Narva kultuur (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

Kiviaeg

(pildil on protsess kujutatud vastupidises suunas!) 2 Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. MESOLIITIKUM 9600-5000 ema Kunda kultuur. Vanimad asulad. Eestis oli mesoliitikumis maad hoopis vähem, kuna suur osa oli veel mere all. Peipsi järv oli olemas põhiliselt vaid põhjaosas, Võrtsjärv seevastu oli praegusest palju suurem. Eestis valitses sel ajal soojem, boreaalne kliimaperiood. Siin leidus rohkesti metsa, kus kasvas palju kaski ja mände. Pulli asula ­ vanim asula Eestis Dateeritud 9000-8550 ema. (Sindi-Lodja asulast Pärnu lähedal loodeti mõned aastad tagasi leida vanimaid

Ajalugu

7

docx

Ülevaade Eesti muinasajast

· PALEOLIITIKUM ­ 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM ­ 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM ­ 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG ­ 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG ­ 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum

Euroopa muinaskultuurid

41

pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Bulgaarias, Rumeenias. Starcevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna vanim paikne asustus, elanikud tegelesid veel ka küttimise ja korilusega. Keraamika algul üsna jämedakoeline, aja jooksul muutus see pareminitöödelduks, hakati maalima. Körös on kultuuri Ungaris levinud haru, nimi Körösi jõelt. Keraamika suhteliselt sarnane, maalitud nõusid vähem. Starcevo-Körösi kultuur levis suurel alal erinevates loodustingimustes. Siin viljakaid tasandikke ja allikate lähikondi, kus muld on püsivalt niiske. Neile aladele jäid paljud viljelusmajandusega tegelevad kogukonnad elama pikkadeks sajanditeks; kõige kauem olid kasutusel asulakohad, mille juures oli kõige rohkem sobilikke põllumaid. Sellel alal arenes u 3000 eKr metallurgia. Starcevo-Körösi kultuuri järglasena eristatakse Serbias alguse saanud Vinca kultuuri (6.­3. at eKr)

Ajalugu

19

doc

Arheoloogia - konspekt

 järgnevusse panna. Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida. 7. Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19.sajandi II poolel. Oli enda sõnul saksa rahva patrioot, tegeles germaani muististe uurimisega. Hakkas leiukohti kandma kaardile. Kaartide kasutamine viis arheoloogiliste kultuuride eristamiseni. Temast sai veenudnud natsionalist ja vanade germaanlaste ülistaja. Tänu germaanlastele Euroopa kultuur, hoidnud kultuuri puhtana jne. Üks esimesi tõsiselt riigiideoloogia teenistuses olevaid arheolooge. Inimese kujunemine. Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid. Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir.

Ajalugu

67

pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle kasutamisperioodi pikkusest ja intensiivsusest. Kultuurkiht võib olla nii ühe- kui ka mitmekihiline. Arheoloogiline kultuur ­ kui teatud territooriumi muististe uurimisel on täheldatav ühtsus. Ühise alaga seotud muististe rühm, mida ühendab ka samast ajast pärinemine ja ühised tunnusjooned. Arheoloogia Lähedalt seotud antropoloogiaga ja ajalooga. Antropoloogia laiemalt on uurimus inimestest, nii inimeste füüsilisest karakteristikutest kui ka mittebioloogilistest karakteristikutest, ehk kultuurist. Selles üldises tähenduses mõistetakse kultuuri kui

Ajalugu

36

docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas

Kategoriseerimata

23

pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku. Kirik mattis sealt leitud luustikud surnuaeda. Koopas oli päris paks kultuurikiht ­ Aurignaci kultuur. Esimeste leitud kromanjoonlaste ajumaht oli suur ­ 1600-1900cm3. Neandertaallaste juurest leiti 3-4 erinevat tööriista, kromanjoonlaste juurest 10. Neandertaallased surid Euroopas välja üsna pea pärast kromanjoonlaste tulekut. Arvatakse, et homo sapiens kujunes välja Põhja-Aafrikas ja rändas sealt välja. Euroopas olid nad 40k aastat tagasi, Ameerikas 15-35k aastat tagasi. Geneetikaga tegeleval Svante Pääbol õnnestus 1985 aastal 2400 aastasest egiptuse muumiast DNA kätte saada

Euroopa muinaskultuurid

18

doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

Rauaaeg Eestis: 500 eKr ­ 1225. a 1. KIVIAEG (2,6/2,5 mln a tagasi ­ 2000 eKr) ­ jaguneb: 1.1. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1.2. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9500 eKr ­ 4000 eKr 1.3. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 4000-2000 eKr 1.1. PALEOLIITIKUM - 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln ­ 200 000 a tagasi) Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a ­ 200 000 a tagasi) 2. Keskpaleoliitikum (200 000 ­ 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 ­ 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)