1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d
Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Tsiviilmenetlusõigussuhte objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Tsiviilmenetlusõigussuhte subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Kõige rohkem ongi seaduses reguleeritud kohtu käitumine. Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes
Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte....................
sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise. Lisaks viiakse sisse muudatus, mille kohaselt peab menetlusosaline, kellele on korra juba tema suhtes käiv kohtumenetlus teatavaks tehtud, ise oma aadressi- ja sideandmete muutmisest või ka oma pikemast ärasõidust kohut teavitama. Lisaks sellele eelnõule esitati ka järgmised dokumendid: · riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalteiste seaduste muutmise seadus · riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (seletuskiri) · riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lisa) · seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud otsus tsiviilasjas nr 1-2-345 osaliselt. Vaidlustatakse resolutsiooni p 2 seoses kohtu poolt osade tõendite uurimise/hindamise jätmise pärast ja põhjendamata jätmise tõttu . 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 631 lg 2 järgi on õigusnormi rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Sellega seoses on jätnud kohus pisteliselt tõendeid läbivaatamata. 3. Hageja sai kaevatava otsuse kätte 20.04.2016. 4. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil.
....................................................... 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal...................................... 17 ÜLDIST Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühteviisi kõigi inimeste, sealhulgas keisri, kohta.
pöörduda oma õiguste rikkumise kaitseks kohtu poole. Teine printsiip sätestab isiku põhiõiguse PS §-s 24 lg 2, mis ütleb järgmist: igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nende kahe punkti rakendamisega tagatakse isikule, kelle kohtuasja menetletakse, et temast ei saaks õigusemõistmise objekt, vaid subjekt1. Samas aitab see ka kaasa menetluse selgusele ja efektiivsusele. Samuti peab olema ka tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus 2 ei sätesta expressis verbis õigust menetlusele mõistliku aja jooksul või õigust tõhusale menetlusele, on Riigikohus seisukohal, et õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks tuleneb põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 mõttest.3 Erinevate õigusalal töötavate inimestega suheldes on välja toodud ka tsiviilkohtumenetluse
tõttu viivisena 0,5% töövõtulepingu maksumusest iga viivtatud päeva eest, st 199 966kr. · Kokku on kostja nõue hageja vastu 213 737 krooni ja 92 senti. · Hageja arvates oli objekt valmis ja kostja andis selle tellijale üle enne 6. detsembrit 2001.a · Kostja ei arvestanud lepingutähtaja pikenemisega vihmapäevade võrra. Apellatsiooni sisu · Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ega korranud tsiviilkohtumenetluse seadustiku maakohtu põhjendusi. · Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused. · Maakohus ei ole rikkunud otsuse tegemisel Tsiviilkohtumenetluse seaduse nõudeid, sest on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid nende kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, samuti on maakohus põhjendanud oma seisukohti ja
Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus. Halduskohtu pädevust, halduskohtusse pöördumise korda ning menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Halduskohtumenetluse seadustik võeti Riigikogu poolt vastu 25. veebruaril 1999.a seadusega (RT I 1999, 31, 425) ning see jõustus 1.01.2000.a. Halduskohus juhindub lisaks halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustele ka tsiviilkohtumenetluse sätetest, kusjuures tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi. Käesolevas referaadis käsitletakse halduskohtumenetlusega seonduvat problemaatikat osas, mida on oluliseks pidanud Riigikohtu poolt tehtud lahendite analüüsimise tulemusel Riigikohtu halduskolleegiumi nõunikud Sirje Kaljumäe ja Virgo Saaremets. Kuivõrd S. Kaljumäe ja V. Saaremetsa ülevaated halduskohtumenetluse praktika analüüsimisel on
4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8
rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka
HAGIAVALDUS Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009
Kompromiss Eesti kohtupraktikas 1.jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §4 lõike 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. *Kohtulik kokkuleppementulus on üks võimalus traditsioonilise kohtumentluse asemel ning seisneb privaatses, poolte kokkuleppel toimuvas vaidluse lahendamises tegev-või pensionil kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste
..............................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, viitab
