Luule mõjust ja luuleravist (0)

5 VÄGA HEA

“Luule mõjust ja luuleravist”

Luulemaailm rikastab inimest mitmel moel. Luuletustes olevad sõnad mõjutavad kui ka ravivad inimesi. Autor on öelnud , et: “Luule avardab iga inimese tunnetussfääri. Pärast sisutihedate luuletuste lugemist suhtuvad patsiendid oma probleemidesse teisiti kui luuleteraapia alguses.” Lisaks sellele, luule elavdab kujutlusvõimet ja fantaasiat. Samuti tuleks välja tuua, et kirjandusega tegelemine vähendab inimese psühholoogilist kaitseseisundit. Üldiselt luule parandab meeleolu, annab uusi mõtteid ning tekitab ka sisemisi elamusi.

Inimesed mõistavad luulet erinevalt, sest inimeste teadmised ei ole identsed, kuna elukogemus on igaühel erinev. Igale inimesele võib üks ja sama sõna tekitada erinevaid mõtteid ja tundeid. Seda sellepärast, et inimestele tulevad meelde isiklikud mälestused, mis on seotud teatud sõnadega. Ja just mälestuste pärast võivad osad inimesed negatiivselt reageerida mõne kauni, optimismi täis luuletuse peale. See aga näitab seda, et inimene on psüühiliselt häiritud.

“Riim on luules rakendatav võte, sõnade või sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla.” “ Rütm on iidne nähtus, millega maailmas aset leidvad protsessid on seotud. Rütm tähendab korrapärast liikumist.” Rütm ja riim on olulised, sest rütm võib inimeses välja tuua need tunded, mis olid eelnevalt alla surutud. Samuti on auto öelnud, et: “Luuletuse rütm võib viia inimese isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.” Lisaks sellele peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval.

Luule lugemisest veelgi teraapilisem on luule kirjutamine. Luuletust kirjutades keskendub inimene antud ülesandele, mille abil väheneb kaos ja segadus tunne, samuti korrastatakse ka mõtteid. ” Tuntud Šveitsi psühhiaater ja psühholoog Carl Gustav Jungi on öelnud, et “ Kontseptsiooni järgi ilmneb patsiendil luuletustes kõigepealt oma haiguse projektsioon , järgnevalt lapse arhetüüp, siis kangelane ja lõpuks tema ise.” Lisaks sellele, kui inimene on algul olnud kinnine ja alati kaitseseisundis, siis kirjandusega tegelemine muudab inimest rahulikumaks ning avatumaks.

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

furis Õppematerjali autor

Vastused lugemistestile "Luule mõjust ja luuleravist"

eesti keel lugemistest luule luuleravi luule mõjust ja luuleravist

Sarnased õppematerjalid

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

"Ivanhoe". Eesti ajaloo keskseid sündmusi hakati kirjandusliku ainena kasutama 19. sajandi viimasel veerandil. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe (16821923) ajalooline jutustus "Tasuja". Hiljem on seda suunda jätkanud Mait Metsanurk (18791957), Albert Kivikas (18981978), Karl Ristikivi (19121977), Jaan Kross (1920) jt. ajalooline romaan ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan. ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. Eestis oli ajaluule kõrgperiood aastail 19191923. Ajaluulele on iseloomulikud humanismi ja vaimsuse rõhutamine, üleskutse moraalseks ümbersünniks, sõja ning tõusiklikkuse kriitika. Näiteks Marie Underi (18831980) luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). ajaraamat vt kroonika. aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil

Eesti keel

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–135 T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 KORDAMISKÜSIMUSED Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid?  Kirjanduskaanoni tundmine

Keeleteadus

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 KORDAMISKÜSIMUSED Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? Kirjanduskaanoni tundmine Süvateadmised kaanonisse kuuluvate autorite loomingust, biograafilisest ja kultuurilisest

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

doc

Nüüdiskirjandus

jutust välja lugeda ka selle, et see paralleelsus, mida siin nõutakse, tähendab ka koostööst teiste rahvastega tekkinud energiat, kollaboratsionismist tekkinud mängulisust, loovust, dialoogi, ideedevahetust. Etnofuturismile on üheks opositsiooniks ka etnosümbolism. Selle mõiste pakub välja Kajar Pruul Vikerkaares 1995/12. Selles artiklis ta konstrueerib nõukaaegse eesti kirjanduse pildi ja nimetab selle aja kirjanduse poeetikat mõistega etnosümbolism. Selline nõukaaegne luule peajoon toodab kogu aeg rahvuslikkust, küllalt tähelepandamatul moel. Kogu aeg kannab tekst lõppkokkuvõttes endas mingit rahvuslikku sõnumit. Nt Minni Nurme ,,Sookailudes on loitsud". Selles näeme kõiki tunnuseid, millele on Pruul osutanud. Siin räägitakse mullast ja laanest, sellest, mis seal kõik kasvab. Räägitakse maast. Mingite looduselementide kaudu osutatakse sellele maale. See mets, soo sümbolina tähendabki ilmselt Eestimaad. Nõukaajal ei

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrikos e lüüra saatel lauldav, tundeküllane) on kirjanduse põhiliik. Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku elamused, hinge- ja mõtteliikumised. Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised pärinevad kolmandast aastatuhendest eKr. Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes. Tähelepanuväärsemaks peetakse kreeka soolo- e monoodilist laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal

Kirjandus

docx

Kirjandusteaduse alused

Poeetiline/viipeline ehk kujundid ja kõlamustrid. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus, sõnamängud. Keele loov paindlikkus: keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus on ka igapäevaelus levinud. Luule Luule ehk poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Lüüle ei ole üldiselt jutustav, v.a mõni zanr. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Lüroeepika on värsivormis jutustus, lüüriline laad eepilise pajatusega tasakaalus (valm, ballaad, poeem, romanss). Luule ja lüürika mõisted on väga lähedased, kuid ei kattu. Luules ehk värsskõnes on oluline lüüriline alge, kuid see ei mängi lõplikku rolli. Lüüriline ilme võib olla ka proosal

Kirjandusteadus

odt

11. klassi kirjanduse eksam

kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango", Visnapuu "Amores", Semper "Pierrot", Under "Sonetid", Gailit novellikogu "Saatana karussell"

Kirjandus

Rohkem sarnaseid