MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001)
Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit. Tunnetus, mis sõltub kogemusest, on a posteriori, samas kui tunnetus, mis on kogemusest sõltumatu, on a priori.Kogemusest tulenev otsustus a posteriori, millel on empiiriline päritolu. A posteriori tunnetuse kindlaks tegemiseks tuleb pöörduda kogemuse poole ning tingimused tulevad selle kõigus välja. Metafüüsilist tunnetamist iseloomustab see, et tunnetusallikad pole empiirilised, seega ei tulene need kogemusest. Seega peab a priori tunnetus tulenema puhtast arust ja mõistusest. Sellise tunnetuse kindluse kinnitamiseks ei ole vaja kogemust, kuna kõik tingimused tunnetuse jaoks on juba enne tunnetamist olemas. Hegel Esimese abstrektse mõtlemise viisi puhul seotakse kõi ülejäänud omadused objektis ühe ainsa asjaoluga
(Selle poolest erineb Eesti huvitaval kombel Lääne-Euroopast, kus nõidumine oli valdavalt naiste "ala"). Eesti nõia kuritegu seisnes enamasti kaasinimeste kahjustamises nõidumise läbi, kõige sagedamini mürgitamisega nõiutud õlu abil. Väidetavate nõiduseohvrite hulgas oli ka kõrgemat päritolu inimesi. Järk-järgult levis Saksamaalt Eesti- ja Liivimaale 17. sajandi lõpul kujunenud luterlik usuvool pietism (lad. pietas `vagadus'), mis taotles usu sügavamat tunnetamist piiblilugemise kaasabil saavutatava isikliku usuelamuse kaudu. Luterlik Rootsi riik püüdis pietismi levikut kõigiti takistada, näiteks vallandades ametist ja saates maalt välja uue vooluga kaasaläinud pastoreid ja ülikooli professoreid. Rootsi alamatel keelati õppimaasumine pietismi tähtsama keskuse Halle ülikoolis. Usuliikumise levikule piiri panna Rootsi võimudel ometi ei õnnestunud ning Eesti ala vallutamine Vene tsaaririigi poolt 18. sajandi alguses andis sellele uue hoo.
kooskõla.” “Rütm on iidne nähtus, millega maailmas aset leidvad protsessid on seotud. Rütm tähendab korrapärast liikumist.” Rütm ja riim on olulised, sest rütm võib inimeses välja tuua need tunded, mis olid eelnevalt alla surutud. Samuti on auto öelnud, et: “Luuletuse rütm võib viia inimese isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.” Lisaks sellele peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval. 4) Luule lugemisest veelgi teraapilisem on luule kirjutamine. Luuletust kirjutades keskendub inimene antud ülesandele, mille abil väheneb kaos ja segadus tunne, samuti korrastatakse ka mõtteid. ” Tuntud Šveitsi psühhiaater ja psühholoog Carl Gustav Jungi on öelnud, et “Kontseptsiooni järgi ilmneb patsiendil luuletustes kõigepealt oma haiguse projektsioon, järgnevalt lapse arhetüüp, siis kangelane ja lõpuks tema ise
Liivimaa maanõuniku seletuskiri Vene võimudele talupoegade õiguste seletamiseks;Professorite instituut- Tartu ülikooli juures tegutsenud Venemaa ülikoolide õppejõudude ettevalmistamiseks mõeldud instituut;Asehalduskord- halduskorraldus, millega piirati aadli ja linnade omavalitsust;Klassitsism- 16.-19. Sajandi kunstivool.Pietism- usuvool, mis taotles usu sügavamat tunnetamist;Hernhuutlased e. Vennastekogudus, usuvool, kus propageeriti usuvagadust, aladlikkust. Võrdsust A.W. Hupel esimene eestikeelne ajalehtJ. Köler- pani aluse eesti portree- ja olustikumaalileA.T. Helle- tõlkis piibli, eesti kirjakeele arendajaO.W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG. Merkel- püüdis kaotada pärisorjust, kirjutas raamatu "Lätlased, eriti Liivimaalsfilosoofilise sajandi lõpul"K.E. von Baer- avastas imetajatel munaraku (2-kroonisel)W. Struve - astronoomE
