6.Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 7.Millised on probleemi lahendamise etapid ?(vt Ülo Kristjuhani raamatust) 8.Kas probleemi lahendaja (problem solver) peab olema selle eriala spetsialist, millises asutuses ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist) ? 9.Millist meetodit eelistatakse probleemi lahendamisel ? 10.Tuua 5 näidet analoogiatest. Vastused: 1.) Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. 2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmi 4.)Ei ole. Puudub ainult oskus nende lahendamiseks. 5.)Tuleb välja töötada süstemaatiline probleemide lahendamise strateegia. 6.) · Probleemi mitme aspekti tähtsuse ebaobjektiivne hindamine. · Liigne probleemile mõtlemine muudab probleemi inimese jaoks tähtsaks.
Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. See on üsna uus teadus. Kognitiivne ergonoomika on kognitiivse psühholoogia rakendamine praktikasse. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem on see, kui on tegemist uudse situatsiooniga ja puudub kindlaks määratud tegevuskava lahendamiseks Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem tekib siis kui praktilise või teoreetilise ülesande ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste algoritm pole teada.
Karin Kaugeranna LÕ-12 Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega,
1, Kognitiivne ergonoomika (cognitive ergonomics) käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. On uus teadus, mis on arenema hakanud 1990. aastatest. Tänapäeva tehnoloogia kiire areng on muutnud töö...de iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sh teadmiste omandamine omandavad üha suurema osatähtsuse. 2.Probleemide lahendamine on ettevõtte juhtkonna üheks põhitegevuseks.Probleemid võivad olla seotud toodanguga, materjalidega, tehnoloogiaga, töökeskkonnaga, kasumiga jne. Ka
laulukesed või salmikesed, on see igati lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" · "Kõnearendus", Karl Karlep · "Väikelapse kõne,keele ja tunnetustegevuse areng", Eesti logopeedide ühing (Ülle Kuusik,Birgit Kaasik,Ülle Lillipuu,Hille-Mai Seero,Marika Viks) · "Kuidas areneb väikelapse kõne?", Ökobeebi võrgustiku liige Kairi Koolme,( http://www.okobeebi.ee/?p=929 ) · " Mida tuleks teada lapse kõne arengust? ", Eesti logopeedide ühing, (http://www.teadlikvanem.ee/mida-tuleks-teada-lapse- kone-arengust) Aitäh tähelepanu eest!
Jean Piaget Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale
loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks. Kuulmispuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kuuldeaparaadi kasutamise õpetus; kuulmistreening; harjutused hääle tekitamiseks; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; sensoorsete süsteemide arendamine; motoorsete võimete korrigieerimine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): kuulmis- ja foneemitaju arendamine; tunnetustegevuse arendamine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; produktiivsete tegevuste arendamine; rollimängu kujundamine; elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine; kooliks ettevalmistus. Kõnepuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kõneaparaadi treenimine; kõnemõistmise arendamine; aktiivse kõne arendamine; tunnetustegevuse arendamine; motoorsete võimete täiustamine; lapsevanemate nõustamine. (Vanuses 3-7a): kõneaparaadi treenimine; kõnemõistmise
valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Tähtsustatakse õpilase huvi kujundamist võimalikult iseseisvalt tegutsemiseks." Järgnevalt need eesmärgid veelgi konkretiseeritakse, jagatakse väiksemateks eesmärkideks: "2.8. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused. 2.9. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt: 1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes; 2) küsima ja uusi oskusi omandama; 3) tegutsema; 4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti arengust; 5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel; 6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga;
Motoorsed harjumused Tsirkulaarsed reaktsioonid Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3. Formaalsete operatsioonide staadium  laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium. Piaget´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale
Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Et aga vältida õpilaste meelevaldset õppematerjali interpreteerimist, tuleks õpilasi aidata tõlgendamisel. Sealhulgas avastuslikule õppimisele saab aidata kaasa soodsate välistingimuste loomisega. 7. Metakognitsioon Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle. Väga tähtsad on enesele esitatud küsimused: 1. Mida tean? 2. Kuidas suunata õppimist edasi? Metakognitsioon mõjutab ka tunnetamis- ja õppimisprotsesse. Uurimused on ka näidanud, et metakognitiivsed oskused aitavad kaasa õppimisele nii kõrgete kui ka madalate õpioskustega laste puhul. Kui õpilane usub, et saab millegagi hakkama, hakkab ta automaatselt lahendusi otsima
Peale 2-3 kuud taju, visuaalse ja auditiivse keskendumise näol, muutub pikemaks. Tekib liikuva eseme jälgimine, 4 kuune laps mitte lihtsalt näeb ja kuuleb vaid ka vaatab ja kuulab reageerib aktiivselt, eristab objektide tunnuseid. Imikuid köidavad uued mänguasjad, eredad värvid, liikuvad esemed. Emotsionaalne areng. Esimese kuu lõpuks tekib naeratus näole. Esimesel poolaastal areneb emotsioonide väljendamine. Teisel poolaastal tekib huvi ümbritseva maailma vastu ja tunnetustegevuse vastu. Laps õpib mõistma kõnet, eristama tuttavaid hääli ning selle tooni emotsionaalset värvingut. Juba aasta paiku võivad lapsed mõista mõningaid sõnu kontekstis ja täita täiskasvanu lihtsaid, zestidega illustreeritud korraldusi. Areng teisel eluaastal Lapsed on liikuvamad, valdavalt heatujulised, palju lalisevad, naeravad ja tunnevad rõõmu täiskasvanud suhtlemisest. Kõnd ja teised motoorsed oskused täiustuvad. Esemeline tegevus
Käitumisraskustega õpilased on need, kellel lisanduvad või ei tarvitse lisanduda põhikooli riikliku õppekava täitmise raskustele ka käitumisraskused. Hälbiv käitumine on korduv ja üsnagi püsivalt esinev võimetus, oskamatus või soovimatus allutada end ühiskonna/keskkonna poolt esitatud nõudmistele või normidele. Hälbiva käitumise kujunemisel on olulise kohal ka lapse pedagoogilis - kasvatuslik hooletussejätmine, s.t õpilase tagasihoidlikumaid tunnetustegevuse võimeid ja tema kiiremat väsimist ei panda tähele, ta ei saa õigeaegset õpiabi, mistõttupidev ebaedu tunne kombineerub tema tunde- tahtevalla arengu nõrkusega, ebaküpse sotsiaalsusega ning motivatsioonivaegusega olla tubli klassikaaslane ehk õpilane. Käitumisprobleemid võimenduvad nii lapsel endal kui halveneb ka õpetajate suhtumine õpilasse. Õpetajatel on vaja nende laste erisusi tingimata märgata ja osata/vaevuda neid siduma õppimise
kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule- kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele, 2) tajudelt kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Mõlemad arengusuunad kulgevad rööbiti, kuigi esialgu eraldi ja neil on arengusuunale omane spetsiifika ning eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus (Strebeleva 2010:10). 1.2. Kuidas areneb lapse mõtlemine? Esimesi mõtlemise ilminguid võib lapsel täheldada esimese eluaasta lõpus, teise alguses. Kui laps on hakanud kõndima, avarduvad olulisel määral tema võimalused uute esemetega kokku puutuda. Toas ringi liikudes puudutab laps esemeid, paigutab neid ümber, manipuleerib nendega. Seejuures põrkab ta pidevalt kokku mitmesuguste takistuste ja raskustega, millest ta otsib väljapääsu katsetamiste ja
Mälu on tunnetusprotsessides ja tegevuses. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda . Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused
Õige või väär? Velofarüngeaalse düsfuntsiooniga on tegemist siis, kui neelulukku ei teki. Õige Vale 44. Määrake alakõne aste. Lapse kõnes esineb palju žeste, osutusi, seob kokku 2-3-sõna, esineb vigu käände- ja pöördelõppude kasutamisel. Laps mõistab lihtsaid korraldusi. alakõne III aste alakõne II aste alakõne I aste 45. Logopeedi töövaldkonda kuulub peale kõne veel: isiksuse arengu toetamine üldmotoorika parendamine eesti keele õpetamine tunnetustegevuse arendamine peenmotoorika parendamine 46. Rinofoonia on: ninakõla häälepue kõnemotoorika puue häälduspuue 47. Anatoomiline kahjustus perifeerses kõneelundkonnas võib põhjustada: alaaliat kogelust düsartriat rinolaaliat 48. Füsioloogilise kogeluse nähtudeks ei ole: sagedased silpide kordused häälikute kordused pausid sõnade vahel sõnade kordused 49. Logopeed saab oma erialaseid oskusi rakendades töötades: kliinikus koolis lasteaias rehabilitatsiooniasutuses
Liigutustegevuse omandamine: 1. Mentaalne – ettekujutuse loomine 2. Praktiline – harjutamine ja omandamine 3. Automatiseeritud – stabiilsuse ja varieeritavuse saavutamine Liigutuste õpetamine: 1) Algõpetuse etapp – baasoskuste arendamine 2) Vajalike kehaliste võimete arendamine 3) Teoreetiline osa - liigutustegevuse teadvustamine, huvi tõstmine õige sooritamise vastu 4) Spetsiaalsete imitatsiooni ja juurdeviivate harjutuste sooritamine – tunnetustegevuse organiseerimine 5) Liigutustegevuse harjutamine. Kontrollharjutused 6) Tagasiside andmine, vigade analüüs ja parandamine (sisemine ja väline tagasiside) Väline tagasiside: -Visuaalne: videosalvestus -Verbaalne: vältida info üleküllust, keskenduda ühele aspektile, lihtne keelekasutus, küsida tagasisidet Viga – sporditehnika detail, mis sooritamisel ei vasta antud harjutuse biomehhaanilisele struktuurile (ideaalmudelile) Vead tähtsuse järgi:
sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses ja kõnevõime on ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist. ¤ Kõnevõime kujunemise eeldused, Bioloogiliste eelduste sotsiaalne
maailm sõltub ideede maailmast küll. Ideede maailm on hüveline  täiuslik maailm on olemas, see on igavene, objektiivne, tõeliselt olev. Hüvesuse idee võimaldab maailmal olemas olla. Samal ajal nähtumuste maailm on ebatäiuslik ja rikutud, paheline, ajaline ja näiv maailm. Ideede maailmaga on seotud ka tema päikese (hüvesuse idee, mis oma "valgusega" teeb meile nähtavaks kõik muu), koopa (inimese tee nähtumuste juurest olemuse juurde ja tagasi) ja joone (selgitatakse tunnetustegevuse eri asbekte) võrdpildid. 2.Käsitlus hingest ja voorusest: Vooruse teadmisest tuleneb ka vooruslik käitumine vooruslikkus. Platon leiab, et inimhing jaotub kolme ossa, seda selgitab meile Kaariku võrdpilt: On kaarik, mille ees on 2 hobust. Üks hobune on paremat tõugu ja kuulab juhti, teine on metsapoolne, kaldub rajast kõrvale. Juht peab hoidma kaarikut siis teel. Kaariku võrdpildis on juhiks hing, mis siis ongi jaotatud kolme ossa  mõistuslik osa
perekonna iseseisvuse toetamine , niipalju kui see võimalik on, ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. Varajane alustamine erivajadustele vastava arendustegevusega annab võimaluse ärahoida kõrvaldada või leevendada teiseseid mahajäämuse nähte. 10.)Millal on vaja märgata lapse erivajadusi? Võimalikult varakult, kuna juhul kui lapse esimesed arenguetapid hilistuvad ( esmalt arenevad lapsel kiirelt motoorika ja tunnetustegevuse esimene aste  tajud, sensomotoorsele arengule aga toetub kogu hilisem areng ) ning ilmnevad eale mitteomased arengudententsid, kaasnevad paratamatult ka teisesed mahajäämuse ilmingud. Varajase sekkumise eesmärgiks ongi ju teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus. 11
põhimõtteliselt võimalik ette näha/välja arvutada. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Keskkonnadeterminism on teooria, mille kohaselt keskkond määrab inimeste hoiakud ja käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda määrab nende poolt loodud ühiskonna ja kultuuri. • Ontoloogia ehk olemisõpetus - oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviiside filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetustegevuse analüüsi. Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga. Näiteks Freudi ontoloogia põhiüksusteks võib pidada tunge ja teadvust, Platoni ontoloogia omadeks jällegi ideid. • (Platoni) koopamüüt
