kodifitseeritud; kohtupretsedendid · Skandinaavia õigussüsteem AÕ ja EÕ, ent eraõigus pole kodifitseeritud Õigusnormid jagunevad siseriikliku süsteemi alusel: · Avaliku õiguse normideks riigiõigus, haldusõigus, maksuõigus, karistusõigus, menetlusõigused · Eraõiguse normideks tsiviilõigus (on pm eraõiguse tuum, jaguneb omakorda üldosaks, asjaõiguseks, pärimisõiguseks, võlaõiguseks ja perekonnaõiguseks), kaubandusõigus ehk äriõigus, rahvusvaheline eraõigus (sisaldab nn kollisiooninorme näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa
poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused, Seadlused, Määrused, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ÕIGUSAKTID: õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi ERAÕIGUS:Majandusõigus,Kaubandusõigus,Tsiviilõigus AVALIK ÕIGUS:Riigiõigus,Rahvusvaheline õigus,Konstitutsiooniõigus,Kirikuõigus,Haldusõigus ÕIGUSSÜSTEEM:õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.Eesti kuulub mandri-euroopa õigussüsteemi Indrek Teder-Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste õiguste kaitse ja edendamine
Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada.
Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus
vabastama vandekohtust - Excused from jury service vahi all hoidma - Remand the person in custody valve a burglar alarm vandekohtunikud- Jurors vandekohus - The jury vägistamiskatse - Assault väiksem õigusrikkumine minor offence väiksemad õigusrikkumised - Minor offences- õigeks mõistma - Acquits õiglane kohtumõistmine a fair trial õiguserikkumine - Tort ära hoidma kuritegu prevent a crime from happening äriõigus - Corporate law äriõigus/kaubandusõigus - Commercial law äriühingu õigus - Company law ühehäälselt või enamiku poolt heaks kiidetud kohtuotsus - Unanimous or majority verdict ühiskondlik töö - Community service ülemastmekohtu advokaat - other barristers not concerned with the case
hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega 28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt:
vastuvõtmine(5aastat, eestist 6 liiget, kokku 706 liiget) EL Nõukogu liikmesriikide valitsuste esindus, ÜL: seaduseelnõu arutlus. Euroopa Komisjon EL esindus ja täideviiva võimu esindus, ÜL: algatada seaduseelnõusid, jälgida täitmist. Euroopa kohus Luksemburgis, EL seaduste tõlgendamine, lõplik otsus. Euroopa kontrollikoda luksemburgis - Kontrollida EL eelarvet/raha Eraõigus majandusõigus, kaubandusõigus, tsiviilõigus(võla, asja, perekonna,töö) Avalik õigus rahvusvaheline, riigi ja konstitutsiooni, kiriku, haldus, kriminaal, protsessi, finants. Fraktsioon ehk saadikurühm on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus. Opositsioon vastasrind, vastuseisjad. Partei või parteide Ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti Erinevatel seisukohtadel. Koalitsioon ühendus, liit. Mitme partei põhjal demokraat-
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Servitus personarum personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii hääleõigus Ius honorum õigus oma kandidatuur välja panna Ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide loodud õigus) Ius commercii kauplemisõigus/kaubandusõigus Ius connubii abiellumisõigus Roomas, õigus astuda abiellu 7. Donatio propter nupitas mehe kink naisele pulmade puhul Donatio ante nupitas mehe kink naisele enne pulmi 8. Locatio-conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahe- külgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) Locatio paigutamine, rendile andmine, välja üürimine, rendileping Locatio-conductio operarum tööleping
protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid · Õiguslikus peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Kohtusüsteemid: · Anglo-Ameerika kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1
täidaks. Õigus. Ühiskonnaelu olulisem reguleerija on õigus. Õigus reguleerib inimestevahelisi suhteid üldiste reeglite(normatiivide) abil. Seadused ja õigusnormid- loe ja õpi 9.kl. õpikust lk.24-28. Õiguse struktuur: I. Eraõigus: 4 1. Tsiviilõigus: võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Tööõigus 2. Kaubandusõigus 3. Majandusõigus II. Avalik õigus: 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus, konstitutsiooniõigus 3. Kirikuõigus 4. Haldusõigus 5. Kriminaalõigus 6. Protsessiõigus: tsiviilprotsessiõigus Kriminaalprotsessiõigus 7. Finantsõigus Õigusriik Riik. Tsiviilühiskond. 5
/. 19. saj. eraldusid Mandri-Euroopa õigussüsteemist 2 allsüsteemi: *romaani e. prantsuse õ. süsteem /reguleerida vaid üldpõhimõtted/ ja *germaani e. saksa õ. süsteem /reguleeritakse kõike keerukalt ja aeganõudvalt notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma õ suur mõju). Germaani süsteem omaks võetud enamikus Ida- Euroopa maades, s.h. Eestis. Miliseid õigusharusid teate ja millisesse kuulub toiduseadus? Tabel! eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud
Ametnike hierarhia : Riigiteenuste ametikohad : 1) Kõrgemad ametnikud : Valitsusametnikud,Juhid, Nõunikud 2) Vanemametnikud 3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust
4. Riigilõiv 2. Ringkonnakohus-riigilõiv 2.1 Vaidlustamine-3 kohtunikku(tsiviil,kriminaal ja haldusasjad) 3. Riigikohus-kassatsioonikautsjon-makstakse riigikohtu arvele-tagastatakse-1. Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt. Ei tagastata,kui nõuet ei rahuldata või ei arutata. Riigikohus *3 kohtunikku-kassatsioon,arutaja kassaator *tsiviil,kriminaal,haldusasju-3 kolleegiumi *põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1.eraõiguslikud-äriühingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriühistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne) Luuakse erahuvides
· Avalik järelvalve. Massiteabevahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 7 KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi kohustuslik tunnus. Õigus: · Eraõigus: Majandusõigus. Tsiviilõigus: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Kaubandusõigus. · Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Kohtusüsteemi funktsioonid: · Õiguskorra tagamine. · Kodanike õiguste kaitse. · Konstitutsioonilised funktsioonid: Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Ülemkohus täidab erinevate võimuinstitutsioonid või tasandite tasakaalustaja rolli.
Igatahes peab üks osapool olema riik.. Avaliku õiguse alla kuuluvad: Rahvusvaheline õigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, finantsõigus, protsessiõigus ja haldusõigus. St seadused,.mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid. Eraõigus reguleerib eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks. Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses
Adresseeritud: kõigile. 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. Avalikuõiguse normis riik alati nõuab midagi või kohustab millekski. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Eraõiguslikus normis pooled on võrdõiguslikud, üks ei tohi teisele ettekirjutusi teha, mõlemal poolel on õigused ja kohustused. Eraõigusesse kuuluvad nt tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. 10. Lihtnorm või liitnorm. Lihtnorm – võetakse tervikuna kasutusele. Liitnorm – koosneb mitmest lihtnormist. Normis esineb sidesõna või. Normis on ka enne ja-d olevad komad ka ja-d ning enne või-d olevad komad ka või-d. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust (T) ja õiguslikust tagajärjest (R). Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui
Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib: Seandus andlik võim Täide saatev võim Kohtuvõim Inimene, ühiskond ja riik Eritatakse kaks põhilist ühiskonna mudelit: Riigikeskset Inimkeskset Riik -> ühiskond -> inimene Diktaatorlikud riigid
liikuv galeer ning laiemad ja aeglasemad purjede jõul liikuvad kaubalaevad. Suuremad laevad olid üle 30 meetri pikad ning veeväljasurvega üle 1000 tonni. Sel ajal võeti kasutusele magnetkompass ning endisi külgedel asuvaid tüürmõlasid asendav ahtris asuv tüür. Riskantne, aga tulus meresõit aitas kaasa linnade majanduse arengule. Kallist kaubareisi rahastati sageli hulgakesi (commenda), tekkisid pangad ning riskide vähendamiseks kindlustus, arenes rahvusvaheline kaubandusõigus. Nii sai Põhja-Itaaliast tolle aja Lääne-Euroopa kõige jõukam ja arenenum piirkond. Külaelu koondus kiriku ümber. Piirkondlikku ühtekuuluvustunnet aitasid tugevdada tähtpäevad, usutalitused, tööd ja muu vastastikune abi ning ühine vastuhakkamine võõrastele. Linnade jõukus ei tähendanud aga linnade tagamaade jõukust. 13. sajandi jooksul kasvasid kiiresti külakogukondade maksud, linnadele tuli anda soodsat laenu, maksta külades viibivate ametnike
- tööpanuse kaudu - teenuste kasutamise kaudu - mõnel muul sarnasel viisil 18. Ettevõte Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t. ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtjatega). 19. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga, see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi ÄS alusel, selle põhilised tunnused on: - äriregistreid peetakse maakohtute juures
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17
Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku- ja eraõiguse normid Kõik õigusnormid jagunevad traditsioonide kohaselt avaliku õiguse ja eraõiguse normideks. Nii era- kui ka avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid. Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõigusesse kuulub näiteks tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Era- ja avaliku õiguse normid on mitmeti seotud. Seos võib avalduda juba üksikutes õigusvaldkondades enestes. Tööõigus pole näiteks ainult eraõiguslik, vaid seal on ka avaliku õiguse õigusnorme (kollektiivleping). Sidemed era- ja avaliku õiguse vahel võivad olla ka funktsionaalsed
Põhiseaduslikkuse järelvalve kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi.