mõista Jumala olemust, siis ei jõua ta Jumala olemise äratundmiseni mitte Tema enese, vaid tema tagajärgede kaudu. Jumala tegevuse tagajärjed, mida inimene võib tõlgendada nii, et ta mõistab, et Jumal on olemas, on nähtused, mida inimene ise ei suuda seletada. Selliselt jõudis Jumalani vanad Mesopotaamia rahvad, kes ei suutnud seletada ilmastiku muutusi või välgu sähvatamist muud moodi seletada, kui taevase isa paha- või heameelt. XI peatükk käsitleb ka Jumala tunnetamist nii, nagu inimene Teda ihaldab. Ihaldamise all mõeldi õndsuse saavutamise iha. Inimene tunnetab nimelt loomupäraselt Jumalat nõnda, nagu ta loomupäraselt Teda ihaldab. Õndsusel on suur sarnasus jumaliku headusega, sest õndsuse saavutamine on sõltuv sellest, kuidas inimene Jumalat on teeninud. Selle põhjal saavad inimesed valitud, jumala headusest tulenevalt, õndsusesse. Nõnda siis ei pea inimesele olema loomupäraselt teada Jumal vaadelduna Temas eneses, vaid sarnasus Temaga
Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast? Objektiivsus tähendab minu jaoks maailma reaalsuse tunnetamist, mis ei ole sõltuv mõtlejast ja tema emotsioonidest. Selle olemasolul on inimene võimeline registreerima ja võimeline tajuma maailma õigesti. Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina? Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud
väga raske. Paljud vabrikud ja ettevõtted olid sunnitud oma uksed sulgema ja inimesed jäid tööta. Seega on mureks just riigi majandulik olukord, mis oli tollel ajal sõltuv turu suurusest. Rõõmuks on aga just see looduslikult mitmekesine maaline riik, kus leidub igaleühele oma väike nurgake. Paljude omariigi murede hulka kuuluvad veelgi suuremad ja kaalukamad rõõmud. Omariikluse suurimateks rõõmudeks võib lugeda oma keelset haridust, oma kultuuri ja ühtse rahvustunde tunnetamist. 09.08. 1920 Riigi Teatajas väljakuulutatud põhiseaduse hulka, kuulub ka oluline paragraaf, milles seisab, et EV riigikeeleks on eesti keel. Ühtselt kokkusaav Eesti pere tundis end oma värskes Vabariigis hästi, inimesed said ise majandad, võtta vastu otsuseid ja juhtida riiki. Omariigi toimima saamiseks tuleb näha kõikidel palju vaeva ja samuti võib alguses tunduda kõik raske. Siiski teevad inimesed riigi omapäraseks ja rahvustunne on see, mis
pingeline võitlus tegelaste vahel. Karakter-kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed iseloomuomadused. Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Teosoofia-müstiline õpetus, mis peab võimalikuks jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Panteism-filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Poeem - pikem mitmeosaline jutustav värssteos. Poeemi iseloomustab süzee ja kangelaste kujutamine nende arengus. Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos.
3. Teadmistes peitub jõud. 38. Inimesed on liialt kinni iidolites ja nende poolt pakutud lahendustes-arusaamades ning see muudab raskeks teaduse arengu ja uute paremate ideede leviku. 39. Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid. 40. Olukorra parandamiseks tuleks asju teadvustada tõeste järelduste abil, mitte väärarusaamadel nagu seda pakub iidolite õpetus. 41. Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Seepärast tulebki eelkõige uurida, millised on need inimmõistuse iidolid, mis moonutavad meie taju ning takistavad maailma tunnetamist. Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 42. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. 43
sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. 13.Rahvaharidus-tingimused olid halvad.1765.a võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuleb rajada igasse suuremasse mõisa. õpetajate puudus puudusid hooned puudusid õppematerjalid 14.Pietism-Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.Aitasid õpetajad kirikut kiiremini üle saada Põhjasõja järgsetest madalseisusest.(Piibli tõlge).Maarahvas. Hernhuutlus-propageerisid usuvabadust alandlikust ja kõlbsust,aga ka võrdsust ja vendlust.Selle mõjul võõrduti kõrtsidest,millest paljud suleti,suurt rõhu oandi kõlbsusele.Kirikuõpetajad ja maarahvas. Ratsionalism-Jutlused olid õpetlikud,nad kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust,nende jutlused andsid kasulikke näpunäiteid.
LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmade seletamist ja arusaadavaks muutmist 4. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine 4.1. 1739. ilmus eesti keeles PIIBLI täielik tõlge (1. korda) 4.1.1. Tallinna-lähedase Jüri kiriku õpetaja ANTON THOR HELLE VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE 1
paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös Usuelu, piibel Vaimuelu luteri kiriku hooleks Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaalt (Tartu ülikooli katkemine) Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle) Pietism usuvool Saksamaalt (1720-1730) Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist Lähendasid rahva luteri usuga Püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta, seletada lahti piiblitekste Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Levis eelkõige pastorite seas Hernhuutlus vennaskoguduse liikumine Eestisse rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses Võeti talurahva poolt kiiresti omaks Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust
algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saatis sõlminud Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile ja kõlbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna kindla kaupmehe kaudu oma toodangut linna müügile ja kaupmees ostis kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased 30 000 – hulgas laia leviku
Abstraktsionism- inimese tunnetuslik eripära Abstraktsionism on miski, mis sesotub alati millegi ebakonkreetsega. Tavaliselt on see joonte, vormide või värvide mäng, mis vajab tunnetamist ja tõlgendamist. See on visuaalne keel, millest aru saamisek tuleb juurde mõelda või oma intuatsioonist lähtuda. Kunsti sisuks on küll tegelik maailm, kuid selle väljendumisviis on erinev sellest, millega oleme tegelikkuses oleme nägema harjunud. Loodud on illusioon reaalsusest. Esemed ei näe välja nii nagu nad peaksid, vahel pole kindlat vormi, on ainult värvide mäng, vahel kujutatakse midagi uskumatult lihtsat nagu näiteks ainult ühte geomeetrilist kujundit. Selle
kuulmishallutsinatsioone. Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi Kanep Kanepitooted on marihuaana, hasis ja hasisiõli. Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad kanepisõltuvuse faasi. Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele. LSD LSD muudab oluliselt ümbritseva keskkonna tunnetamist, mõjutades tarvitaja taju, mõtlemist ja meeleolu. Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette näha: mõnikord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. TÄNAN KUULAMAST!
tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja Eestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest.Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine
Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks. Isaiah Berlin sõnastas selle nii, et poliitilisest vabadusest jääbki puudu vaid sellel inimesel, kelle huvisid ja eesmärke piiravad teised inimesed. Majanduslik vabadus tuleneb aga meie enda võimalustest ja võimetest. Kui inimene ei
positiivsed määrused(tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormiseid ja anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale.) Vaimukultuur 18.saj vaimse kultuuri kandjaks jäi luteri kirik. Luteri kirik pööras suurt tähelepanu talurahva lugemisoskusele. 1739. tõlkis Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle kogu piibli eesti keelde. Luteri kirikus saksamaal tekkisid kolm uut suunda. 1. Pietism-Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Nad lähendasid luteri usku rahvale ning elavnes ka kirjanduse väljaandmine. 2. Vennaste kogudused- 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu
d. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused e. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. f. Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse g. Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi 8. Uued kultuurid ja usuvoolud- Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust,
9. Jüri Arrak - maalikunstnik 10. Anton Starkoph skulptor Esimeseks eesti soost kunstnikuks kes sai erialase professionaalse hariduse on Johann köler (1826 1899). Lõpetas Peterburi kunsti akadeemia kuldmedaliga. Mida annab meile tegelemine kujutava kunstiga Tegelemine kujutava kunstiga arendab meis järgmisi vaimsed ja tehnilisi võimeid: 1. Nägemist 2. Käte osavust 3. Loogilist mõtlemist 4. Looduse ilu ja avaruste tunnetamist. 5. Kujutlusvõimet 6. Lisab tahtejõudu ja enesealgatust 7. Heaolu tunnet, kunsti meelt ja tundmist. Et tegeleda kujutleva kunstiga tuleb teada joonistamine on kõikide kujutava kunsti aluseks. Mida nimetame joonistamiseks ? Joonistamiseks nimetatakse oskust joonte ning valguse ja varjude kaudu tasapinnal edasi anda kujundeid edasi anda kujundeid esemetest, loodusest, inimestest, fantaasiast. Kunst ürgajal.