mälustruktuuris (sensoorne register). Kui sinna jõudnud info meile huvi pakub, läheb see edasi lühiajalisse mällu. Huvi mitte pakkuv info kustub lõplikult. Lühiajalises mälus (5- 9ühikut, 15-30sek) (töötav mälu) algab tajutava info töötlemine. See toimub tihedas koostöös pikaajalise mäluga. Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud info või moodustub uus pikajalisse mälu. Pikajalises mälus formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse ning käitumise aluseks. 25. Operantse tingimise olemus (SÂR seose kujunemisena) ja seaduspärasused. Milles seisneb loomade (dresseerimise) ja inimõppimise (õpetamise) sarnasus ning erinevus operantse tingimise valguses? (2.1) Õppimise aluseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumist vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimise ajendiks on organismi alateadvuslik tearve välitda neg. ja eelsitada pos
Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Siin on näha konkreetne seos. 2.5 Metakognitsioon 23 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 249-250. 24 Ibid lk 250 11 Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle. Väga tähtsad on enesele esitatud küsimused: 1. Mida tean? 2. Kuidas suunan oma õppimist? Metakognitsioon mõjutab ka tunnetamis- ja õppimisprotsesse. Praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujunemisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Uurimused on ka näidanud, et metakognitiivsed oskused
teadvustub esimeses mälustruktuuris, seda nimetatakse sensoorseks registriks. Kui info, mis sensoorsesse registrisse saabub, huvitab meid, läheb see edasi lühiajalisse mällu. Info, mis ei paku huvi, kustub. Lühiajalises mälus algab aga tajutava informatsiooni töötlemine. Töötlemisprotsess ise on koostöös pikaajalise mäluga. Töötlemise tulemusel salvestub uus informatsioon pikaajalisse mällu, kus säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse ja käitumise aluseks. Piirjoontega eraldatud ala vastab sisemistele protsessidele, mis võivad väliskeskkonna mõjutustele lisaks käivituda ka ettekujutuste, varasemate kogemuste ja enesereflektsiooni tulemusena (Krull, 2001). Informatsiooni voolu kirjelduses võetakse arvesse ka osaliselt alateadvuslikult ja osaliselt teadvustatud psüühilisi protsesse, mis kontrollivad informatsiooni töötlemist meie teadvuses (Krull, 2001)
Kompimistaju: esemete vormi-, suurus-, raskus-, temperatuuri- ja pinnatunnuste tajumine ja eristamine; Kuulmistaju: elementaarsete reaktsioonide kujundamine helidele, helide eristamine; Maitsmistaju: põhiliste maitseomaduste tajumine ja eristamine. Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Mõtlemisoperatsioonidest on väikelapsele jõukohased võrdlemine, rühmitamine, üldistamine ning isegi lihtsamate põhjus-tagajärg seoste mõistmine. Eakohaseks mõtlemisvormiks on
mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest või helidest. Tema kogemuse-kriitika eesmärgiks ongi välja selgitada selle ühtsuse päritolu. Kanti küsimusepüstituse kohaselt on siin kaks epistemoloogilist valikuvõimalust: teadvustatud objekti ühtsus kutsutakse esile kas subjekti tunnetustegevuse või objekti enda poolt. See on tema jaoks otsustav küsimus. Kant on seisukohal, et ettekujutuste mitmekesisuse seostatus ehk ühtsus saab olla vaid subjekti seostava ehk ühtsust-loova tegevuse tulemus, sel ajal kui tolle mitmekesisuse muid tunnuseid üksnes tajutakse. Taju kuulub meelelisuse juurde ja on inimesel seetõttu üksnes retseptiivne, passiivne võime afektsioone vastu võtta. Mitmekesisuse seostamine ei saa olla
I mälustruktuur  sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur  lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur  pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
