Rauaaja periood algab siis kui pronks asendati täielikult esemet valmistamiseks rauaga ja lõppeb Rooma vallutuste ajal umbes Kristuste sünni paiku. Terra sigillata 155 eKr-200 pKr. Meistrimärkide järgi dateeritavad. Raua kasutuselevõtt. 12.sajand BC Levant (Süüria), Väike-Aasia ps, Küpros 10.sajand Kreeka, kõige varasemad tootmismärgid Inglismaal- Hartshill Copse (Euro kõige varasem ) 8. sajand regulaarne rauatootmine parasvöötme Euroopas 6.Skandinaavia eelrooma rauaaeg. Hilisrauaajaks olid olemas juba rauast adraterad, mis aitas harida ka raskeid kuid viljakaid muldi. Hilisauaajal ilmnevad ka vikatid, esimest korda. Vikatid tähendasid seda, et oli võimalik rohkem loomi pidada-neile süüa teha. Ka labidad ja putked ilmnesid siis. Raud esineb ilmneb looduslikult maagina, ühenduses hapnikuna, ehk siis oksiidi kujul. Oksiidid on sellised, mida võib kohe sulatusahju panna, sest nende raua sisaldus on üle 60%.
Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid Peamised põlluviljad olid nisu ja oder ent tunti ja hirssi, hernest, uba ja lina Lisa andsid küttimine ja kalapüük Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud Tihedate metsade tõttu tegeleti seal ilmselt palju alepõllundusega Jahil ja kalapüügil oli sisemaa elanikel suurem tähtsus kui rannikuinimestel Eel-Rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed U 500. aasta paiku jõudsid Eestisse rauast esemed Esialgu suudeti neid hankida vähe, sest raud esemed olid kallid Jätkusid mitmed pronkisaja traditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid jne. Kindlustatud asulad jäeti maha
4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7
aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal. Pronksiaegse kindlustatud asula kultuurkiht on siiski oluliselt paksem, kui eelrooma rauaaegne kiht, mis peaks osutama, et kohta kasutati intensiivsemalt pronksiajal. EELROOMA RAUAAEG (500 ema50 maa) Nõukogude ajal nimetati eelrooma rauaaega varaseks rauaajaks ja rooma rauaaega vanemaks rauaajaks. Seetõttu võib kirjanduses kohata ka neid nimetusi. Suurem osa eelrooma rauaajast on üsna eristamatu nooremast pronksiajast, arheoloogiline materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid kohapeal seda valmistada veel ei osatud. Valter Langi arvates eelrooma rauaaja lõpus
Tacituse aestid: "kohutavad metsad või eemaletõukavad sood" "suured ja ainult rünnakuks sobivad kehad" "ühed ja samad inimesed armastavad niimoodi laisklemist ja vihkavad rahuaega" "kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii meestele kui ka naistele" "kellelgi pole häbi päevad ja ööd läbi juua" "täringuid mängivad nad ... sellises võidu- ja kaotusehulluses, et olles kõik maha mänginud, heidavad nad viimse lõpuviske omaenda vabaduse ja keha peale" Keskmine rauaaeg (500-800 pKr) U 500 pKr hakati Eestis: ehitama LINNUSEID peitma senisest enam relvi ja ehteid. Vaenulike naabrite rünnete eest oli vaja kaitsta oma varandust. Linnuseid on 4 tüüpi Kes olid sõjakad naabrid? Lõunas latgalid, lätlaste esivanemad Idas slaavlased Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid
Sisukord Sissejuhatus......................................................... 3 Eelrooma rauaaeg üldiseloomustus................. 4 Muistise üldiseloomustus.................................... 6 Savinõud.............................................................. 8 Kokkuvõte............................................................ 10 Sissejuhatus 2 Milline oli elu Eestis varasemal eelrooma rauaajal, seda ei teatud enne 1930.
Kuna lohukivid paiknevad piirkondades, kus tegemist põllujäänustega, siis oletus, et neil seos põlluharimise/viljakuse kultusega. Pronksiajal arenes rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa, sest pronksi saadi kaubavahetusega seal rohkem; seal mullakiht õhem ja tolleaegsete tööriistadega seda parem harida. Rauaaeg Jaguneb vanemaks (500 eKr-450 pKr), keskmiseks (450-800) ja nooremaks (800-1200) rauaajaks. Jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Vanem rauaaeg saab alguse siis, kui Eesti aladelt on leitud raudesemeid tööriistad, relvad. Need sissetoodud, kohalikud tulevad ajaarvamise vahetusel. Sütt põletati miiliaukudes maapinna sisse kaevatud kanal, pandi puid täis, pealt kaeti mätastega, puud pandi põlema ja ei põlenud mitte tuhaks vaid söestusid. Selle abil saadud sütt kasutati rauasulatusahjudes. 7 kg soorauamaagile läks 0,7 kg puusütt, sellest sai paar kg rauda. Rauda kasutasid kohalikud sepad tööriistade valmistamiseks
Kiviaeg.elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tarandkalmetesse-enamasti põl
annaabi.ee 
50 punkti
~ 8 lehte
49 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid