Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast? (0)

Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast?
Objektiivsus tähendab minu jaoks maailma reaalsuse tunnetamist, mis ei ole sõltuv mõtlejast ja tema emotsioonidest. Selle olemasolul on inimene võimeline registreerima ja võimeline tajuma maailma õigesti. Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina?
Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud probleemid või kui tal ei ole üldse emotsioone. Näiteks, kui ta paneb oma isiklike probleemide kogumi ühte patta, siis tähendab see teadvuste ühesuguseks muutumist. Emotsioonideta või emotsionaalsete probleemidega inimene ei oleks ilmselt siis enam inimene, vaid robot või mõni muu tehniline seade. Emotsioonidega võitlemine või nende üldse kõrvale jätmine ei aita maailma tajuda sellisena, nagu ta on. Inimene ei mõtle enam selge peaga, vaid kõik tema probleemid, emotsioonid või emotsioonide puudumine tekitavad täieliku segadus , mis omakorda põhjustavad normidest väljas olevate otsuste, tegevuste tegemist või sõnade välja purskamist.
Teise põhjusena võib takistada inimesel maailma suuresti objektiivselt tunnetamast religioon . Näiteks, New Age propageerib inimese enda väe või jumalikkuse arendamist . Selle religiooni järgija mõtleb kõrgemat teadvust inimese enda sees. Ta näeb iseennast kui Jumalat, universumit. Inimene on selles religioonis kõige algataja , kontrollija ja jumal. Väljaspool seda ei ole reaalsust. Sealjuures ka kõike negatiivset, mida inimene kogeb (viha, kurbus vms), peetakse illusiooniks. Uskudes, et nad täielikult valitsevad iseenda elu üle, ei ole nende elus midagi negatiivset. Lõppude lõpuks on nii, et inimene areneb New Age'i usus sinnamaani, kus ei ole enam reaalsust.
Samas, kas inimene on siis üldse võimeline maailma objektiivselt tajuma või on kogu aeg midagi häirivat takistuseks? Vastus on jah, sest kõik algab mõtlemisest, millega inimesed täielikult samastuvad. Kui inimene laseb end siin maailmas kõigist oma probleemidest, eelarvamustest ja koormavatest asjadest vabaks, siis võib hakata ta märkama oma mõtete objektiivsust ning tõesust. Kui aga inimene kujutabki või mõtlebki asju ette ja nende tõenäosus on väikene (või ei ole see koguni reaalne), siis tuleb sellist negatiivsust lihtsalt ignoreerida ja pöörata sellele selg.
Meie mõttemustrid kujundavad meie hoiakuid. Kõik meie uskumused või vaatenurgad võivad meile palju haiget teha ning kaotada reaalusetaju, kui me ei ole võimelised neid märkama või korrigeerima. Seega, objektiivsus või mitte-objektiivsus algab kõik mõtlemisest.