Loengu puudused: - Õpilane loengu kuulajana sageli (kognitiivselt) passivases rollis (st ei süüvi) - Sageli ei suuda loeng haarata ega alal hoida õpilase tähelepanu - Lektor ei saa ettekujutust, kas õpilane tõlgendab edastatud infot korrektselt. - Õpilastel tekitab sageli kognitiivse ülekoormuse (st õpilane ei jõua laekuvat infot teadvustada nii kiiresti, kui lektor seda esitab) 14. Loeng-diskussiooni faasid, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. Loeng-diskussiooni neli faasi: - Sissejuhatus ja kordamine - Info esitamine - Arusaamise jälgimine (küsimuste esitamisega) - Lõimimine Faas Tunnetust toetav tegevus Sissejuhatus ja kordamine:- Tähelepanu haaramine Alustamine tähelepanu- Varemõpitu aktiveerimine tõmbava sissejuhatuse varemõpitu kordamisega Info esitamine: Informatsiooni- Õpilane omandab
Millised on peamised kõne funktsioonid? Milleks on see teadmine õpetajale vajalik? Kõne peamised funktsioonid on suhtlemisfunktsioon ja üldistamisfunktsioon. Need kaks funkstiooni moodustavad ühtsuse, nad ei ole üksteisest lahutatavad. Kuna suhtlemine ja üldistamine on omane kõnele alati ja ei sõltu konkreetsest ütlusest, nimetatakse neid funktsioone ka keele funktsioonideks. Järgmisel tasandil on kõnefunkstioonid järgmised: teabe vahendamine; tunnetustegevuse teenindamine; oma ja teiste tegevuse reguleerimine-planeerimine. Õpetaja peab teadma, at: lihtne teave täiskasvanu jaoks võib osutuda intellektuaalseks ülesdandeks või uueks teadmiseks lapsele. Õpetaja jaoks on oluline teada, kui suurel määral lapse tegevus on verbaliseeritud, sh. kui palju ta kasutab praktilisele tegevusele kaasnevat kõnet. samuti peab õpetaja teadma, et lapse arenedes keelevahendite osakaal teadmiste omandamisel järjest kasvab
Laps mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline; värvine, värviline, värvija, värvus, värvimine) ning kasutab õigesti samatüvelisi sihilisi ja sihituid tegusõnu (nt veereb – veeretab; sõidab – sõidutab). Ta hakkab varieerima sõnakasutust, kasutades mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt kisab, karjub, hüüab). Viimane oskus areneb edaspidi rohkem seoses kirjaliku kõne arenguga. 7-aastased 7-aastane laps (8.eluaasta) Tunnetustegevuse ja sotsiaalne areng võimaldavad ülekantud ja kujundlike väljendite ning sõnade mõistmist ja selgitamist (tuul ulub, muruvaip, päike silitab põske), samuti abstraktse tähendusega sõnade (tundeid ja vaimset tegevust tähistavad sõnad, nt arvan, mõtlen, kurb, häbi) kasutamist. Laps kasutab oma kõnes lihtsamaid võrdlusi (külm nagu jää, valge nagu lumi) ning aktiivselt tuletisi ja liitsõnu. Laps kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu, oskab
3) Tegevuskava Variant 1: riikliku õppekava põhjal Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Matemaatika, Kunst, Muusika, Liikumine Õpi- ja tunnetustegevus, Mäng, Sotsiaalsed osksed, Enesekohased oskused Variant 2: arengu põhivaldkondade kaupa Kognitiivsed oskused, Sotsiaalsed oskused, Kommunikatsioon, Üld- ja peenmotoorika, Eneseteenindus Variant 3: imikuea iseärasuste alusel Hooldavad tegevused lapse suhtes, Üldmotoorika arengu toetamine, Tunnetustegevuse stimuleerimine 4) Koostajad 5) Kokkuvõte IAK koostamine : 1. Lasteaiarühmas eristub laps, kellele rühma õppekava pole jõukohane. 2. Lapse üldise arengutaseme hindamine, vajadusel suunamine lisa-uuringutele. 3. Otsus IAK koostamiseks, meeskonna moodustamine, lapsevanema kaasamine. 4. Üldeesmärk: millised valdkonnad ja kui suures ulatuses vajavad toetamist? Täielik või osaline IAK. 5. Valdkondade eesmärgid: millised oskuste rühmad ja mil määral vajavad toetamist? 6
mälustruktuurides. I mälustruktuur  sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur  lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur  pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu Â
grammatilised). Aluseks sõnade kokkusobitamisel nt koeraga sobib sõna karvane, kuri, nt kandiline, magus ei sobi. Sobitamine: kõneloomes süntaktilise üksuse simultaanne äratundmine(kõne tajumisel) 3. Tuletusseosed: seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel (jooks/mine/ja/utaja) Nt kõnepuudega lastel on vähe selliseid tuletatud sõnu. Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine.
I mälustruktuur  sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur  lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur  pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
Intellektipuue  määratlus ja raskusastmed. Puudujäägid tunnetusprotsesside arengus; emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Ameerika vaimupuudeassotsiatsiooni (AAIDD) käsitlus toimetulekuoskustest  kontseptuaalsed, sotsiaalsed ja praktilised oskused. Vaimupuue kui isiku võimete ja keskkonna nõudmiste interaktsioon. Õpiraskused  määratlus ja alajaotused (üldised ja spetsiifilised). Õpiraskuste väljendumine eri vanuses lastel. Psüühika (eelkõige tunnetustegevuse) erisused ÕR lastel. Õpiraskuste eristamine teistest arengu probleemidest. Andekus  määratlus ja erinevad käsitlused. Intellektuaalsete võimete erisused, loovus, motivatsioon. Andekusele viitavad tunnused lapseeas. Andekus kui erivajadus. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed - lapsed, kellel on probleemid tunnetustegevuses. Intelligentsus On üldine vaimne võimekus. Haarab võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme,
(juhib ja reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism — kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. A. Leontje väidab õigustatult, et psühholoogilises mõttes kõnetegevust kui motiivist tulenevat üksiktegevust ei eksisteeri. Kõne ilmneb toimingutena (kõneaktidena) suhtlemisel või operatsioonidena mingi teise tegevuse (tunnetustegevuse) koosseisus. Keel, kõne ja kõnevõime (keelekasutusvõime, keelepädevus) moodustavadki kõnetegevuse põhikategooriad. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Tänapäeval määratletakse keelt kui akustilis-artikulatoorsete märkide süsteemi (produtseeritakse artikulatoorselt, tajutakse akustiliselt). Kõnevõimet on õige käsitada selle bioloogilises ja sotsiaalses ühtsuses. Bioloogiliselt
õigekirjaharjutustes sõnade rühmitamine häälikupikkuse järgi pärast tähelünkade täitmist) jne. Enesekontrollioskuse õpetamiseks on kõige sagedamini tarvitusel korrektuurülesanded. Resultaadi kontrollimiseks kasutatakse ka kaudseid orientiire (nt. lause või harjutuse lõpus märgitakse mingi keelendi esinemise arv). Selline orientiir suunab küll last oma tööd kontrollima, kuid vastav oskus peab lapsel olema varem omandatud. 2. Tunnetustegevuse ja kõne arendamine tundides  Taju korrigeerimine: 1. Taju arendamist soodustava teabe esitamine kolmel viisil: visuaalselt (näitlikud vahendid); verbaalselt (suulised esitlused, ettekanded, kirjeldamised, häälega rääkimine, ümbersõnastamine, jutustamine, oma sõnadega selgitamine); kehaliselt (liikumismängud). 2. Lapse töömälu piiratusega arvestamine: on vaja jälgida, et esitatav materjal ei oleks õpilasele liigselt mahukas. 3
võimetele kohaseks. J. Piaget’ intellekti arenguteooria põhiolemus. PIAGET’ vaidlustas levinud arusaama, et laste mõtlemine sarnaneb tk- te omaga ja täiustub vaid järk-järgult. PIAGET’ tõestas katsete najal, et laste vaimne areng toimub kvalitatiivselt erinevate (vaimse tegevuse) astmete järgnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise eelduseks. Piaget’ teooria kohaselt on tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Ta arvas, et laste arengutempo on määratud nende sisemise küpsemise mitte niivõrd arengukeskkonna mõjust. Keskkond mõjutab vaid siis, kui organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme. Väite kinnituseks GESELLI ja THOMSONi (1929) katse – uuriti kui palju saab lapsi treenida trepist kõndima enne, kui nad seda ise teevad. Identsete kaksikute puhul ei andnud see eriti suurt efekti
- 98% kasutab kontratseptiive, siiski pooled HIV juhud alla 25 aastaste seas Riskikäitumine - ’mõistuse piires’ riskimine ehk loogilist mõtlemist tuleb juurde ja riskid on läbimõeldud - Alkohol, nikotiin, kanep, vägivald Psühhopatoloogia Sümptomite kogum on sündroom!! Lapseea ja varase algusga skisofreenia Lapseea skisofreenia - Algus enne 13. eluaastat - Aju arengu eripärad - Tugevam IQ, mälu ja tunnetustegevuse kahjustus kui varase algusee puhul - Halvem toimetulek hilisemas elus Varase algusga skisogreenia - 50x suurem esinemissagedus - Enne 18. eluaastat - Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad
hinnata lapse arengu vastavust eale; oskab lapse uuringul saadud tulemuste põhjal koostada individuaalset õppekava ja klassi arengukavasid; valdab õppesisu (ainet), tunneb HEV laste kasvatamise/õpetamise eripära (ainete õpetamise erimetoodikat); arvestab oma töös HEV-lapse reaalse arenguvalla madalast tasemest ja potentsiaalse arenguvalla kitsusest tulenevaid nõudeid õppeprotsessile; arvestab HEV-laste õpetamisel nende tunnetustegevuse ja kõne arengu iseärasustega; suudab vastava õppevara puudumisel ise koostada nõuetekohaseid harjutusmaterjale/ülesandeid, muuta raskusastet ning kasutada töövõtteid, mis parimal viisil toimiksid laste elementaarse taju, piiratud töömälu mahu, puuduliku verbaalse mõtlemise tingimustes; nõustab õppijaid, õpetajaid ja lastevanemaid lapse erivajadustest lähtuvalt; on valmis osalema eripedagoogika/-metoodika edendamises nii haridusasutuses kui väljaspool seda;
eesmärk tegevusprotsess tulemused hindamine eesmärgist lähtuvalt Ehkki koolitöös on hindamist oluliseks peetud just saavutatud tulemuste kontrollist ja mõõtmisest lähtuvalt (hindamise kontrolli- ja mõõtmisfunktsioon), on hindamise traditsiooniline käsitlemine küllaltki üheülbaline ja piiratud. Terviklikuma pildi saamiseks peaksime kõigepealt eristama hindamise erinevaid süsteeme või eri käsitlustasandeid. Need on: hindamine kui tunnetustegevuse element (tunnetusprotsessi osa); hindamine kui välise juhtimissüsteemi element. Hindamine tunnetustegevuse elemendina tähendab, et tunnetustegevusega kaasneb alati ka hinnanguline tegevus, kusjuures hinnangute aluseks on subjekti vajadused, huvid, püüdlused, hoiakud jms (s.t väärtused). Kui vastsündinu teadvustamata hinnangulise reageeringu aluseks on kaasasündinud vajadused (bioloogilised tarbed), siis mida enam kogub inimene kogemusi,
*monoloog (suuline, kirjalik) Kõne funktsioonid: KF on keelekasutuse üldistatud eesmärgid. Keelt, kui vahendit kastauda, peab jõudma selleni, mida keeleüksus tähistab! Nt kissa on ainult oma kodune kiisu. Suhtlemise aluseks on üldistus!! 1)Peamised KF-d  suhtlemine ja üldistamine kui protsessi kaks külge. Suhtlemine ei saa olla ilma üldistuseta ja vastupidi! Mõlemad on tähtsad. 2) KF jaotuse teine tasand: *teabe vahendamine: taotlemine, osutamine, nimetamine, teatamine jne. *tunnetustegevuse verbaalne realiseerimine: teadmiste ja rahvuskultuuri omandamine, teadmiste verbaalne rakendamine, loominguline tegevus. *tegevuse kavandamine-reguleerimine: Tsklaps Lapstsk Lapslaps Oma tegevuse planeerimine ja reguleerinime Ühistegevuse reguleerimine ühiskonnas. 3) teisesed kõnefunktsioonid. Iseseisev töö nõuab rohkem ise kavandamist ja planeerimist. Samas kui anda kergem ülesanne, siis nad seda juba oskavadki, aga mida ta siis õpib?
Igal matemaatika tunnil peab olema eesmark ja sisu. Sisu avatakse tunni teema välja toomisega. Olenevalt eesmärgist ja sisust võivad olla järgmist tüüpi tunnid: 1. Uue materjali käsitlemise tunnid. Tunnid, milles õpilased tutvuvad uute mõistetega, arvutamisvõtetega, uut tüüpi ülesannete lahendamisega, arvude ja kujundite uute omadustega. Harva esineb seda, et kogu tund on pühendatud uue materjali käsitlemisele, see on tingitud vaimupuudega laste tunnetustegevuse ja emotsionaaltahtelise sfääri iseärasustest. Neile õpilastele on otstarbekas esitada uut materjali väikeste osade kaupa ja see kohe ka kinnistada praktilises tegevuses. Kuid siiski on ka selliseid tunde, eriti vanemates klassides, kus suurem osa tunnist tegeldakse uue materjali käsitlemisega. Uue materjali käsitlemist on otstarbekas alustada eluliselt olulise probleemsituatsiooni tekitamisest,
annaabi.ee 