Põhiseaduslikkuse järelvalve kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi.
Õigus jaguneb: AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS (eraisikute vahelised suhted) a) rahvusvaheline õigus tsiviilõigus b) inimese ja riigi suhted võlaõigus. tööõigus asjaõigs haldusõigus äriõigus finantsõigus kaubandusõigus protsessiõigus karistusõigus Kohtuvõim on riigi kolmas võim ja on sõltumatu nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust. Tegeleb õigusemõistmisega ja põhiseadusliku järelevalvega , s.t. vaatab, et kõik oleks riigis seaduslik ja vastaks põhiseadusele. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline: I aste maa- või linnakohus arutab kohalikke asju või kohapeal toimepandud asju. Apellatsioon edasikaebus ringkonnakohtusse kui süüdimõistetu ei ole kohtuotsusega rahul
nähtust. Esiteks, õigus kui ajalooliselt muutuv ühiskondlik nähtus ja üldine sotsiaalne kategooria (selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt). Teiseks, õigus kui konkreetne õiguse allikate süsteem; samuti õigus kui antud ühiskonnas selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”
tähelepanu õigussüsteemi süstematiseerimisele. Mandri-Euroopa a Romaani-Germaani õigussüsteem süstematiseeritud. Skandinaavia süsteem süstematiseeritud. Avalik õigus Riigiõigus Haldusõigus Maksuõigus Karistusõigus Menetlusõigused (haldus, krimi ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) Tsiviilõigus Perekonnaõigus Võlaõigus Asjaõigus ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Rahvusvaheline õigus Intellektuaalne omand Muud normid, mis tulenevad üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide kogum on kuidas koostatud
Skandinaavia süsteem – süstematiseeritud. Avalik õigus Maksuõigus Karistusõigus Riigiõigus Menetlusõigused (haldus, krimi Haldusõigus ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Tsiviilõigus Rahvusvaheline õigus Perekonnaõigus Intellektuaalne omand Võlaõigus Muud normid, mis tulenevad Asjaõigus üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum
Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914 22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914 23. Tsiviilprotsess aa. 1800-1914 24. Kriminaalõigus aa. 1800-1914 25. Kriminaalprotsess aa. 1800-1914 26. Tööõigus aa. 1800-1914 2 Eesti õ. ajal 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis. Sugukondliku korra aluseks oli tava- tavaõigus. Kuna kohus, kui selline puudus, oli lubatud omakaitse, st. Isik kaitses ennast oma jõududega. Edaspidi hakkas tekkinud probleemide vastu
2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1.9.1994 3. Perekonnaseadus 1.1.1995 4. Pärimisseadus 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus 1.7.2002 3 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus · pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees? proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus; merekaubandus; väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank. Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahekord dualistlik (kaubandusõigus on iseseisev
tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1.9.1994 3. Perekonnaseadus 1.1.1995 4. Pärimisseadus 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus 1.7.2002 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus · pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees? proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus; merekaubandus; väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank. Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahekord dualistlik (kaubandusõigus on iseseisev
Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime
..............................15 Aktsiaselts(AS)..............................................................................................................................16 Äriühinguid....................................................................................................................................20 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................23 3 Sissehuhatus Äriõgus ehk kaubandusõigus on õigusenormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi igal Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Ühesõnaga, samad õigused on välisriikide kodanikel, kes tegutsevad Eestis.
Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina Preetori ediktid Formulaarprotsessi loomine 3) Ius publikum vs Ius privatum Ius publikum: Riigiõigus Karistusõigus Finantsõigus Sakraaõigus Ius privatum: Eraõigus, st tsiviilõigus kitsamas tähenduses, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus Kaubandusõigus Rooma isikuõigus Gaiuse isikute jaotus (G.1,9-1,12) Personae (isikud): Liberi (vabad) Ingeni (vabalt sündinud) Libertini (vabaks lastud) Latini (latiinid – polnud rooma kodanikud, kuid neil olid põhimõtteliselt samad õigused, mis rooma kodanikelgi) Cives Romani (Rooma kodanikud) Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui
(haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus karistusõigus menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ. rahvusvaheline õigus Eraõigus: tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus: perekonnaõigus äriühingu õigus asjaõigus pankroti õigus pärimisõigus konkurentsõigus võlaõigus väärtpaberi õigus Riigiõiguse reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik riiki ning õigust
.................................... ...............................................19 3 6. Äriühingute erinevused. Tabel.............................................................................................. ....24 7. Kasutatud allikad............................................................................................ ..............................26 1.SISSEJUHTUS ÄRIREGISTRISSE. ÄRIÕIGUSE PÕHIMÕISTED. Äriõigus (kaubandusõigus) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusküksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseaduslik (ÄS, RT I, 2005, 63, 481; 2009, 30, 178). Äriseadustiku üheks põhieesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis
tekkimiseni. Mõned Hansa õiguse konstruktsioonid, eriti krediidi jaoks (nt kinnisvara krediidiõigus) olid rooma õiguse vastavatest instituutidest tunduvalt arenenumad. Siis pole ka imestada, et primitiivsema õigusega väikesed linnad pöördusid tihti juhtivate hansalinnade poole palvega lubada kasutada nende õigust. Linnaõigusest sõltumatu oli rahvusvaheline kaubandusõigus lex mercatorum, mida tavaõiguse vormis rakendasid spetsiaalsed turukohtud ja mille menetlus oli suunatud protsessi lühendamisele. Teine eraldiseisev õigus oli mereõigus, mis pärines Vahemere piirkonna tavaõiguslikust õiguskorrast antiikajal ja mis osaliselt esines ka rooma õiguses. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, mis eristas teda maaõigusest, kus oli esikohale seatud omandiõiguse kaitsmine, mis põhjustas erinevate
ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks 6. Seadused ja õigusnormid. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
d.v. Levinud oli telefoniõigus Lisaks veel nt. hinduistlik õigussüsteem, Kaug-Ida õigusüsteem (Korea, Vietnam), judaistlik õigussüsteem Eesti õigussüsteem Õigus jaguneb: · Eraõigus o Tsiviilõigus Tööõigus Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus o Kaubandusõigus o Majandusõigus · Avalik õigus o Kirikuõigus o Riigiõigus (põhiseadus) o Rahvusvaheline õigus o Protsessiõigus (kohtupidamisega seotud) o Kriminaalõigus Õiguseallikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised õigusloomed, aktid Eesti põhiseadus: See on kõige tähtsam seadus ja teistele seadustele aluseks. Seal on olulised järgmised probleemid:
A Perekonnaõigus. Perekonnaõigus reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid. Peamisteks instituutideks on abielu, sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, lapsendamine ja eestkoste. P Pärimisõigus. Pärimisõigus reguleerib - vara üleminek isiku surma korral. Peamisteks instituutideks on pärimise alused (pärimine seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi) ning pärimise käik. P 2) ÜHINGUÕIGUS (ka äri- või kaubandusõigus) - juriidiliste isikute alustamine ning tegevuse lõpetamine. Kuidas osaühingut asutada? Kuidas see tegutseb? Kuidas toimub selle likvideerimine? Sinna alla kuuluvad äriseadustik, MTÜ seadus - seadused, mis reguleerivad juriidilisi isikuid. Eelkõige ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid reguleeriv õigus. Peamiseks tsiviilõigusest eristavaks tunnuseks on peetud eelkõige seda, et äriõiguse subjektid on professionaalsed tootjad, vahendajad ja kauplejad,
Religioossed õigussüsteemid · Islami õigus · Kanooniline õigus · Heebrea õigus 1. Arhailine õigus (rahvaõigus) 2. Ilmalikud õigussüsteemid (õigusteaduss/rooma õigus) · Feodaalõigus · Manoriaalõigus (reguleeris mõisaomaniku ja talupoegade vahelisi suhteid, eesti keeles võiks olla ka mõisaõigus kuid on eesti keeles ideoloogiliselt koormatud) · Linnaõigus · Kuningaõigus · Kaubandusõigus. Kaasaegne õigussüsteem: 1. relegioossed õigussüsteemid: · islamiõigus · heebreaõigus · kanooniline õigus (rooma-katoliku kirik) · hindu õigus 1. arhailine õigus 2. ilmalikud õigussüsteemid · läänelik õigus o romaani-germaaniõigusperekond (civil law) o angloameerika õigusperekond; üldine õigus (common law) o skandinaavia õigusperekond · quasiläänelik õigus
teine lepingupool oli vastuvõtuviivituses. (2) Kohustust rikkunud lepingupool peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul oma nõudest siiski maha arvama selle, mis ta oma kohustuse täitmata jätmisega kokku hoiab või oma tööjõu või vahendite teistsuguse rakendamisega omandab või jätab pahauskselt omandamata, kuigi tal on selleks mõistlik võimalus. 2. KAUBANDUSÕIGUS Seaduse reguleerimisala Mis on kaubandustegevus, see jaguneb kuidas? Kaubandusõigus – suunatud pmst jaekauplejale. Alati peaks olema kauplemisluba, kaupleja peab tagama teabe kauba juurde ja ise peab kaupa tundma. Kauplus peab teadma sellest seadmest pmst kõike ehk olema suuteline minu küsimustele vastama. Kauplejale ja müüjale esitatavad nõuded § 4. Kauplejale ja kaubanduse korraldajale esitatavad nõuded (1) Kaupleja on kohustatud: 1) looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama nende nõuete täitmise;
kui praktilisi aspekte: 1) Finantsarvestus 2) Rahvusvahelised aruandluse standardid ja nende tõlgendused 3) Eesti hea raamatupidamistava ja selle põhjendused 4) Kulu juhimis-ja maksuarvestus 5) Vande ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused 6) Kutsetegevuse standardid ja nende tõlgendused 7) Riski juhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus 8) Ühinguõigus k.a hea ühingu juhimise tava 9) Majandushaldusõigus 10) Kaubandusõigus 11) Võlaõigus 12) Tööõigus 13) Pankrotiõigus 14) Maksuõigus 15) Riigiõigus 16) Haldusmenetlus 17) Mikro ja makroökonoomika 18) Äri ja avaliku sektori juhtimine Kutseeksami sooritamiseks tuleb eksamineeritaval sooritada rahandusministeeriumile 1) Avaldus kutseksami tegemiseks näidates vajadusel eri ja alamosa 2) Eluloo kirjeldus s.h kontaktandmed 3) Kutseeksami tasu tasumist tõendava dokumendi koopia
Ka õiguskord on sotsiaalne kord. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee. Sellele vastandina moodustub case law avatud süsteemi. Siiski saab selliselt süsteeme luua ainult siis, kui me võtame süsteemi loomisel aluseks mingi õiguse põhimõtte. Iga taoliselt konstrueeritud suletud süsteem (kaubandusõigus) on avatud järgmisele süsteemile (eraõigus) ja see omakorda järgmisele (õigus). Õigusnorm on ka sotsiaalne norm ja nii avanevad õigusel edasised perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. Õiguse tõlgendamine, õigusest kui õigusnormide süsteemist arusaamine, tähendab sisuliselt ja on loogiliselt lubatav ainult siis, kui eelkõige õigust ise mõistetakse teatud tervikuna
->Anglo-Ameerika-ühtne, tipneb ülemkohtuga, kohtunikud valitakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea olema juriidilist haridust ->Šariaat Kohtusüsteemi funktsioonid-> seaduste põhiseaduslik järelevalve ->erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli täitmine ->kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja tasakaalustamine VÕIM JAGUNEB KAHEKS- ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS - majandusõigus,tsiviil(võla,asja,perekonna,tööõigus),kaubandusõigus AVALIK ÕIGUS- rahvusvaheline,riigiõigus,kirikuõgus,haldusõigus,finantsõigus,protsessiõigu s,kriminaalõigus,haldusõigus Maakohtu ning halduskohtu(1.astme) esimees nim. 7-aastaks ametikohale. Ringkonnakohtu(2.astme) esimees 7-astaks. Riigikohtu(3.astme kohus) esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9-aastaks. Isik, kes esitab maakohtusse avalduse, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja (maakohtuid on Eestis 4 ja ülejäänud käivad
ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui
Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud) Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks. Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms). Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme. Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807)
õigusemõistmine. Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e õigusharusid, mis reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid: 1) Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe). Eraõiguse alla kuuluvad kitsamalt majandus-, tsiviil- (võla-, asja-, perekonna-, tööõigus) ja kaubandusõigus. Eraõiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse tsiviilasjadeks. 2) Avalik õiguseks nimetatakse avalikest suhetest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku õiguse alla kuuluvad riigi-, haldus-, finants-, kriminaal-, protsessi-, ja rahvusvaheline õigus. Avaliku õiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse kriminaalasjadeks. 7.2. Õigussüsteemid ja nende erinevused:
annaabi.ee 
