Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast?
  • Midagi häirivat takistuseks?
Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast?
Objektiivsus tähendab minu jaoks maailma reaalsuse tunnetamist, mis ei ole sõltuv mõtlejast ja tema emotsioonidest. Selle olemasolul on inimene võimeline registreerima ja võimeline tajuma maailma õigesti. Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina?
Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud probleemid või kui tal ei ole üldse emotsioone. Näiteks, kui ta paneb oma isiklike probleemide kogumi ühte patta, siis tähendab see teadvuste ühesuguseks muutumist. Emotsioonideta või emotsionaalsete probleemidega inimene ei oleks ilmselt siis enam inimene, vaid robot või mõni muu tehniline seade. Emotsioonidega võitlemine või nende üldse kõrvale jätmine ei aita maailma tajuda sellisena, nagu ta on. Inimene ei mõtle enam selge peaga, vaid kõik tema probleemid, emotsioonid või emotsioonide puudumine tekitavad täieliku segadus , mis omakorda põhjustavad normidest väljas olevate otsuste, tegevuste tegemist või sõnade välja purskamist.
Teise põhjusena võib takistada inimesel maailma suuresti objektiivselt tunnetamast religioon . Näiteks, New Age propageerib inimese enda väe või jumalikkuse arendamist . Selle religiooni järgija mõtleb kõrgemat teadvust inimese enda sees. Ta näeb iseennast kui Jumalat, universumit. Inimene on selles religioonis kõige algataja , kontrollija ja jumal. Väljaspool seda ei ole reaalsust. Sealjuures ka kõike negatiivset, mida inimene kogeb (viha, kurbus vms), peetakse illusiooniks. Uskudes, et nad täielikult valitsevad iseenda elu üle, ei ole nende elus midagi negatiivset. Lõppude lõpuks on nii, et inimene areneb New Age'i usus sinnamaani, kus ei ole enam reaalsust.
Samas, kas inimene on siis üldse võimeline maailma objektiivselt tajuma või on kogu aeg midagi häirivat takistuseks? Vastus on jah, sest kõik algab mõtlemisest, millega inimesed täielikult samastuvad. Kui inimene laseb end siin maailmas kõigist oma probleemidest, eelarvamustest ja koormavatest asjadest vabaks, siis võib hakata ta märkama oma mõtete objektiivsust ning tõesust. Kui aga inimene kujutabki või mõtlebki asju ette ja nende tõenäosus on väikene (või ei ole see koguni reaalne), siis tuleb sellist negatiivsust lihtsalt ignoreerida ja pöörata sellele selg.
Meie mõttemustrid kujundavad meie hoiakuid. Kõik meie uskumused või vaatenurgad võivad meile palju haiget teha ning kaotada reaalusetaju, kui me ei ole võimelised neid märkama või korrigeerima. Seega, objektiivsus või mitte-objektiivsus algab kõik mõtlemisest.
Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast #1 Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brgtzl Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

Kas eksisteerib objektiivne teadmine-objektiivne tõde
3
doc

Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde?

Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde ­ mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne ­ mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest,

Filosoofia
Ego
18
docx

Ego

oma mõtted, emotsioonid ning füüsilise keha pingevaba, muutes sellega, ilma hambaid krigistama panevaid jõupingutusi tegemata, suhtumist endasse ja ümbritsevasse. Selles seisundis ei ürita inimene enda sees eksisteerivat negatiivi häbi ning süütundega aina sügavamale oma organismi soppidesse ära peita, kinnitades, et temas seda olema ei pea, vaid vaatab sellele rahuliku ning armastava pilguga, kui samuti ühele Looja väljendusele. See on seisund, kus inimesel on kõigest hoolimata olemas perspektiivplaan, ehk taotlus, kuid eesmärgi saavutamine teda nagu eriti ei huvitagi. Tema huvi on mingiks ajaks mujale suunatud ­ enda sisse. Meie soovitus on alati olnud suunata oma huvi meeldivatesse füüsilistesse aistingutesse, mis omakorda tekitab meeldivaid emotsioone ning mõtteid.] Vaid teadmatuse ning avatusega saate te luua keskkonna selleks, et teie reaalsusesse siseneks midagi uut.See on risti

Inimeseõpetus
Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused
28
doc

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

Õnneks kalduvad paljud käitumis-, mõtlemise- ja tundmisviisid inimestel esinema koos. Sageli kurbust ja ärevust tundev inimene kipub mõtlema, et on saamatu ja rumal, samuti võib ta nutta palju sagedamini kui valdav osa tema ea- ja sookaaskastest. Samas teiste inimeste seltsi ning põnevaid sündmusi otsiv inimene kaldub ennast tihti tundma ka õnnelikuna. Seega pole tarvis kõiki käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise eraldi mõõta: kui me teame, kas inimesel üks spetsiifiline omadus esineb või mitte, võime piisava kindlusega ennustada ka mitme teise omaduse esinemist või mitteesinemist. Q-SORT ­ J.Block'i California Q-sorteerimise tehnika; The Q-Sort consists of a deck of 100 cards, each containing a fairly specific quality within an individual's personality. Examples would be "very outgoing and social," "organized and detail oriented," or "high self-esteem." The goal of the assessment is to determine where a person is at

Ülevaade psühholoogiast
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse

Filosoofia
Sissejuhatus psühholoogiasse-õpiku konspekt
28
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

 Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas)  Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud) PSÜÜHIKA

Tsiviilõigus
Sõltuvused
9
odt

Sõltuvused

piina. Põhjuseks võib olla mingi väline surve, näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured. Selline tegevus ei ole teadvustatud. Alkohol paneb inimest tundma, et kõik on hästi. Sigaretid võimaldavad tunded alla neelata. Narkootikumid viivad hoopis teistsugusesse maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema ja sõltuvalt konkreetsest ainest võib saada ka võltsi ülevustunde. Toit asendab armastust, mida ihaldatakse. Kõik see tuimestab inimeste hingevalu, muudab teadvust ja täidab sisemist tühjust. Kõik need ained (tegevused) pakuvad turvatunnet ja isegi rõõmu ning nendega tegelemine on palju lihtsam kui valuga toimetulek ja oma emotsioonidega tegelemine. Emotsioonide peitmine ja allasurumine aitab säilitada illusiooni õnnest või lihtsalt tavalisest nn

Psühholoogia
Psühholoogia ajalugu
44
docx

Psühholoogia ajalugu

Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu.

Psühholoogia ajalugu
Arenguteooriad
19
docx

Arenguteooriad

-Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium ­ sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema ­kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk ­ füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema)

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun