Kiviaeg on muinasaja vanim ja pikim ajajärk. Väljanägemiselt sarnanesid inimesed küll ahvidega, kuid nad kõndisid kahel jalal ning oskasid valmistada kivist ja puidust algelisi tööriistu. Nad oppisid kasutama ka tuld. Alanud jääaeg hävitas loodust ja loomastikku. Eesti alad vabanesid jääst u.11 tuhat a. tagasi ja siin sai võimalikuks looduse ja inimeste elu. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja luust esemeid. Seal elasid inimesed u. VIII aastatuhande keskel eKr. Rohkesti luust ja kivist tarberiistu on leitud ka Kunda lähedalt Lammasmäelt, need arvatakse pärinevat VII aastatuhandest eKr. Peale kivist lihvitud tööriistade valmistati mitmesuguseid teisi asju koduseks majapidamiseks, näiteks korve, potte, kruuse ja kausse. Pottide ja kausside valmistamiseni jõudis inimene aegamööda. Esimesed kunstlikult valmistatud nõud olid
c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid a. Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr i. Küttimine, kalastamine ii. Luust, sarvest, tulekivist esemed b. Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr i. Soome-ugrilased jõudsid Eestisse ii. Uut sorti ornamentidega keraamika iii. Maaviljelus c
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks
talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega. kammkeraamika levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted.
Hõimud, ebavõrdsus. suurtest, eraomand, sugukonnad elasid koos. lihtkogukondlaste maksustamine, ülikkond maavanemad. Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad. Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad. Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves.
huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt.
tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad[5.]. Tööriistadest on leitud palju tahumatuid luust ja sarvedest tehtud esemeid (oda- ja nooleotsi, kirveid ja naaskleid ahinguotsi), veel on leitud kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade tegemiseks kasutati kristalseid kivimeid mida töödeldi kivikildude välja löömisega ning hiljem ka liivakiviga lihvides. Kirved olid varre külge kinnitatud naast rihmadega. Kalapüüdmiseks kasutati juba võrku (leiud Siivertsi ja Lammasmäe asulakohast). Vees liiklemiseks kasutati paati [2.]. Eluolust Kunda kultuuris Keskmisel kiviajal kütiti peaaegu kõiki tol ajal Eestis elavaid loomi.
Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke,
Pärast rasket tassimist jõudsime külla tagasi, mis oli üsna tühi kuna kõik olid läinud metsa või kalale. Nülgisime põdra ära ja eemaldasime sarved. Seejärel lõikasime parajad tükid ja hakkasime endi peredele lõkke kohal süüa valmistama. Varsti jõudsid teised ka metsast valmis ja me sõime koos liha. Pärast söömist oli juba lõuna ja ma hakkasin püütud põdra sarvedest nooleotsi valmistama. Selle jaoks kasutasin tulekivist kõõvitsaid. Ühe nooleotsa valmitamiseks läheb üsna palju aega ja sellepärast tuleb ka küttides lastud nooled üles leida. Jõudsin õhtuks valmis kaks nooleotsa ja sõin veel metsa äärest marju ja juurikaid. Seejärel läksin oma onnikesse ja heitsin oma kuuseokste hunniku ja loomanaha peale magama. Horm Assmann 10B
Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks Trääl ori Raad linnavalitsus (sakslased) Gild kaupmeeste ühendus Suurgild abielus kaupmehed Mustpeade vennaskond vallalised kaupmehed Tsunft käsitööliste selts (ühe eriala inimesed) Hansa Liit Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Madalmaad, P-Saksa ja Liivimaa kaupmeeste ühendus Kunda kultuur tekkis 11 tuh a. tagasi. Tulekivist tööriistad ja kammkeraamika Kammkeraamika kultuur kiviajal. Kammitaoline muster 14 tuh a eKr. Ohverdamine head suhted kõrgemate jõududega Sunnismaine (ori) puudus maa ja vabadus, puudus liikumisvabadus KULTUUR KESKAJAL Isik Eriala Tähtsamad tööd H.Carvel Kloostriülem Asustas dominiiklaste kloostri ja esimese
Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed. Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m² suurune ala. Erinevalt teistest, hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud
kinnituse, et see katastroof polnud lokaalne, vaid sama moodi on luidestunud ka ümbruskonna iidsed põllud ja külad,» ütleb arheoloog Aivar Kriiska. Lisateadmisi saadi ka piirkonna kiviaegsest asustusest. 1920. aastatel kruusa kaevandamisel juhuslikult välja tulnud põdrakolju jälgi ajades leiti linnuse juurest umbes 8 meetri sügavusel kruusast mingist vete poolt laiali uhutud asulakohast pärit kiviaegseid leide: tulekivist ja kvartsist esemeid, mis geoloogiliste kihistuste loogikat arvestades peaksid olema vanemad kui 7000 aastat eKr. Päästekaevamistega avati aga ulatuslikult asulakohta, milles rannasiirdekronoloogia järgi on elatud umbes 3900 aastat eKr. Sealt puhastati osaliselt välja Eestis haruldase kiviaegse elamu jäänused. Rikkalik oli ka leiuaines: tuhanded savinõukillud, kvartsist ja tulekivist esemed, paar nooleotsa ja üks merevaikehe. 4.Humala
järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu töötlemiseks varrega kirveid. Mesoliitikumisisene kronoloogia põhinebki eeskätt nende tööriistaliikide sagedusvahekordadel.
kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr. Tähtsamad tööriistad valmistati kivist. Muistsed inimesed eestimaa pinnal rajasid oma asulad jää sulamisest tekkinud jõgede ning järvede äärde, kuna veest püüti toiduks kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt okste ja mätastega. Kalu püüti ahinguga, hiljam kalavõrkudega.
Üks päev kammkeraamika kultuuris Tere! Olen Ilp ühest järveäärsest asulakesest. Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots, ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majadevahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal. Meestel pole olnud jahil õnne. Täna loodetavasti saavad meie kõhud rasvast liha täis, sest rammu on meil vaja, talv on tulekul. Hiljem hommikul poisikesed juba imetlesid oma äsja valminud jahiriistu, mis olid tehtud juba uhkemast moondekivimist. Nad nimetasid neid kirvesteks
leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Kunda asula arvatakse olevat noorem asula, kui Pulli oma. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Leidude
Rohkesti leidub nende seas mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks
kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga. 54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu.
Muinasaega uurivad teadused: arheoloogia, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad, Kiviaeg §2 Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/Sindi lähedal Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks), ahing(kalapüüdmisel),jäätuur(jäässe augu lõhkumisel),algelised võrgud, luust konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel) Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude
kaunistused) oskus valmistada ja veelgi täiuslikumalt töödelda veekogudest eemale, oluliseks said rohumaad ja nöör tööriistu (kivist, luust, puidust); nt tulekivist kirved maaharimine (oder, nisu, kaer) ning viljakas mullakiht; väheste leidude tõttu võib keraamika olid viimistletud täiuslikkuseni (siit ka teine nimetus venekirvestekultuur); samuti osati valmistada edasi
küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid
Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad,
Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad,
Põllumajanduses kasutatud tööriistad Adrad Adra kasutamisele Eestis hiljemalt nooremal pronksiajal osutab otseselt ja vaieldamatult nii kivikoristus kui ka kamberpõldude tekkimine. Põllulappide suurus ja eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest. Sirbid Peamiseks viljalõikamise vahendiks oli usutavasti sirp. Neoliitikumis tehti sirbid kas puust ja varustati väikeste kiviteradega või siis üleni tulekivist; metalliajal valmistati need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid Tahuliste külgedega jahvekivid koos mõnede jahvatamisalustega on ainsad meieni säilinud tööriistad põllumajandussaaduste ümbertöötamise tarbeks, kuigi neid kive võidi tarvitada mitmeks muukski otstarbeks. Käsitöö Nooremast pronksiajast alates kujunes karjakasvatuse ja maaharimise kõrval välja uudne tegevusliik, millest järk-järgult sai oluline komponent elatusvahendite hankimisel ja elujärje parandamisel
Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika Tööriistad olid paremini töödeldud, savinõude kasutamine, matmiskombe tekkmine Nöörkeraamika Veelgi paremini töödeldud tööriistad, uued tööriistad,mis olid vajalikud maaharimiseks, matmiskombe edasiarendamine Linnuste tüübid Mägilinnus- rajatud üksikutele igast küljest looduslikut kaitstud küngastele
Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise (hüljeste püüdiga) ja korilusega .Sammuti valmistati tööriistu. Enamik tööriistu valmistati kivist, luust ,sarvedest, tulekivist ja kvartsist. Tuntumad tööriistad olid kirved ja ahingud (kasutati hülge püügiks). Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn
elupaigast teel luu- ja marjad, pähklid) Elupaigad eemale. sarvesemete rohkus. jõgede ja Inimeste luid järvede kallastel. pole leitud(välja kaevatud) NEOLIITIKUM 1.Tööriistad tulekivist Hankiv majandus Jõgede ja Maeti asula 5000-1800 eKr Algas savinõude e. 1.Küttimine järvede ääres, territooriumile, Kammkeraamik keraamika 2.Kalastamine rändav eluviis. elamu põranda a kultuur al valmistamisega 3.Korilus Elamud alla. 4000 eKr (Narva kultuur) koonusekujulise Amulettide
i d . Tööriistad kivist,luust,sarvest,puust. Kivimitest kasutati tulekivi (lõhestamisel tekivad teravad servad), kvartsi. Tulekivist ja kvartsist tehti mõne cm suuruseid tööriistu lõikamiseks,kraapimiseks. Suuremate tööriistade jaoks kasutati O K moondekivimeid kivikirved ebakorrapärase kuju ja silmaauguta. Kasutati sageli luid ja sarvi s o ahingute,harpuunide,nooleotsade,pistodade jms jaoks. k s
Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid. Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Ahrensburgi kultuur (10k - 8,5k e.m.a.) Levis Läänemere lõunarannikumaades. Üleminekukultuur paleoliitikumilt mesoliitikumile. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Peamiseks jahirelvaks vibu.
eKr eKr Asulad Pulli, Kunda Valma, Riigiküla Ardu Tegevusalad/ Kalapüüdmine, Korilus, jaht, kalapüük. Maaviljelus(nisu, oder, tööriistad küttimine, korilus. Tööriistad kivist, kaer), loomakasvatus Tööriistad kivist, luust, savist, puust, luust (veised, sead, lambad sarvest, puust, tulekivist, kitsed). Tööriistad kvartsitükkidest. luust, kivist, venekirves. Keraamika - Kammkeraamika Nöörkeraamika Matmiskombed Eestis andmed puuduvad; Maeti asulasse, elamu Kalmistud asulatest
Tänapäevaste eestlaste keelele ja välimusele on avaldanud mõju kokkupuude idapoolseste sugulaste, germaani ja balti hõimudega muinasajal ja hilisemalt ajalt kõik muud rahvad, kes me üle valitsenud on. Muinsaja tööriistad: Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks Uurits - nagu tänapäeval naaskel Kultuuride võrdlus 1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde. Küttimine, kalastamine ja korilus olid põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad
Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi oma teravate äärte tõttu. Kuna seda leidub Eesti vähe, kasutati ka kvartsitükke. Luudest ja sarvedest valmistati Kunda kultuuri ajal näiteks kalapüügiks vajalike ahinguid. Vanimate asukate päritolu Kunda kultuuri elanike päritolu pole veel kindlaks tehtud. Praegu oletatakse, et nad tulid Lõuna- Euroopast. Nimelt on Pulli asula esemeid valmistatud hea kvaliteediga musta värvi tulekivist, mida Eestis aga ei leidu. Sellise tulekivi leikohad asuvad ka veel Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Luustike analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Siiski ei saa neid seostada ühegi kindla Euroopa rahvaga. Neoliitikumi algus Sel ajal võeti esimest korda kasutusel keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist. Sinna sisse segati kivipudru, taimi ja teokarpe. Kujult meenutasid need teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk
muististe rühma, mida iseloomustab sama aeg, ühtne territoorium ja sarnased iseloomulikud tunnused. Acheuli kultuur seostub Homo erectusega, vanimad tööriistad on dateeritud 1,5 miljonit aastat eKr. Uue esemevormina võeti kasutusele pihukirves. Võrreldes varem kasutatud eoliitide, ehk süsteemitult töödeldud looduslike kildudega oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid harilikult 1012 cm pikad. Neid valmistati peamiselt tulekivist, üks ots jäeti ümaraks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul muutus pihukirves õhemaks, selle servad paremini töödelduks õhukeste kildude äralöömise ehk retussimise teel. Pihukirveste kõrval kasutati mitmesuguseid lamedaid tulekivilaaste, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Alguse sa kildtehnikas riistade valmistamine tulekivist äralöödud laastudest. Tööriistade valmistamine oli suur hüpe arengus, sellega said alguse
Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament. Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või 2 ümara põhjaga nõud. Keraamika valmistamise oskus levis nii siiretena kui ka ideedena. nende vahel. Muutused religioonis
a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika
Homo erectus kasutas erinevamaid ning peenemalt töödeldud tööriistu kui H. habilis. Acheuli ajastu (u 1,2 milj 500 000 või 300 000 a tagasi). Kultuuri nimiasula on Prantsusmaal Somme jõe ääres. Acheuli ajastu või Acheuli kultuur on üks kahest varapaleoliitilisest kultuurist. Peamiseks tööriistaks olid pihukirved. Võrreldes varem kasutatud eoliite e süsteemitult töödeldud looduslikke kilde, oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid 1012 cm pikad, tulekivist esemed. Kivi üks ots jäeti ümmarguseks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul töötlus paranes: kirves muutus õhemaks ja selle servi töödeldi paremini õhukeste kildude äralöömise ehk retussimise teel. Pihukirveste kõrval kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks mitmesuguseid lamedaid tulekivilaaste. Alguse sai kildtehnikas tööriistade valmistamine suurema tulekivitüki küljest äralöödud laastudest.
ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui
Acheuli kultuur (Prantsusmaa leiukoha järgi) 1,4 200 000 aastat tagasi Moustier kultuur 200 000 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum) Hilispaleoliitikumis: 1. Aurinac`i kultuur 2. Gravetti kultuur 3. Solutren kultuur 4. Magdalen´i kultuur Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane. Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid. Kromanjoonlaste ajajärgul on hakatud valmistama esimesi kunstiteoseid. Aurinac kultuur. Kujutavalt peamiselt naisi, tehtud luust või sarvest. Willendorfi veenus, esimene leitud kujuke (Willendorf Austrias) 31 000 aastat vana, vanim kuju 32 000 vana. Rõhutatud puus ja rind, pea koos käte-jalgadega on pigem skemaatilised. Nt kujutatud ainult juuksepiiri, käed küünarnukini ja jalad poolikud. Nägu
ELATUSALAD Kalastamine, jahtimine, Küttimine, korilus, loomakasvatus(kitsed, korilus kalastamine, suur lambad, veised, sead), kunstitase maaviljelus, kalastamine, jaht TÖÖRIISTAD Tulekivist ja kvartsist Jahi- ja tööristade Kivi-ja puukõplad tehti; üks põhiliseimaid valmistamise oskus oli tööriistu oli kivikirves; paranenud, laialt oli kasutati luid ja sarvi, levinud kitut tüüpi millest tehti ahinguid, lihvitud kirved ja naaskleid jne talvad
matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis. Arheoloogiline Kultuur ühelaadsete leidudega mustiste rühm Kunda kultuur - Mesoliitikum ehk 9000a-5000a ekr. Tegevusalad: jaht, kalastus, koerte pidamine. Tööriistad: Luust, kivist, puust,luust, tulekivist. Tööriista liikideks olid uuritsad(tükeldati sarvi ja luid), kõõvitsad(roogiti looma rahkasid), kivikirved, talbad(pisikesed kirved),jne. Kammkeraamika kultuur Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad soome-ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala. Veel tegeldi kalastamise, küttimise ning ka kunstiga. Surnuid austati matustega, nad maeti asula territooriumile, kaasa pandi ka hauapanusid N: nuga, kõõvits, või ehe.
19. sajandil pakuti välja, et kõik soome-ugri alghõimud kujunesid välja kusagil Uurali mägede lähistel, kus rahvaarvu kasvu tõttu järk-järgult laiali asuti. Selle arvamuse põhjal pidid ka eestlaste esivanemad pärinema ida poolt. Pakuti ka välja, et eestlaste kujunemisloole on kaasa aidanud ka 3 suurt rahvastikurännet kiviajal. Kunda kultuuri asukad tulid siia arvatavasti lõunast ning seda tõestavad ka osad Pulli asulast leitud esemed, mis olid tehtud tulekivist, mida Eestis kindlasti ei leidunud. Seda leidus looduses kusagil Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Kammkeraamika kultuuri asukaid arvatakse siia tulevat koos soome-ugri hõimudega, sest matustel leiti ümarama koljuga luustikke, millel on mongoliidsed tunnusjooned. Kammkeraamika kultuuri rahvastik pani ka põhialuse hilisemate eestlaste kujunemisele. Nöörkeraamika kultuuri seostati aga pigem lõuna poolt tulnud indoeuroopa hõimudega, kes olevat hiljem segunenud kammkeraamika kultuurlastega.
kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes
majandusviisi poolest. nöörkeraamika ja venekirved 3.2.Nöörkeraamika asuala Eestist on leitud umbes viiskümmend nöörkeraamika kultuuride asulat kuid enamik neist on avastatud juhuslikult ja seega juba pooleldi lõhutult või on nöörkeraamika aegsed kihid teiste kihtidega juba maa sees segunenud. Nöörkeraamika asulate kultuurkiht on enamasti õhuke ja leiuvaene - savinõukillud; vähesel hulgal kivist tööriistu, mille hulgas võõramaisest tulekivist nooleotsad. Nöörkeraamika kultuuri muistised. 1 - asulakoht/keraamika leiukoht; 2 - kaks või enam asulakohta/keraamika leiukohta; 3 - matmispaik; 4 - merepiir u. 2500 aastat e.Kr. A. Kriiska 1999 3.3.Nöörkeraamika kultuuri päritolu Nöörkeraamika kultuuride päritolu on veel segane. Tavaliselt seostatakse neid indoeurooplaste esivanemate sisserände või ka suurte mõjudega. Tähele on pandud, et kogu levikualal on
Harpuunidega kütiti veeloomi näiteks hülgeid ja kopraid. Kiviajal valmistati tööriistasid peamiselt kivist, luust, sarvest ja puidust. Tänaseni pole säilinud sarvest ja puidust tööriistade leide, sest antud materjalid hävinevad kergesti. Kõige rohkem on säilinud kivist tööriistad. Tööriistade valmistamiseks kasutati erinevaid kivimeid- olenevalt kivimite saadavusest ja omadustest. Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, sest ta oli kõva ja hästi töödeldav. Tulekivist valmistati nt. nooleotsi ja kõõvitsaid. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati ka kvartsi. Kvarts on samuti kõva, aga ta on halvemini töödeldav kui tulekivi.Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikseid, vaid mõne sentimeetri suuruseid tööriistu. Tulekivi ja kvartsi töödeldi kivi küljest tükke välja lüües. Veel üheks töötlemiseks viisiks oli retussimine- eseme serva teritamine väikeste kivikildude eemaldamisega. Suuremaid tööriistu nt
1. Uuriti neandertaallaste suhteid kromanjoonlastega ning leitigi, et võis olla nende vahel seksuaalsuhteid (kromanjoonlasest mees ja neandertaallasest naine), kuid Pääbo tunnistas eksimust ning järgnevad tulemused osutusid negatiivseks 2. Tuli välja teesiga, et neandertaallased kujunesid välja 700 000 a tagasi HOMO FLORESIENSIS avastati 2003. a Indoneesias 300 miili Jaavast idas Florese saarel. Sealt leiti 800 000 a vanused kivikirveste tükid (tulekivist) ning kokku 8 sarnase väikese inimese skeletid. Esmalt peeti seda haiguseks pisipealisus tegu oli kääbusrahvaga. Nad oli 1 m pikad, ajumaht ~380 cm3. Surid välja 12 000 a tagasi vulkaanipurske tõttu (HOBBITS :D) N 15.10.09 Paleoliitilised kultuurid ja kunst ARHEOLOOGIA PÕHIPERIOODID: 1. Kiviaeg 2,6/2,5 mln a tagasi 2000 eKr (vt jagunemist allpool) 2. Pronksiaeg Eestis: 1800 500 eKr Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 3. Rauaaeg Eestis: 500 eKr 1225. a 1
