alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamised sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus töötada ja puhata; õigus saada kvaliteetset toitu ja joogivett; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustusele; õigus saada tervisekaitset ja arstiabi. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; õigus teabeabile. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi
Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt – kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus – kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut f) Avaldus tuleb kirjutada, kinnitada, et jääd ustavaks Eesti põhiseaduslikule korrale 3) Eriliste teenete eest Kodakondsust võid taotleda ka siis, kui oled selle lapsena kaotanud.
Kodaniku tunnus on pass. Välismaalane peab siin elamiseks ja töötamiseks taotlema elamis- ja tööloa. (Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut f) Avaldus tuleb kirjutada, kinnitada, et jääd ustavaks Eesti põhiseaduslikule korrale 3) Eriliste teenete eest
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus
mitmekesi- sed väärtushin- nangud, riigi sekkumine majanduss e Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite
Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika Lubatud on vaid lojaalne või ülistav infff. kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsioon seob riigi tevikuks. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. (turism ja muu ) Infopoliitika riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast. Kellest koosneb ühiskond ? Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel.
üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Tunnus Demokraatia Diktatuur Mis on riigivõimu aluseks? Põhiseadus Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Rahvale Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna
e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b. Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks c. Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga d. Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta e. Välismaalane välisriigi kodanik f. Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) 53) Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle? a. Vajalik on elamisluba b. Vajalik on tööluba 54) Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus
Kõik kommentaarid