljunevas populatsioonis on tema levik märksa kiirem kui mittesuguliselt paljunevates, sest viimastes on eelisleviku tempo määratud ära tõepoolest vaid klonaalselt, samas kui sugulisel paljunemisel on positiivse valiku all oleval tunnusel võimalus levida samaaegsalt ka horisontaalselt, seega kokkuvõttes märksa kiiremini. Kriitiliseks on vaid algfaas ka kasulikud mutatsioonid võivad juhuse tahtel kaotsi minna seni, kuni nad piirduvad vaid mõne isendiga, kes võivad hukkuda enne järglaste saamist Isegi ,,tühised" viis protsenti fitness'i eelist (koefitsient 1,05), on evolutsioonilises ajas väga võimas eelis ja viib suure tõenäosusega vastava mutatsiooniga genotüübi fikseerumiseni populatsioonis populatsiooni
* Tänapäeval loodusliku valiku asemel tähtsamal kohal kultuurne valik. Mendel: Segregatsioon – järglane saab emalt, isalt pärilikkust kandva geeni, aga pole teada, mis pärilikkuse tunnused edasi antakse Sõltumatu valik – lugematud kombinatsioonid võimalikke tunnuseid, mis ei sõltu teineteisest (et ei oleks ühesuguseid inimesi -> et välja suremist poleks) *Richard Dawkins – „isekas geen“. Meem – mõte mis levib nagu geen ja sureb välja kui seda edasi ei räägita. Kui tunnusel on palju vaheväärtuseid (on.... ei ole/ silmad sinised.....pruunid), siis neid geene on väga palju, mis seda tunnust mõjutavad. (nt pikkus: 300000 geeni) Epigeneetika – mis juhtub väljaspool. Kujundab geneetilist informatsiooni pärast info kättesaamist. Geneetilises mõttes pole rasse olemas. Sõna kasutatakse sotsiaalses tähenduses. Eugeenika – „hästi sündinud“, andekad ja ilusad inimesed peaksid inimrassi jätkama. Ülejäänud on mõttetud. Pärilik muutlikkus
- Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte konkreetesid fakte - Vastamisstiilid sh sotsiaalselt soovitav vastamine Intelligentsustestide puudusi
Mõningal määral annab infot brändi positsiooni kohta turul ka tarbijate üldine hoiak brändide suhtes. Brändi positsiooni ideaalpunkt Eelistatud või ideaalne tarbija positsioon ilmneb kindlal asukohal kaardil. Kui mitmed tarbijad eelistavad sama positsiooni, moodustavad nad rühma. Kui seda protsessi jätkata, avastame teisigi rühmasid, mis on kõik koondunud ühe eelistatud positsiooni ümber. See punkt iseloomustab vastavaid kaalusid või tähtsust, mis on kahel tunnusel. Strateegilised otsused, mis järgnevad säärasele eelistuste kaardistamisele, on järgnevad: x Kui on teada saadud segmendi ideaalpunkt või eelistatud positsioon, saab hinnata, kas brändi tajutud positsiooni peab sellele ideaalpunktile lähemale tooma. See võib tähendada muudatusi reklaamis, et luua uus taju brändist, mis on lähemal sellele ideaalpunktile. See võib sisaldada ka brändi füüsiliste omaduste
hajutatud, on tulemuseks suhteliselt suured väärtused. Vatiatsiooninäitarvud jagunevad: absoluutseteks(on seotud mõõtmisdimensiooniga ja õimaldab võrrelda ainult sarnastes mõõtühikutes mõõdetud andmehulik.) ja suhtelisteks(arvutatakse osatähtsustena või protsentuaalselt ja võimaldavad võrdlemist ka erinevate mõõtühikutes väljendatud andmekogumite puhul). 18. Alternatiivsel tunnusel saab olla tema tema väärtusarvu piires ainult kaks väärtust. Alternatiivse tunnuse arit keskmine = p Alternatiivse tunnuse dispersioon s2=p(1-p) 19. Dispersioonide liitmise lause. Jagame rühma tunnuste järgi, võtame neist eraldi keskmised. Üldkeskmine leitakse liites üksikud keskmiste ja liikmete arvu korrutise ja jagades liikmete arvu summaga. Dispersiooni liitmise lause: õlddispersioon on võrdne rühmdispersioonide keskmise ja
haplotüüpide kolmikule binaarsete ja ≥2 tunnuse seisundiga tunnuste korral. (Näited!) Mediaanvektor konstrueeritakse kõigile sellistele järjestuste kolmikutele, milles üks järjestus on ühendatud kahe ülejäänuga ning mediaanvektori lisamisel puu kogupikkus väheneb. Mediaanvektor arvutatakse kõigile haplotüüpide kolmikule. Võrku lisatakse juhul, kui sellist haplotüüpi võrgus veel pole. Tunnusel võib olla ≥2 seisundit. tunnused millel on >2 seisundit 3 mediaanvektorit. Nt. Y kromosoomi haplogrupi N-O mediaanvõrk – paigutatakse maakaardile, kas erinevatesse klaadidesse kuuluvad indiviidid on levinud erinevates geograafilistes piirkondades. Fülogenoomika 53
seega mugavaid määramistabeleid. Informatsiooni mõõt on sama mis entroopia puhul: korratuse määr suletud süsteemis (bittides) Ha = -Σ pk ⋅ log2 p2 (log2x = log10 x / log10 2) kus a on mingi tunnus, millel on mitmed erinevad seisundid k; pk on iga seisundi tõenäosus (s.t. meie juhul - esinemissagedus uuritud OTUdel). Valemist selgub, et tunnus on informatiivsem, kui selle eri seisundid on ühtlaselt jagunenud OTUde vahel; kui tunnusel on rohkem eri seisundeid. See ei tähenda, nagu oleks tegelikus klassifitseerimises kasulik kasutada pal- jude seisunditega tunnuseid: see aitab küll eristada OTU-sid, kuid mitte neid klassifitseerida rühmadesse. 4.5. Fülogeneetilise (kladistilise) analüüsi puhul on suhtumine tunnus- tesse ja nende eristamine pisut teistsugune ja rangem. Tnnuse seisundeid vaadeldakse ajalooliselt kujunenutena. Varem esinenud, ürgset, evolutsioo-
kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed, sotsiaalsed jms). Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog, milles enamik selle tasandi subjekte osalevad. Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist. Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile. Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule.
hinnangute kombinatsioon. 2) Kategoorial põhinev hindamine - liigitatakse objekt mingisse teadaolevasse kategooriasse ja selle kategooria hinnang kantakse üle objektile. Tavaliselt alustavad inimesed kategooriale tugineva hinnanguga ning kui see ei aita või sellest ei piisa, siis lähevad üle osakaupa hindamisele. Vastuste sobivuse printsiib hinnangute andamise staadiumis - kui hinnangud põhinevad nt hinnal, on suurim mõju sellel tunnusel, kui aga hinnang antakse kvaliteedile, on kvaliteedihinnangute kujunemisel olulisem just see tunnus või kriteerium. USP - ainuomase müügieelduse olulisuus. D. Kahnemani ja A. Tversky valikuteooria - otsuse vastuvõtmisele eelneb: 1) Redigeerimisetapp - tarbija lihtsustab enda jaoks alternatiive ja tagajärgi. 2) Hinnanguetapp - omistatakse alternatiividele mingi väärtus ja siis võrreldakse alternatiive nende väärtuste alusel omavahel.
Eeltöö puudulikkust ei ole võimalik hiljem korvata või parandada. Seega: planeeri piisavalt aega ja vaimseid ressursse eeltöö tegemiseks Ca. 2 kuud puhast tööaega "Mitu pead on ikka mitu pead" (võimalik koopereeruda) Kvantanalüüs Mis tüüpi andmeid on olemas Mida nendega teha saab Põhimõisted seoses andmetega Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable) Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values) Tunnus sugu Väärtused mees 1, naine 2 Tunnuste jagunemine Kvalitatiivsed tunnused liigitavad üksikud objektid klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu Nominaalsed Ordinaalsed e. järjestustunnused Kvanitatiivsed tunnused mille väärtusi saame täpselt mõõta või loendada Diskreetsed Pidevad Olulised mõisted Esinduslikkus, õigus üldistada üldkogumile
3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23. Partitsiibid - Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud- partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24. Pöördekategooria - Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja
annaabi.ee 
