hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja hävitavate tumedate tungidega. · Isamaaluulele on iseloomulik luuletaja emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga. · Tema armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat ja teine pool väljendab luuletaja põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. · Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. · Luuletaja äratas tähelepanu futuristlike ja
A rebours 1 Ärevaks(?), räägib armastusest, ent mitte nii positiivselt, on tunda ka negatiivsemat külge Henrik Visnapuu Nooruses uusromantiline, vormitaotlus, modernistlik, eeskätt futuristlik. Isikupära kuuldelises küljes,sõnade kõlas, värsside musikaalsuses. Vastuvõtlik ilule ja inetusele, äge oma armastuses ja vihas, otsekohese,väljakutsuva esinemisega Lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Heitlikkus suhtumises ellu, jumalasse, naistesse, endasse Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat tundeliselt mahe,kaunisõnaline. Naisenimed, mis on huvitava kõlaga (Maria, Ene, Alaea, Ing) Kannatav ja troslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. naistes peitub midagi tabamatut, saatuslikku, ohtlikku. Bravuurse hoiaku taga luuletaja ebakindlus, ahastus ja valu. Võrdleb inimest koeraga. Omane on nukrus.
Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati. · Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud zizzle inimene,kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega. Ta arendas edasi eesti luule keelt ja vormi, otsides neis uusi võimalusi. ( ,,Kaks algust" , ,,Maria","Esimene kiri", ,,Meie aeg","Tõmbtuul". August Gailit(1891-1960)Sündis Valgamaal,Kuiksillal.Hariduse omandas Valgas, Läti kihelkonna-ja linnakoolis ning Tartu linnakoolis.Töötas ajakirjanikuna nii Eestis kui Lätis.Võttis osa vabadussõjast sõjaväeametnikuna ning sõjakirjasaatjana
d)kirjavead 2.Fantaasiad 3.Vabade assotsiatsioonide meetod 4.Unenäod Psühhoanalüütiline isiksuse teooria. Isiksus on dünaamiline energiasüsteem, mis koosneb kolmest alasüsteemist: ID-miski EGO-mina SUPEREGO-ülimina ID- toores, organiseerimata, pärilik isiksuseosa. Selles on pinged, mis on seotud nälja, agressiivsuse, seksi ja teiste primitiivsete tungidega. Toimib vastavalt naudinguprintssiibile, mille ülesandeks on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine. EGO-psüühika käitumist juhtiv komponents. Toimub vastavalt reaalsusprintssiibile, mille ülesandeks on teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajala, mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi. SUPEREGO-kujutab endast moraalset teadvust sisaldades norme, käske ja keelde. Järgib moraaliprintsiipi, mille eesmärgiks on eristada head halvast, õiget vastust.
hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise. Igal inimesl on oma väärtuste süsteem, mis on järjestatud hinnanguliselt. *normid ja sanktsioonid norm on reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Normid kujunevad välja väärtuste alusel. Sanktsioonide abil jõustatakse norme. Positiivne sanktsioon kutsub kordama. Negatiivne näitab eksimust. *rituaalid- rituaalid on meetodid, mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega (nt matused). *siirderituaal- on avalik tseremoonia, millega tähistatakse inimese positsioonide muutumist ühiskonnas (nt lõpupidu, leerid). *sotsialiseerumine on elukestev õppimise protsess, mille jooksul inimene omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast ehk oma sotsiaalset mina (kes ma olen, milline?). *sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsione, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide õpetamine
mis valvureina tõrjet alal hoiavad." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) ,,Juhtu, et kõik osatungid ei astu genitaliteedi teenistusse. Niisugune iseseisvaks jäänud osatung ilmub siis perversioonina (haiglase tungina)... Juhtub ka, et püsima jääb ükskõiksus suguvahede suhtes... ilmub homoseksuaalsuseks hüütud perversioon." (Holtzmeyer, 1934, lk 74) Lapsepõlve seksuaalsus Seksuaalsed instinktiivsed impulsid on meile kaasa sündinud; tegemist on nende samade tungidega, millele infantiilne ego väljatõrjumise teel vastu astub. (Freud, 2003, lk 96) Hariduse, sotsiaalsuse ja seksuaalsuse seostest räägib Freud järgmist. Laps toob sündides maailma kaasa seksuaalse aktiivsuse alged ja isegi toitudes kogeb seksuaalset rahuldust, mida ta püüab leida hiljem tuttava tegevuse, ,,pöidlaimemise" kaudu. Lapse seksuaalne aktiivsus ei arene tema teiste funktsioonidega samaväärselt, vaid sulandub viiendal eluaastal latentsiperioodi
jne).See on omane kõikidel kultuuridele. Tema funktsioonid: 1.annab inimesele kindluse tema arusaama ja käitumisede kohta.(nt.kui teised eestlased arvavad nii siis mina ka). 2.Tugevdab tendentsi elada oma ühiskonnaga kooskõlas 3.Tugevdab sots.solitaarsust. Etnotsentrism muutub purustavaks, hävitavaks e.düsfunktsionaalseks,kui ta kutsub vägivallale ja konfliktile. Rituaalid ja siirderituaalid Rituaal on kultuurist tulenev meetod ,mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega. Nt abiellumine,matuserituaal. Rituaalid tugevdavad kollektiivseid väärtusi,võtavad mure tundmatuse ees ja hoiavad inimese tundeid grupi kontrolli all.Siirderituaal on avalik tseremoonia millega tähistatakse inimesepositsiooni muutumist inimeseühiskonnas 5 Subkultuur kontrakultuur ning piiride säilitamine. Subkultuur on mingi ühiskonna alagrupi kultuur .Selle abil
teaduskeel pole kunagi ühelgi alal inimeste tavakeelde komplikatsioonideta sobitunud. Inimeste kogemustel põhinev kohmakas teadmiste jagamise püüe on minu arvates seksuaalsuse moondumises süüdi ja tõe varjundite kujunemises samuti. ( Anonüümne autor interneti keskkonnast ) Mis on seksuaalsus? Sugutungi ehk libiidot on vahel määratletud kui inimese genotüübile omast järeleandmatut iha ohjeldamatu seksuaalse naudindu järele. Sarnaselt muude tungidega määravad erootilised ja seksuaalsed vajadused ning ihad paljuski inimese tahtest sõlumata tema käitumist, mõtteid ja tundeid nii enese kui teiste suhtes. Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14)
teaduskeel pole kunagi ühelgi alal inimeste tavakeelde komplikatsioonideta sobitunud. Inimeste kogemustel põhinev kohmakas teadmiste jagamise püüe on minu arvates seksuaalsuse moondumises süüdi ja tõe varjundite kujunemises samuti. ( Anonüümne autor interneti keskkonnast ) Mis on seksuaalsus? Sugutungi ehk libiidot on vahel määratletud kui inimese genotüübile omast järeleandmatut iha ohjeldamatu seksuaalse naudindu järele. Sarnaselt muude tungidega määravad erootilised ja seksuaalsed vajadused ning ihad paljuski inimese tahtest sõlumata tema käitumist, mõtteid ja tundeid nii enese kui teiste suhtes. Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14)
E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Psühhodünaamiline kontseptsioon - seletab käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs. süütunne (eesmärk) 3-6 a. +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus -Passiivsus, süütunne 4. Tegutsemine vs
Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe. „Kõik elav tahab väljendada oma võimu“ Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega. Heidegger – tahe olla midagi enamat. Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele).
Moraalinormid on tavad, mis reguleerivad ,,peab" valdkonda kuuluvat käitumist. Seadused on normid, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks. Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, väärtused moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme. Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid on avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. Kultuur koosneb seega sümbolitest, keeltest, normidest, väärtustest, rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. Subkultuuriks nim erinevusi väärtustes, arusaamades, käitumises.
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama
teadvusest välja, summutatakse, unustatakse Näiteks: Inimesel on vaja teha otsus talle raskes küsimuses. Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi. Raskelt täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest välja ,,Mina" kaitse projektsioon Projektsioon omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele Näide (S. Freud): Allasurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete tungidega vanatüdrukule tundub, et kõik ümberkaudsed inimesed käituvad amoraalselt Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine ,,Mina" kaitse ratsionaliseerimine Ratsionaliseerimine enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ ebameeldivat ideed Näiteks: Homme hakkan õppima Eksamil läks halvasti, sest olin nii väsinud ja õpetaja oli ka halb
Probleem: esiteks nauding pole midagi absoluutset. Nauding on suhteline/kontrast, seisneb pinges ja selle vähenemises. Teiseks on seotud valuallikatega. Samas ka häiret mis takistab inimets naudingut saada. 1.Nõrkus meie keha on piiratud. 2.Loodus annab piiravad seadused. 3.Me elame ühiskonnas ja sellega seonduvad sotsiaalsed olendid. Nauding ise seisneb meie tungide ja soovide elluviimised. Eros elutung (seksuaalsus) ja Thanatos surmatung (agressiivsus). Kui inimesel on tungidega kaasnevad erinevad probleemid. Kaitse et in ei kannataks oma ihade pärast ja seda nimetab F tsivilisatsiooni. Selle alus on reaalsus printsiip mõistad oma ihasid ja tead nende olemasolust. Tsiv on sündinud sellest et in kardavad oma ihasid ja tunge. Tsiv ühiskond on kontrollija, mitte vabastaja. Mässumeelsuse akt on seotud hirmuga. Rock laulud on täis kuidas armastus tekitab hirmu. Naist käsitletakse kui Nõida- silmamoondajat. Led Zeppelini lugudes palju kajastub seda teemat
Revolutsiooniline muutus ühiskonna poliitilise ja sotsiaalmajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus Revolutsiooniline situatsioon olukord, kus mitu poliitilist liikumist taotleb kontrolli riigivõimu üle, nende lepitamine on võimatu ja riigi rahvastik toetab märkimisväärselt opositsioonilist liikumist Ristlõikeline uurimus konkreetset hetke jäädvustav uuring Rituaal kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekutavate sündmustega kohanemiseks Roll staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste kogum Rollikaugus kirjeldab ruumi, mida isik saab paigutada ,,mina,, ja ,,mina-teatud- rollis,, vahele Rollikonflikt olukord, kus isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Rolliootused ühiskonna ootused tolli täitja käitumise osas
Ameerikasse jäi elu lõpuni. Looming Teda kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Armastusluule esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat. Armastusluuletuste toon on tundeliselt mahe, pöördumised kaunisõnalised. Ta väljendab põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. Ta luulet iseloomustavad ka aastaajad. 30ndatel hakkas tegelema kodumaaluulega, rahvuslik kodumaakujutus. Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis.
korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney.
· Moraalinormid nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist · Seadusteks nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse tegevuse valdkondade ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks · Ühiskonna kehtivad normid on tuletatud kehtivatest arusaamadest hea ja halva , õige ja väära kohta neid arusaamu kutsutakse Väärtusteks. · Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Avalike tseremooniaid, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas tuntakse siirderituaalidena · Ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõjude eest grupile piire luues ja neid tugevdades( nt erialasõnavara) Sotsiaalne struktuur, grupid ja interaktsioon ¸ühiskonnas Mis on sotsiaalne süsteem?
olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina
agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud, et id tungidega hakkama saada (emotsioonide kõikumine, ebastabiilsus) - SUPEREGO (ülimina): lähtub ideaalsusprintsiibist, südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline taha olla/millseks saada). Kujuneb (5-10a) välja vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel. Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis.