eriregulatsiooni järele tulenes rahulolematusest varasema regulatsiooniga. Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamine pankrotimenetluses on poliitiline otsus. Eestis võeti selline otsus vastu 2003. aastal ja see väljendub 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse muudatustes. Füüsilise isiku võlgadest vabastamine peaks olema kooskõlas põhiseadusega. Kuni 2010. aasta jaanuarini ei osutanud riik füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule otsest menetlusabi, sest neile ei laienenud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud menetlusabi sätted. Paljude füüsilisest isikust võlgnike pankrotimenetlused raugesid raha puudusel seetõttu enne isiku võlgadest vabastamist, sest neil ei olnud võimalik riigilt pankrotimenetluse kulude katteks abi taotleda. 01.01.2010 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) muudatus annab füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule võimaluse rahatuse korral taotleda pankrotimenetluse kulude katteks õigus- ja menetlusabi
seaduste erisätetega. Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse kohtule esitamisest ning toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Kohtuväline menetlus - pankrotihalduri tegevus, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse
pidada õiguslike vaidluste lahendamisel. · Tsiviil- ja haldusasjades algab menetlus sellega, et isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse ja meid menetlusi nimetatakse tsiviilkohtumenetluseks ja halduskohtumenetluseks. · Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, mis kuulub lahutamatult kriminaalkohtumenteluse juurde. Tsiviilkohtumenetlus · Tsiviilkohtumenetluse normid määravad kindlaks, kuidas toimub kohtu tsiviilasjade läbivaatamine ja vaidluste lahendamine - alates hagi avalduse vastuvõtmisest kuni kohtuotsuse jõustumisega. Hagiavaldus · on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi ja vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. · Hageja on hagiavalduse esitaja
Paala nõude saab lugeda ebaselgeks seetõttu, et ta ei esitanud haldurile tõendeid nõude tasaarvestamise kohta. R. Paala esitas koos tõendavate dokumentidega nõude, mille suurusele 866 097 krooni protsessis osalenud asjast huvitatud isikud vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseadusest tulenevalt ei pea võlausaldaja esitama dokumente selle kohta, mida ta ei nõua. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 2 lg 4). Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja protsessiosalisteks on avaldaja ning asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses
sellisel kiirusel liiklemine on ohutu. Sest teeomanik peab kasutuskõlbmatu tee sulgema. Seega peab teeomanik üldjuhul kahju kinni maksma. Kõige tõsisemad vastuargumendid kahju hüvitamise nõudele põhinevad autojuhi enda õigusvastasel tegevusel – lubatud sõidukiiruse ületamine, teeoludele sobimatu kiirus, ohule reageerimata jätmine, vale sõidutrajektoor (näiteks auk asub teepeenral). Tee seisundist tekkinud kahju eest hüvitist nõudes lähtutakse tsiviilkohtumenetluse üldistest põhimõtetest, mis kohustavad pooli tõendama oma argumente. Kahju saanud isik peab tõendama, millises konkreetses kohas ja ajal talle kahju tekkis. Samuti peab tõendama, et kahju tekkis just tee seisundist tulenevalt. Kahju saades on autojuhi esmaseks kohuseks fikseerida olukord. Kõige kindlam on selleks kutsuda sündmuskohale politsei. Soovituslik on ka ise fotografeerida sündmuskohta. Politsei kutsumine on
pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimisavalduse lisad Saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Millal kohus algatab menetluse? tsiviilkohtumenetluse seadustik ja saneerimisseaduse nõuded kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (edaspidi saneerimismäärus) 7 päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on järgmised
16 EIKo 04.02.2010, 31407/07, Malkov vs. Eesti, p 61 ja 62. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/files/ Malkov_otsus_est.pdf. 17 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1. 18 RT I 2003, 27, 166; RT I, 09.07.2012, 5. 19 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1. 20 RKKKo 04.11.2011, 3-1-1-81-11, p 22. 21 RT I, 23.02.2011, 1. 22 Rõhutada tuleb, et analoogne täiendus tehti kõikidesse menetlusseadustikesse, vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; RT I, 04.07.2012, 19) § 3331 ja 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (RT I, 28.12.2011, 7; RT I, 29.06.2012, 56) § 100. 23 Vt nt EIKo 30.01.2001, 23459/94, Holzinger vs. Austria (nr 1), millele on viidatud Eesti kohta tehtud EIKo-s 29.01.2009, 43276/06, Missenjov vs. Eesti, p 45. JURIDICA IX/2012 679
seaduses; − NotS §-s 32 loetletud ametiteenused, mille suhtes ei kohaldu tõestamisseaduse normid, vaid notariaadiseaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ametiteenuste sätted. NotS § 32 kohaselt kuuluvad ametiteenuste hulka: − õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet- luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldusmenetluses ja kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku*4 (TsMS) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamine pärandvara pankrotimenetluses); − maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raa- mes; − lepitamine vastavalt lepitusseadusele*5; − tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada võlgniku kaitseks eelistund,kus selgitatakse välja pankrotimenetluse algatamisega seonduvad asjaolud. Seal on võlgnikul võimalus võlausaldaja nõuded vaidlustad või tõendad,et ta ei ole maksejõuetu. Kohus võib kohustada pankrotiavaldse esitanud võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks kohtu deposiiti määratud rahasumma.