vastuseid, mis panevad tunnetama maailma hoopis uue nurga alt. Nt ma ei saa praegu võrrelda kuidas tunnetasin maailma 1.klassis ja kuidas tunnen praegu. Mu maailmavaade on mitu korda muutunud, kuna olen saanud uusi teadmisi, olen tutvunud palju erinevate inimesi ning saanud mitmekülgseid kogemusi. Ma tean, et mu maailmavaade pole veel lõplik. Mul on palju küsimusi, millele pole vastuseid. Oma küsimustele vastuseid kogudes arenen ja kasvan ja saan teada, kuhu tahan jõuda. Subjektiivset tunnetamist on kirjeldatud kui sisemist kõhutunnet. See on inimeste jaoks elementaarne emotsioonide kulg, mida ei saa sõnadega kirjeldada. Tihti inimene ei mõtle, et ta tunnetab maailma, vaid ta võtab asju nii nagu nad on ja nad ei püüagi mõelda, et miks see nii on. Näiteks kui küsida, kuidas ta tunnetab maailma, ei osatagi selle peale midagi öelda. Järelduseks saan öelda, et ei saa eksisteerida eraldi objektiivne ja subjektiivne
Neljas tugisammas on heategevus, mida mõned praktiseerivad ka ramadaani lõpu pidustustel. Viiendaks tugisambaks on palverännak Mekasse islami kalendri 12. kuul, mille kõik moslemid peavad sooritama vähemalt korra elus. Pärast Muhammadi surma kehtestas moslemite kogukond valitsuse ja seadused, juhindudes Koraanist ning sunnast, saadiku sõnalistest ja käitumuslikest ilmutuse tõlgendustest. Seadused koostasid teoloogid. Sufid on moslemid, kes otsivad vahetut ja isiklikku Jumala tunnetamist. Mõned neist läksid nii kaugele, et neid süüdistati arvamises, et hing ja Jumal on üks. Seetõttu on arvatud, et sufismi ja islami seadust järgiva elukorralduse vahel on vastuolu. Tegelikult vastuolu puudub, kuna sufid rõhutavad nii islami elukorralduse järgimist kui ka hinge ja Jumala vahelise armastuse kogemist. Moslemid usuvad, et Jumal lõik kõik oleva, seetõttu peeti heaks Jumala loomingu uurimist ja lahtimõtestamist
inimestele. Alluda on loomulikult lihtsam ja turvalisem kui valitseda ja otsustada. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks. John Stuart Mill arvab, et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused, sest inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumustele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul
levitas Platon Sparta eeskujust innustatuna reaktsioonilis-aristokraatlikku pseudo- kommunismi. Platoni õpilane, kuid mõnes mõttes tema vastane, antiikaja suurim ja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi. Püsivaimat mõju on avaldanud Aristotelese rajatud loogika, eriti otsustuste, järelduste ja eksijärelduste õpetus. Aristoteles arendas loogikat kui üldist teadusliku tunnetus- metodoloogiat. Seejuures käsitas ta tunnetamist peamiselt kui üksiku tuletamist üldisest, kui liikumist mõistetelt otsustustele ja otsustustelt järeldustele. Induktsioonil, mis kulgeb üksikult üldisele, oli tema arvates tunnetuses üksnes täiendav osa. Oma nn. esimeses filosoofas (metafüüsikas) käsitles Aristoteles kõige olemasoleva ühiseid põhialuseid: vormi ja mateeriat ning nende omavahelist suhet. Vastukaaluks Platoni õpetusele kahest maailmast väitis Aristoteles, et vorm, mis moodustab asja olemuse
1770 aastal jätkab ta õpinguid Strasburg'i ülikoolis. Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates tule see suunata oma sügavasse sisimasse. Tutvumine Herderiga laiendas tema silmaringi veelgi. Rooma ja Prantsuse klassitsistide teoste asemel asetati aukohale Homeros ja Shakesbear, keda tõlgendati, kui ürgloodusjõulisi geeniusi, kelle tunnete sügavus ja rikkus määras looduse tunnetamist. See tähendas, et oli vaja luua oma ajale ja ümbrusele vastuvoolu sõdivaid suurkujusid. Need kangelased/ tegelased pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele alistudes. Ta leidis ühe kirjamehe autobiograafiast just täpselt sellise tegelase, kes vastas kõigile lihtsate ja ausate inimeste ootustele. See rüütel lausub: ,,Häda, häda neile isandaile, kes omaendisele autoriteedile loodavad. Ikke all inimeste südamed kalestuvad
Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel. Hukkus viis eesti talupoega Räpina Puuaiasõjas. Balti rahvas suhtus Vene ülemvõimu üpris halvasti, kuid aadel hästi. 11. Vaimuelu 18. saj (pietism, hernhuutlus, ratsionalism) Pietism o Eesmärk: taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. o Mõju: aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõjajärgsest madalseisust, lähendasid luteri usku, püüdsid asendada senine usudogmade pähetagumine seletamise ja arutlemisega. o Huvigrupp: talurahvas. Hernhuutlus o Eesmärk: propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka
Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605
kodumaal(Tartu ülikooli katkemine), raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine, kirikuhooned olid laastatud, kiriku mõju oli kahanenud, piiskoppe ametisse ei pandud ning rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Suur murre toimus 1739. aastal, millal ilmus esmakordselt piibli eestikeelne tõlge AntonThor Helle poolt. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete õpetajate hulgas pietism, mis on Saksamaal alguse saanud usuvool. Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Pastorkonna hulgas omandas pietism valitseva seisundi .Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikul paremini toime tulla. Nad lähendasid rahva luteri usuga ning püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine. Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses ja võeti
Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605
Anna Kõuhkna 12D Kui kunstist saab elu Inimesed, kes mõistavad kunsti ja seda loovad on vaieldamatult tundlikud, hingelised ja omamoodi maailmavaatega. Kunsti mõistmine tähendab teose seostamist iseendaga, selle tunnetamist või visuaalset atraktiivsust. Kunsti loomine see-eest võib olla palju suurem. Olles tõeline kunstnik, tuleb lahti lasta teiste arvamuse hoolimisest. Sama tähtis on loojal omada inspiratsiooniallikaid ja motivatsiooni arendavaid tegureid. Mõningad paneb joonistama, maalima, pildistama või savi kätte võtma lihtsalt mõni pisiasi. Pisemaks loominguäratajaks võib olla tujuga kattuv ilm, mõne tuttava poetatud ilus lause, kogetud mälestus või lihtsalt mõni ese või nähtus.
ei paistagi. Ainuke rohi sellise masenduse vastu toimib seespidiselt. Seega suurim heategu ühiskonnale oleks äratada inimesed üles sellest halvast unest, teha nad tuttavaks südame- headusega ning nad suudavad sellest mustast august ise välja ronida. Ei võta ju tükki küljest kui näitada üles oma hoolivust mõne hulkuva looma või inimese vastu. Sisimas igatseme me kõik headuse tunnetamist enese ümber nagu väike kassipoeg, kes pidevalt peremehele sülle poeb. Meie hingejõud on tohutult võimas, peites endas lahendusi meie muredele. Tihti on see pisike olevus meie sisimuses nii peitu pugenud, et kaitsta end välise kurjuse eest. Tekibki hetk, mil inimene end kaotab ja vajab abi. Kindlasti peab ta saama taas iseseisvaks, mitte jääma hoolitsusest sõltuvusse, sest sel juhul ei paraneks ju miski. Keegi ei taha olla hüpiknukk, keda aidatakse
2. Tehnika ei võimalda inimestel laskuda kõnelusse aina sügavamalt ja lõpuks tunda ühtekuuluvust, mida võimaldab vahetu läheduses viibimine. 3. Kirjad on muutunud labaseks, nõudmata enam mingitki kujutlusvõimet aga nende kirjutamisse sisse elama. 4. Elav kõnelus on ainuke mis võimaldab elavat spontaansust küsimuse ja vastuse kujunemise näol ning seetõttu kõneluse olemuses ka tõelist tõe tunnetamist kõneluspartneri nõustumise näol. Kõneluses kohtume me teises isikus ehk teises maailmapildis, maailmavaates midagi, mis puudus meis ning kui kõnelus õnnestunud, siis on see meisse jätnud midagi, mis on meid muutnud, ning see sarnaneb omamoodi sõprusega. 5. Esiteks on pedagoogidel raske säilitada kõneoskus kui nad peavad seda tegama suure kuulajaskonna puhul, seetõttu peaks pedagoogid õpetama korraga võimalikult vähe rahvast,
välismaailmas kokkupuutuvad ning ka sellest kui palju nende vaim väljastpoolt saadud ideid reflektreerib. 8. Meeltega aistitavast on meil raske end lahti rebida, kuna sündides on see ainuke ideede saamise allikas. Uute asjade avastamine pakub omamoodi mõnu ning niiviisi saada ideid on lihtne, neid aga reflekteerimiseks on vaja pingutada. 9. Ideede tajumine tähendab oma olemasolevate ideede tunnetamist ehk teadmist nende olemasolust. Ideed mille olemasolust ei olda teadlikud ei saa olla inimese vaimus. 10. Ideede üheks allikaks on teadlik vaimne tegevus, mille käigus salvestatakse tulemused ning kui tulemused ei salvestata meie mällu, siis see mõtlemine oli sama kasulik kui põrmu kirjutatud märgid, mis esimese tuulepuhanguga kustuvad. Koguaeg me mõelda aga ei saa, kuna näiteks magamise ajal on aegu kui me ei näe unenägusid ja meie mällu ei salvestu
Kontaktitunnetus on seotud psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. (Isikutaju) Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele arusaadavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte sugugi võimatu. (Isikutaju) Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. (Isikutaju) 3 Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste ühistegevuse iseloom, võimusuhted ja emotsionaalne ühtsus. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. (Isikutaju) 1.2. Isikutaju näo äratundmisel Teiste isikute äratundmine on inimese üks silmapaistvamaid visuaalseid võimeid.
aastal Pärnusse (töötas kuni venelaste vallutuseni 1710, ülikool taastati 1802. aastal) 2.3. Liivimaa Vene võimu all (sisuliselt alates 1710) 2.3.1. Luteri kirik jätkuvalt vaimuelu kandja 2.3.1.1. Peale Põhjasõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinud 2.2.1.2. Levima hakkas pietism 2.2.1.2.1. Levitajad püüdsid usuelus elavdada sisemist tunnetamist luteri kiriku konservatismi asemel 2.2.1.2.2. Aitasid madalseisust üle saada ja usku rahvale lähendada 2.2.1.3. Kiriku osa vaimuelu edendajana varauusaja lõpuni väga oluline 2.3.2. Vennasteliikumine 2.3.2.1. Saksa käsitöölised tõid hernhuutluse ideed 1730. aastate algul
müstilist usulist kogemust. Kriisi elatakse üle kui probleemi, hingekitsikust, millele otsitakse usulist lahendust. Protsessi, milles toimub seesuguste kriiside lahendamine, võib käsitleda loomingulise protsessina. Traditsiooniliselt on loomeprotsessi kirjeldatud neljaastmelisena: ettevalmistus, haue (inkubatsioon), valgustatus (illuminatsioon) ja kinnitus (verifikatsioon). Ettevalmistav faas tähendab probleemi tunnetamist. Sageli on selle sisuks tõdemus, et senine mõtteviis, arvamused, hoiakud ja tunded pole piisavad kogetava seletamiseks. Probleemi pole võimalik lahendada seniste arusaamade tasandil ja see suunab uue mõtteviisi kujunemisele. Subjektiivselt elatakse seda üle kui sisemist pinget, otsingut, ebaselgust. Tekivad mitmed uued ideed ja tunded, mis aga sageli ei osutu probleemi lahenduseks, vaid kõigest otsingute umbteedeks. Metafoorselt on ettevalmistavas faasis tegemist "peaga vastu probleemi
teoloogilise hariduse andmine Eesti pinnal, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kiriku valitsevat kohta, usuvoolude suhtes oldi Rootsi riigist tolerantsemad. Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi kindralsuperintendent, Eestimaal aga üks maanõunikest Pietism levis Baltikumi Saksamaalt. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus, nad taotlesid elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1720-30ndatel sai pietism juhtivaks usuvooluks siinse pastorkonna seas, oma toimekusega olid pietistid abiks sõjast üle saamisel. Tänu pietistidele sai luteri usk rahvale lähedasemaks, kuna usudogmade pähetuupimise asemel neid seletati. Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks.