Kliendi rahulolu ei ole adekvaatne teraapia efektiivsuse näitaja. Isiksuseomadused püüdlevad säilimise poole. Käitumise muutus on kõige usaldusväärsem (Beck, 1979). Üks usaldusväärsemaid teraapia näitajatest. Mõõdetav, sümptomid on vaadeldavad. APA töögruppi kuulusid erinevate teaduslike koolkondade esindajad. Teraapia suundade iseloomustus Dünaamiline o Inimese käsitlus seotud alateadlike tungidega ja dünaamikaga. o Hädade käsitlus seotud arenguliste konfliktidega o Teraapia eesmärk lahendada sisekonfliktid o Terapeut-kliendi suhe ennekõike sõltuvus kõikvõimsast terapeudist Käitumuslik inimene = käitumine o Inimese käsitlusel lähtutakse keskkonna mõjul õpitud käitumisest o Hädade käsitlus seotud väära õppimise tagajärjega o Teraapia eesmärk häirivatest sümptomitest vabanemine
valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide organid: politsei, kohus, vangla. Väärtused - ühiskonnas üldiselt kehtivad arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta. Kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis. Moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme. Rituaalid - kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. 3.9. Mis vahe on sub- ja kontrakultuuridel? Subkultuur - erinevused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes, mida nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks. Väga suure mitmekesisuse ühiskonna alagruppide elustiilis on tulenenud paratamatult erinevatest võimalustest, unikaalsetest kogemustest ja vajadustest. Olemuselt üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada
Mina kaitsemehhanismid noppis S. Freudi teostest välja A. Freud ja sai neid 9 (Das Ich und die Abwehrmechanismen, 1936). 11 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © (1) Repressioon e. väljatõrjumine (Verdrängung) on soovimatu tõrjumine mitteteadvusse. Tõrjutakse tungidega seotud soove, unistusi ja mälestusi. Tõrje astub tegevusse siis, kui oht ängistuse tekkeks kaalub üles loodetava naudingu. S. Freud pidas repressiooni teoreetilist mudelit kõigi kaitseprotsesside prototüübiks ja koostisosaks. Seda on palju kõikide psüühikahäirete korral. Kuna repressioonist ei piisa, sest tõrjutud energia otsib kogu oma rakendamata jõuga väljapääsu, lisandub talle tavaliselt mõni teine spetsiifilisem kaitsemehhanism, mis moonutatud väljapääsu võimaldab.
Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme. Väärtused ja normid kooskõlas mõjutavad ühiskonna liikmete käitumist neid ümbritsevas keskkonnas. Nt kui kultuuris on väärtustatud kõrgharidus, siis normid toetavad laste õppimist ja vanemate toetust selleks. 30. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. · Pulmarituaalid · Matuse rituaalid · Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid) · Sünniga seotud rituaalid 31. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab
45. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine Mitteverbaalne kommunikatsioon kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus 46. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist 47. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. · Pulmarituaalid · Matuse rituaalid · Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid) · Sünniga seotud rituaalid 48. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika. Turner: rituaal on kultuuri põhiväärtuste esiletooja, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab rituaalis
Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. 28. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. Siirderituaal avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt. sündminine, surm, meheks/naiseks saamine, abiellumine. 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. nt
elus. (eetiliselt, poliitiliselt) Ajaloos toimunud kuritööd peeti inimeste teadmatuse põhjuseks. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche ei uskunud, et mõistusejõud hakkab nüüd maailma päästma. Võimutahe. Teadmine ja teadus ei ole Nietzsche jaoks piisav vaid tegu on illusiooniga. Ta nägi võimalust inimese jaoks areneda hea ja kurja piiridest välja. N. uurib moraali küsimust. Ta pöördub antiik kreeka poole. Inimese areng oli kooskõlas tema loomulike tungidega, millest tulenes antiigi vaba areng. Kõik elav tahab väljendada oma jõudu. (Darwni mõjutus - liikide teke). "Aktiivne jõu rakendus on teadvusele kättesaamatu" Heidegger - võimutahe kui tahe püüelda millegi poole. Deleuze - võimul on püüd valitseda teiste tahete üle. Võimutahte määra on võimalik kindlaks määrata. On neid kellel on jõudu maailmas (isandad) ja neid kellel ei ole. Jõu hulk on erinev ja ei jagune ühtlaselt. (kvantiteet) (N
,,Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Sellepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustunud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist
Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. Isiksuse strukturaalne mudel Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on
üksteist tõeliselt lugema, kui nad vaid vaeva näeksid, ja see on: Nosce teipsum – loe iseennast. Vastupidi selle tarkusesõna praegusele kasutusele ei olnud see mõeldud selleks, et kiita heaks võimulolevate inimeste jõhkrust oma alamate suhtes ega julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades. Ma räägin tungide – iha, hirm, lootus jne, – sarnasusest, mis on samasugused kõigis inimestes, mitte tungide objektide sarnasusest, milleks on asjad, mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste
Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 28. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism.
Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud. EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb välismaailmaga. Üritab olla moraalne. (kaitsemehhanismid nt. eitamine)
48. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. 49. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid 50. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika.
abstraktsionistid, pollock). 20ndate aastate alguses nad veel siiski selle peale ei tulnud, vaid otsisid muid lahendusi. Kuna spontaanset teed ei söendatud kasutada siis otsustati kalduda hoopis alateadvuse kajastamise poole freud: ka unenäod, illusioonid ja hallutsinatsioonid on sõltumatud mõistuse kontrollist. (freudi seletus unenägudele oli siiski üsna meelevaldne, püüdis unenägusid seostada tungidega) Unenäod täpsed detailid reaalsed, kuid võimatud. Reaalsed detailid irreaalses seoses. MAX ERNST 1891- 1976 Sakslane, liitus sürrealistidega. Katsetas spontaanse joonistamisega. Irratsionaalsed fantaasiapildid, sünge. Ernst ja Dali esindavad sürrealismi, mida nimetatakse veristlikuks (veritas-tõde) kujutavad detaile tõetruult (ka Magritte jne) selle kõrval on teine liin, mis algab realistlike detailide irreaalse kokkusidumisega kuid muutub tasapinnaliseks, loobub ruumist:
sellest, et ta on laste ja täiskasvanu vahepeal. Kuulub 2 erinevasse gruppi ja ta ei tea kummasse ta kuulub. Sellest tulenevadki konfliktid. Vaatles noorust kui sotsiaalpsühholoogilist nähtust. Vaatles murdeealisi kui marginaalsete isikute gruppi. 3. Psühhogeneetiline. Ei eita biogeneetilist ja sotsiogeneetilist lähenemist ja nihutab esiplaanile psüühiliste protsesside arengu. Olemas 3 voolu: 1. Psühhodünaamiline kontseptsioon- seletavad käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson. 8 arengufaasi inimese arengus. Tähelepanu isiksuse kujunemise ajaloolistele aspektidele. Seletab isiksuse arengut sisemiselt omaste tungide kaudu. 1. Usaldus või mitteusaldus 0-1,5 a. +Usaldustunne keskonnapoolsest toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus või häbi ja kahtlus 1,5-3 a. +Eneseusaldus kui "avastamist" julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine 3. Initsiatiiv või süütunne 3-6 a. +Algatusvõime, eesmärgikindlus
peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney.
enda jaoks, nii nagu see tema huvides on? tõde on lihtsalt kokkuleppeline väljamõeldis, mis aitab inimesel maailma organiseerida. nitzsche keskne mõiste on võimutahe (saksa keeles Wille zur Macht) taas kord puudutab nietzsche ka siin vastandust judeokristliku moraali ja antiikmaailma moraali vahel. antiikkultuuris on inimsubjekt aktiivne. kogu antiikse inimese tegevus oli kooskõlas inimloomuse algsete tungidega. see andis antiikajastu inimesele tema vaba arenemisvõime. tungide maailma võttis nietzsche kokku võimutahte kontseptsiooni. võimutahe on tung, mis lubab inimesel ennast maailmas kehtestada, püüelda täiuslikkuse suunas. võimutahe on elutahe, kõik elab tahab väljendada oma võimu. siin on nietzsche tekstis viide ka tolleaegsetele loodusteadustele, ka darwini liikide tekke teooriale.
nimetatakse väärikuseks. Kui vaadelda väärikuse mõistet lähemalt, siis võime täheldada siin eripärasid. Tõeliselt väärikas on karsismaatiline isik, kellest peetakse lugu ja hinnatakse tema täiuslikkust. Kuid sageli kohtame isikuid, kes taotlevad karjeristlikult väärikaks olemist ilma väärikust omamata. Selline tehisväärikus on auahne, võlts ja läbinähtav. Auahnus on seotud sisemiste tungidega, millest S. Freudi järgi olulisemad on elutung, surmatung (tung hävitada), võimutung ja sugutung. Kui emotsioonid ja tungid alluvad ainult mõistuse kontrollile, siis tulemuse määrab moraali tüüp, kõlbluskompetents, eesmärgid, tegevuse otstarve jms. Meelsusmoraali korral kontrollib auahnust lisaks mõistusele veel südametunnistuse hääl. Võimu- ja sugutung ülevõimendatuna loovad aga vitaalse orientatsiooni tüüpi moraali, kus sotsiaalne komponent on tühine
zestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas zest suuremat tähendust kui notari allkiri. Põhjuseks madal kirjaoskus. Zestid kui sotsiaalse kuuluvuse väljendid. Igal seisusel vaimulikul, ülikul, talurahval olid omad zestid, mida nad kasutasid ja mis omakorda määras ka nende kuuluvust. Loe pikemalt Akadeemia nr 1, 2002, Silvi Tenjes "Zestid keskajal" 5.1.8. Rituaalid · Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid. · Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi Etnotsentrism vs kultuuriline relativism · Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. · Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi
Nosce teipsum loe iseennast. Vastupidi selle tarkusesõna praegusele kasutusele ei olnud see mõeldud selleks, et kiita heaks võimulolevate inimeste jõhkrust oma alamate suhtes ega julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades. Ma räägin tungide iha, hirm, lootus jne, sarnasusest, mis on samasugused kõigis inimestes, mitte tungide objektide sarnasusest, milleks on asjad, mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub
põhjusena. Robert Merton oli samuti sotsioloog. Soovis jääda termini anoomia juurde. Pidas anoomia tekkepõhjusi teistsugusteks. Anoomia tekib siis, kui on olulised vastuolud sotsiaalses struktuuris. Vaatles kuritegevuse põhjusena eesmärkide ja vahendite konflikti. Sotsiaalne struktuur: · Eesmärgid pürgimused; nad on rohekm või vähem integreeritud, põhiline komponent ,,grupilise eksisteerimise skeemist". Need võivad olla seotud ürgsete tungidega, kuid pole selle poolt ette määratud. Samas tahame ka kuuluda gruppi ja sotsiaalselt ollakse nii arenenud ja arenetakse ka kiiremini (see on geneetiliselt sisse kodeeritud). Tunnustus aitab kaasa koostööle. · Vahendid iga sotsiaalne grupp seob soovitavate eesmärkide hierarhia nende eesmärkide saavutamisel lubatud ja nõutud vahendite formaalse või mittevormaalse reguleerimisega. Vahendite lubatavus ja selliste regulatiivsete
füsiognoomika on välja arenenud looma füsiognoomikast 16, 17.sajand. Leiti, et iga inimese nägu/keha meenutab mõnd looma või lindu. kui inimene pihitoolist lahkus, pani ta kirja tema portreed ja patud. Neid sai hiljem võrrelda. Teine grupp teadlasi hakkas vaatlema inimese psüühikat. Freud, Jung, Tarde, Pareto. Kuulsaimaks Freud, kelle õpilane oli Jung. Inimene peab pidevalt võitlema metsikute tungidega. Tõi sisse termini süütundega kurjategijad. inimesed kes soovivad saada tabatub ja vanglakaristus võiks lahendada probleemi. Saab aru sellest, et tegu on normivastane, aga tunneb, et ei ole võimeline ennast distsiplineerima. Ka Jung on seda meelt, et alateadvuses on olemas selline lüli e arhetüüp, mida ta nimetas "varjuks". See võib olla tõukejõuks kuritegevusele. Kokkuvõte- Hälbekäitumise tuumvõib peituda kehas või ajus.
annaabi.ee 