(1) Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks. (2) Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni vastu. (3) Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse. 11. Laeva arestimise mõiste ja eesmärk. 782. Laeva arestimine (1) Laev arestitakse käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. (2) Arestida võib laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui: 1) merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel; 2) merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtinud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva laevapereta prahtija või laeva omanik aresti seadmise hetkel;
lahendamise organite pädevusega on seotud hulk probleeme. Ühelt poolt peab ta põhjuseks harjumuse jõudu, teisalt leiab, et süüdi on ka seadusandja soovimatus mõelda laiemalt õigusemõistmise perspektiivile tsiviilasjades. Lisaks konstateerib Kõve Eesti praktika olulist lahknevust teiste Euroopa riikide üldisest praktikast vahendusmenetluste juurutamisel (Kõve 2005). Probleeme ei kõrvalda ka suhteliselt uute seaduste, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõus pakutud lahendused. (Narits, R. RiTo 4, Tallinn, 2016). Karistusseadustiku vastuvõtmise neljanda aastapäeva künnisel analüüsib seadustiku sünni ja toimimisega seonduvat Priit Pikamäe. Ta kirjutab: "Üksnes KarS teksti aluseks võttes peab täna, nelja aasta peatsel möödumisel KarS vastuvõtmisest, kindlasti tõdema, et KarS kaks suurt osa 2
kliendi huvidega. Õigusbüroo ja selle juristid ei tohi samas asjas esindada või kaitsta kahte või enamat klienti või osutada neile muud õigusteenust, kui nende isikute huvid on vastuolus. Kliendi konkurents teiste ettevõtjatega või isikutega ei ole huvide konflikt käesoleva Lepingu tähenduses. 2.3 Leping annab õigusbüroole õiguse teha kohtus kliendi nimel kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid, välja arvatud hagist või kaebusest loobumine, hagi või kaebuse õigeksvõtmine, edasikaebamise õigusest loobumine ja kohtuvälise või kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimine, mis on lubatud üksnes kliendi kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud loal. Halduskohtumenetluses kehtivad märgitud piirangud analoogselt. 2.4 Õigusbüroo tegutseb kliendi juhiste piires
võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. 17. AS Hansapank võlausaldajana esitas VÕS § 65 lgst 1 lähtuvalt hagi käendaja vastu. Kuna põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist. 18. Kolleegium leiab, et TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida (vt otsuse p 16). 20
tekkimine tulevikus on tõenäoline, et ettevõte vajab saneerimist, ja et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Aruandlusele tuleb lisada rida dokumente, millest olulisemad on raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ja võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise aja seisuga. Kohus algatab saneerimismenetluse siis, kui avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses esitatud nõuetele ja ettevõtja on esile toonud avalduses nõutud põhjendused. Saneerimismenetluse algatab kohus määrusega seitsme päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates. 7 Pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist nimetab kohus saneerimisnõustaja. Sätestades
- Konventsioonid ja õigusabilepingud - REÕS / TsÜS • Ajaline dimensioon (akti jõustumise aeg) • Aktide omavahelised äranimetatud seosed • Kes on õigusliku vaidluse osapooled (õigusabilepingute kohaldamise eeldus) REÕ ARENG KAASAEGSES EESTIS • Kollisiooninormid tsiviilseadustiku üldosa seaduse osana 1994. aastast (kohaldub õigussuhetele, mis tekkinud enne 1. juulit 2002) • Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) 1. juulist 2002 • Tsiviilkohtumenetluse seadustik 1. jaanuarist 2006 (kohtualluvus) • Kohtupraktika ... VÄLISRIIGI ÕIGUSE KOHALDAMINE • Kohus (ja ametiasutus) on seotud välisriigi õigust kohaldama, kui see tuleneb seadusest, välislepingust või tehingust • Välisriigi õiguse kohaldamiseks ei pea taotlust esitama, see toimub automaatselt • Kohus selgitab välja kohaldatava välisriigi õiguse sisu ning lähtub vastavas riigis kehtivast õiguse tõlgendamisest ja praktikast
