Narva kultuur (0)

Olustvere TMK
Märt Seimann
Narva kultuur
Olustvere 2012

Narva kultuuri valisin kuna teised teemad olid ära võetu. Teema kohta infot eriti palju polnud. Teemas saate teada millised näevad välja Narva kultuuri aegsed savinõud ja kuidas neid valmistati ,samuti seda millega tegelesid inimesed ja kus nad elasid.

Narva kultuur

Narva kultuur sai oma nime 1950.aastail Narva jõe alamjooksult leitud muististe uurimisel. Narva kultuuri asula hõlmas, aga lisaks Eestile ka Lätit, Leedu põhja osa ja venemaa loodeosa.
Präeguseks teatakse Eestis enam kui paarikümmend narva kultuuri asulaala. Nendest vanim, Riigiküla IV (asulakohast avastati 2 veidi maasse süvendatud 6–8 m läbimõõduga elamupõhja ja 2 hauda, leiti rohkesti luu- ja kiviesemeid ning narva ja kammkeraamikat) asulakoht Narva lähistel, kannab dateeringut 5000 aastat eKr. Samas on Narva kultuuri kõige varajasemad dateeringud saadud läti idaosast ja arvestades keraamika oskuste levikusuunda võib eeldada ,et kõige vanemad Narva kultuuri asula kohti ei ole Eesti aladelt veel leitud .Narva kultuuri alla kuuluvadki eesti vanimad keraamika leiud .
Keraamika valmistamise oskus ja narva kultuuri tekkimine ei toimunud järsku. Arvatavasti levisid teadmised savinõude tegemise kohta aeglaselt mitme inimpõlve vältel, Eestis tõenäoliselt lõunast-põhja suunas. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal . Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes . Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali , Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud.
Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise (hüljeste püüdiga) ja korilusega .Sammuti valmistati tööriistu. Enamik tööriistu valmistati kivist, luust ,sarvedest, tulekivist ja kvartsist. Tuntumad tööriistad olid kirved ja ahingud (kasutati hülge püügiks).
Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad , kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid . Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn

Narva kultuuri savinõud

Eestis võib eristada kolme narva kultuuri aegset keraamika piirkonda: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja saared. Üldkujult ja valmistusviisilt on nõud igal pool sarnased: kitsad savilindid olid üksteise peale pandud, et teha üsna suured ümara suuga ja teravatipulise põhjaga savinõud. Savi sisse segati olenevalt piirkonnast näiteks teokarpide, taimede või kivide tükke. Saarte peal kasutati ka zamotti ( purunenud savinõude tükkis). Nõude pinda siluti rohutuusti või mõne hambulise servaga esemega, nii et nõu pind jäi kitsaste triipudega kaetuks. Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Saartel oli nõude seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem
Suurimad erinevused piirkondade vahel on nõudele kantud ornamendis. Nõusid kaunistati kammilaatsete esemetega savisse jälgi tehes ning igasuguste muude täkete, lohkude ja soontega. Lõuna-Eestis kaunistati nõusid kõige rohkem, saartel kõige vähem. Ornamendiga kaeti üldiselt ainult nõude ülemine osa. On võimalik, et mõnikord värviti nõusid ookriga punaseks.
Toorest savist tehtud nõud kõigepealt kuivatati ja siis põletati maa sees olevatesse aukudesse tehtud lõketes või lihtsalt maa peal olevates lõketes. Niiviisi ei olnud põletustemperatuur kuigi suur (alla 700 °C). Pottides keedeti või lihtsalt hoiti toiduaineid, nõude kasutamist keedunõudena tõestab mõnede leitud nõude sisepinnale kõrbenud orgaanilise materjali kiht. Keraamiliste nõude väärtusest annavad aimu leiud, mis näitavad, et vahel on püütud vigasaanud esemeid parandada.
Narva tüüpi keraamika killud Narva Joaoru asulakohalt
Narva tüüpi keraamika killud Kääpa asulakohalt
Referaati kirjutades õppisin palju uut narva kultuuri kohta. Sain teada kus elasid tolle aegsed inimesed ja millega nad tegelesid. Väga palju uut sain teada ka Narva kultuuri aegse keraamika kohta. Teema minu arust väga huvitav ei olnud.
Kasutatud lehed:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keraamika
http://www.histrodamus.ee
http://ornament.dragon.ee/
7