Inimese sotsiooniline loomus (1)

Inimese sotsiooniline loomus.
Milles seisneb inimese sotsioonilise loomus? Mida nimetatakse sootsioniks?  Seda mõistet määratles A.Augustinavičiute ühes oma teoses „Inimkonna sotsiooniline loomus ning ühiskonna asotsioonsus“  kui 16. teineteist täiendavate psühholoogiliste tüüpide („sootsiotüüpide“) kogumit, koos kõikide neile omastele vastastikesuhete seaduspärasustele. 
Sootsion, – see on integraalse inimintellekti ühik.
Sootsion, -  see on inimühiskonna väikseim ühik, või ühiskonna mudel miniatüüris.
Sootsionile on omased kõik inimvaheliste suhtetüübid ning kõik inimühiskonna seaduspärasused, sealhulgas niinimetatud "sotsiaalse progressi seadus".
Sootsioni 16 tüüpi jagunevad 4-ks grupiks , moodustades niinimetatuid sotsioonilisi kvaadreid maksimaalse psüühilise komfortsuse tunnusel. Isiksustevahelised suhted kvaadrites ja kvaadrite vahel arenevad vastavalt sootsioni seaduspärasustele.
Sotsioonilised seaduspärasused, – on  kõik need  ühiskonna funktsioneerimise seaduspärasused, mille aluseks on inimeste omavaheliste suhete eritüüpilisus. 
A.Augustinavičiute sotsioonilise mudeli alusel osutus võimalikuks ka teooria teke, mis seletab inimestevaheliste suhete põhilisi seaduspärasusi, – ehk isiksustevaheliste (tüüpidevaheliste) suhete teooria. See teooria on niivõrd süsteemne, et sel alusel sai võimalikuks uue teadusliku suuna väljaarendamine. 
Iseloomu formeerimine ei ole enam hüpoteeside ja oletuste aineks, kuna nüüd võib seda protsessi  vaadelda kui teatud psühholoogilise tüüpi kuuluva ning reaalses sootsiumis (reaalses ühiskonnas) vastavas kohas asetseva isiksuse sotsioonset adaptatsiooni. Väga tähtsaks teooriaks, mis aitas kaasa sotsioonika tekkele, oli Poola psühhiaatri Antoni Kępiński informatsioonilise metabolismi teooria. 
Selle teooria olemus seisneb selles, et inimese vastastikutoimimise protsess ümbritseva maailmaga kannab informatsioonilist iseloomu ja kujutab endast vastastikust informatsioonivahetust. Analoogiliselt sellele, kuidas inimese elu on rajatud aine ja energia füüsilisele vahetusele, – ainelisele (või energeetilisele) metabolismile,  kõrvuti sellega toimub inimese psüühika funktsioneerimine, mis oma olemuselt on inimese informatsiooniline vahetus ümbritseva keskkonnaga. Seoses sellega isiksusetüüp pole midagi muud kui inimese informatsioonilise vastastikutoimimise teda ümbritseva maailmaga „tüüpiline süsteem“, ehk maailmataju ning maailmatunnetuse „tüüpiline viis“. 
A.Augustinavičiute seletab seda nii: „... Informatsioonilise metabolismi tüübid (IM tüübid või IMT-d) -  see on lihtsalt inimese informatsioonilise aparatuuri ehitus. „Toodetakse“ kuueteistkümne tüübi informatsiooniline aparatuur, aga tüüpide iseloomustused, – need on konkreetsete informatsiooniliste aparaatide funktsioneerimise tehnilised karakteristikud “. 
A.Augustinavičiute poolt väljatöötatud informatsioonilise aspekti mõiste sotsioonilises interpretatsioonis on erakordselt tähtis ja lahutamata mõistega „psüühiline funktsioon“, kuna just informatsioonilise aspekti poolt määratud raamides „töötab“ iga psüühiline funktsioon. Just sellele aspektile ta „vastab“. Just selle aspekti lõikes informatsiooni ta tajub . Neid kahte mõistet – psüühiline funktsioon ja informatsiooni aspekt, – sageli ajatakse omavahel segi, kuna nende tähistuseks sotsioonikas kasutatakse samu märke, kuigi on olemas erinevus ja see on umbes sarnane, kui raadiovastuvõtja ning raadiolainete puhul: esimene on aparaat , teine – signaal , mida see aparaat vastu võtab. Igal juhul, need kaks mõistet täiendavad teineteist. Sel samal põhjusel A.Augustinavičiute poolt pakutud informatsiooniteooria on täiendanud Jungi teooriat psüühilistest funktsioonidest ning osutus võtmeks tema tüpoloogia dešifreerimiseks. 
Kahe teooria süntees võimaldas välja töötada sügavaltsüstematiseeritud metoodikat, mida võib kasutada mitte ainult inimsuhete „mehhanismi“ uurimiseks, vaid ka nende suhete prognoosimiseks. Ilma psühholoogia ja informaatika sünteesita poleks võimalik ka konstruktiivne lähenemine eluliste psühholoogiliste probleemide lahendamiseks. Näiteks, psühholoogilise kokkusobivuse probleemi lahendamine, mis olmetasandil, nagu näitab kogemus ja tõestab sotsioonika, lahendada pole võimalik. 
Sotsioonika võib  teha tihedat koostööd praktiliselt kõikide meie elusfääridega, kuna neis peamiseks uurimisaineks on „ inimtegur “.