koguduse liikumine.) VALGUSTATUS Tähendus Pietism oli Saksamaalt alguse Usuvool, mis propageeris Usuvool, mille saanud usuvool, mis taotles usuvagadust, alandlikkust ja eesmärgiks oli rahva usu sügavamat sisemist kõlblust. harimine ja tunnetamist ja elu kõlbeliseks valgustamine. muutmist. Mõju Omandas pastorkonnas Mõjutas eelkõige lihtrahvast, Andis tõuke hariduse Positiivsed ja valitseva seisundi, aitasid keda ärgitas kõlblusele ja levikule ning koolide Negatiivsed kirikut kiiremini üle saada vagadusele. rajamisele. Eestlased
Saksamaa. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis. Luterikirik Põhjasõja-järgsetel aastatel: Ka pärast Põhjasõda jäi peamiseks usuks luteri usk. Paljud kogudused aga vajasid õpetajat, kuid teoloogilise hariduse andmine on Tartu Ülikooli tegevuse katkemisega võimatu. Samuti olid kirikuhooned sõjas rüüstatud või hävinud. Kirikumõju oli vähenenud Pietism: Baltikumis hakkas levima uus usuvool- pietism. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest kirikuõpetajad üle saada kiriku Põhjasõja-järgsest madalseisust, samuti nad lähendasid luteri usku rahvale. Elavnes oluliselt kirjanduse väljaandmine. 1739. a ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Vennastekoguduse liikumine: Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennastekoguduse liikumisega e
Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused
3) Pole olemas absoluutselt kindlaid teadmisi. 3. Iseloomusta Platoni ideeõpetust platoni ideeõpetus: on olemas meeleline ja ideede maailm. Ideede maailm- me ei saa seda hävitada ja neid ei teki ka juurde, ideede maailm on tõeline. Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda, kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud. Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm. 4. Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist. Probleem(huvi)- oletus(hüpotees)- Teooria (leiad lahenduse) Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne) 5. Iseloomusta tõe korrespodentsiteooriat. Too näited. Tõesed on väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. (lumi on valge…) On ka absoluutne tõde (aristotelese teooria). Tõene ongi tõene. See teooria ei luba musta valgeks rääkida 6. Kirjuta sõna "teadmine" kolm tähendust.
saamas ja saksamaa haritlased leidsid Eestis tööd. Vaimuelu edasiviijaks jäi ikka luteri kiriku hooleks. Olukord oli aga hull, kuna Põhjasõja tõttu olid paljud kogudused õpetajatest ilma jäänud ja kirikuhoonedki unaruses. Siiski tunnistas riigivõim luteri usku, kuid selle tähtsus jäi märgatavalt väiksemaks kui Rootsi ajal. Levima hakkas uus usuvool- pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja 1739 ilmus eesti keeles piibel. Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli.