kogukondadena, mis koosnesid 2-4jast perest. Tööriistade valmistamiseks kasutati sageli luid ja sarvi. Kammkeraamika kultuur tekkis umbkaudu 4000 aasta paiku eKr. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mida kaunistati kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode- Venemaa aladel. Asulad paiknesid ka enamasti jõgede ja järvere ääres, mõned ka mererannal või isegi väike saartel. Tööriistu valmistati ka tulekivist ja valmistamisoskused olid arenenud. Kasutati ka moondekivi nt kirveste ja talvad jaoks. Kammkeraamika elanike matmiskombeid tuntakse ka paremini. Surnud maeti asulate territooriumile või lausa elamu põranda alla ja neile pandi kaasa ka mingi ese. Kunstitase oli ka kõrge ning vooliti palju loomakeste ja inimeste kujukesi, mida kasutati ka ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna.
Lõke tehti ümber kivide vahel püsti oleva savinõu. Savinõus saab toitusid keeta ja vett keeta. Kammkeraamika asulad paiknevad veekogude läheduses, rannikualal kui ka siseveekogude ääres Eestis. Kammkeraamika kultuuri leviala Läänemere alal. Kammkeraamika kultuur võis kujuneda Laadoga järve ääres, kuid see pole täpselt teada. Kammkeraamika levikuala on küllaltki suur. Kammkeraamika kultuurile on väga iseloomulik tulekivist valmistatud tööriistad. Merevaikehteid kammkeraamika kultuuri muististelt. Vanasti kinnitati neid rõivastele või peakatetele. Läti ja Leedu uskumustest on merevaigul veel tähtsam ja olulisem roll, kurja tõrjumine. Merevaiku on kasutatud ka arstimisel. Ripatseid kammkeraamika kultuuri muististelt – leiame Eesti alal ka inimeste peakujutised või inimnäo kujutised. Need on otsevaates. Karula kirikumüüridel neoliitiline joonis. 15
kultuurilaenud või kaasa toodud väiksemate inimgruppide poolt. Igale arheoloogilisele kultuurile on Antropoloogilisi inimtüüpe ei saa iseloomulik oma antropoloogiline inimtüüp. arheoloogiliste kultuuridega kindlalt seostada. Kunda kultuuri elanikud tulid kusagilt lõuna Kunda kultuuri elanikud tulid idast ja poolt (on leitud mustast tulekivist esemeid: kuulusid soome-ugri rahvaste hulka. seda materjali looduslikult Eestis ei esine, kuid leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes). II. PRONKSIAEG (1800 500 eKr) Vanemal pronksiajal (1800 1100 eKr) suuri muutusi elukorralduses ei toimunud, lisandusid vaid üksikud pronksesemed. Arvestada tuleks seda, et Eesti aladel pole looduslikult ei tina ega vaske, järelikult on pronksesemed mujalt sisse toodud. Arvatakse, et pronksesemed olid ühiskondliku staatuse sümbolid
tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja
Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud vanemal kiviajal.. Keskmisel kiviajal paiksus suurenes. Põhjuseks oli eriti koriluse objektide, puuvilja parem kättesaadavus, paremad väikeloomapüügi tehnikad ja kalapüügi areng. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keskmisele kiviajale on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retušeerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu töötlemiseks varrega kirveid. Keskmise kiviaja kronoloogia põhinebki nende tööriistaliikide sagedusvahekordadel. Keskmisest kiviajast pärinevad esimesed
annaabi.ee 