seadusi kehtestada. See ei olnud loomulike, vaid hoopis moraalsete Teaduste auväärsusest, lk 93). teadmiste poole püüdlemine, kusjuures tugineti oletusele, et Oht, et jõutakse ateismi või ketserlusse, on Baconi arvates siiski vaid Jumala käsud ja keelud ei ole hea ega kurja alus, et heal ja kurjal on pealiskaudsete inimeste puhul olemas: hoopis mingi muu päritolu. Inimteadmistel on Baconi arvates omad piirid, kuid see ei välista looduse tunnetamist, kui peetakse silmas "Kerged sõõmud filosoofiat võivad mõnikord tõugata ateismi, kolme nõuet. kuid suuremad toovad meid religiooni juurde tagasi." (Bacon, Teaduste auväärsusest, lk 93.) Esiteks, me ei tohi näha õnne ainult teaduses ega unustada, et oleme surelikud
vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 4. Täida lüngad Saksa klassik...Hegel ................... pidas oma vaimufilosoofia kõrgemaiks astmeks ...................absoluutset vaimu- esteetilist jumala tunnetamist....... vaimu 5. Millised teosed kuulusid järgmistele autoritele 6. Kuidas määratleda pragmatismi a.Utoopia = T.More Pragmatism b.Politeia = Platon teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant senised d.Õhtumaa allakäik = O
Talupoegadel oli õigus mõisnik kohtusse kaevata. Pearaharahutused (1784) põhjused ja tulemused Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas
maitsmisel ja kompimisel saadud signaalide jäljed.( 1.) Episoodiline mälu Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbielatud sündmustest. Episoodilises mälus talletatakse otsekui lõputu episoodide jadana meie elu mitmesuguseid sündmusi kajastav info. Säärane materjal on autobiograafilise iseloomuga. Episoodiline mälu eeldab läbielatavast ,,teadlik olemist" või teadlikuks saamist, oma keskknna ja iseenda tunnetamist. See mäliliik aitab kunsti-ja kirjandusinimestel hankida oma loometööks hädavajalikke kirjaid muljeid. ( 1.) Semantiline mälu Semantilisse mällu talletuvad ,,puhtad" teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne. Lõviosa semantilise mälu hiigelvarust on kogutud ilma tegevusliku protseduurita. Selle mäluliigi sisuks on universaalse kasutusviisiga teadmised, mis jäävad mällu, ilma et selleks oleks tarvis midagi ,,läbi teha".( 1.)
· talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi 7. 1765.a-positiivsed määrused: · talupojad said õiguse vallasvarale · mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada · mõisakoormistele seati kindlad piirid · talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi · talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata 8. Pietism · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Vennastekoguduste liikumine: · uus usuvool · levis talurahva hulgas
3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE Positiivne enesessesuhtumine ajendab suhtlemisjulguse ning sotsiaalse aktiivsuse. Negatiivne mina-pilt toob aga kaasa rohkem vaidluseid ja tülisid. (Krips, 2005) Toskala nimetab enda kohta käivaid hinnanguid baasilisteks hoiakuteks enesearmastus, sallivus ehk tolerantsus ja eneseusaldus. Kolm eelnevalt mainitud baashoiakut käivad käsikäes, mis tähendab, et üks ei saa ilma teiseta olla. (Krips, 2005) Enesearmastus tähendab enese tunnetamist hea, tubli ja võrdsena. Sallivus nii iseenda kui ka teiste vastu loob võimaluse enesearmastuseks. Sallivus nõuab enese aktsepteerimist just sellisena, nagu sa oled; lugupidamist enda vastu. Eneseusaldus siinkohal on seotud samuti sallivuse ja enesearmastusega, sest kui ma pean endast lugu, siis ma ei karda eksida, sest iga inimene aeg-ajalt eksib. (Krips, 2005) Negatiivse enesessesuhtumisega inimene kaldub käituma vastavalt oma suhtumisele
nähtavat ja kuuldavat keskkonda. Nägemise tundemeele isoleerimine saavutatakse tavaliselt maheda punase kumaga, mis on ajutatud katsealuse silmade külge seotud polikute ping-pongi pallide abil. Kuulmise tundemeele blokeerimiseks mängitakse katsealusele vaikset ühetoonilist või selle sarnaseid helisid. Inimene pannakse mugavalt istuma, keha nõjatatud tahapoole, millega vähendatakse puudutamise tunnetamist. Kaugvaatluse katsetused testivad võimet koguda informatsiooni ülesseatud eesmärkidele, mis on varjatud vaatlejate psüühilise tajumus eest ja on vaatlejast tüüpiliselt eraldatud mõningase distantsiga. Kaugvaatluse eksperiment seisneb selles, et võetaks ülesseatud eesmärgiks üks kogum fotosid, mis koosneb seitsmest fotost ja seitsmest vastusest, mis on omavahel segamini aetud ja siis palutakse erapooletul otsustajal reastada või paari panna
annaabi.ee 