vähemalt 15a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik vabastatakse ametist: · tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Tsiviilkohtumenetluse ülesanne-menetlusökonoomia Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse
Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; 4). Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra;5). Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse
Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. 6. Mis on käesoleval ajal ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär? * Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 7. Nimeta pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavalduse puhul (PankrS § 27 lg 1 ja 2)
PS § 24 lõikes 2 sätestatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. KHMS § 31 lõige 1 sätestab, et menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. PPVS § 30 lõige 4: Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluste, arvamuste või seletuste saamiseks.
arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. HKMS § 14 lg 5 sätestab, et protsessiosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. 10. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu Põhiseaduse § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi
maakohus. Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. 28) Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud ? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik 29) Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Avalik-õiguslikke vaidlusi, haldusasju. 30) Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
Kui pere ja asenduskodu peavad vajalikuks enne lõpliku otsuse tegemist laps paariks päevaks koju viia, võib seda teha lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse loaga. 9 Lapsendamise protsess 2. Avalduse esitamine kohtule: Maavalitsus kogub koostöös lapsendajate ja kohaliku omavalitsusega vajalikud dokumendid ja esitab need koos lapsendajate avaldusega kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt esitatakse avaldus kohtule Lapsendatava elukoha järgi. Maavanem esitab kohtule andmed avaldaja tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse sellest, kas avaldaja on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama (TsMS§ 567 lg 2). 10 Lapsendamise protsess 3. Lapse ees- ja perekonnanime ning isikukoodi muutmine: v
§ 33 lg 11 ja § 173 lg 41 ; kinnistusraamatu seaduse *14 § 34 lg 21 ja 22 ), pidades seda isikusamasuse tuvastamisel notariaalse kinnitamisega võrdselt usaldatavaks. Vormivabaduse põhimõttest hoolimata on õiguskäibes vaja arvestada hilisemate tehingu sisu tõendamise probleemidega, mistõttu ei ole reeglina mõistlik teha suulises vormis selliseid tehinguid, mille puhul tehingu tegemise ja täitmise hetk ei lange kokku. Muuhulgas tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 251 lõiget 1 ja §-i 268, millest tulenevalt ei saa lepingu suuliselt sõlminud isik (kui ta on menetlusosaline) selle sõlmimist tõendada ei tunnistajana ega ka vande all (kui teine pool ei ole sellega nõus). See ei välista aga suulise lepingu sõlmimise tõendamist kolmandate isikute (nt suulise lepingu sõlmimise juures viibinud isikute) kui tunnistajate ütlustega. 4. Seadusest tulenevad vorminõuded Teatud juhtudel näeb seadus ette tehingu kohustusliku vormi
kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik
13 (juridica 559 ) 14 juridica 214 15 juridica 214 16 juridica 214 4 igapäevatööd on Notarite Koja poolne elektroonilise infosüsteemi E-notar ning tunnistuste registri haldamine ja arendamine. Notarite Koja ülesandeks on korraldada ka vahekohtu tegevust. Notarite Koja vahekohus on alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses notariaadiseadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning Notarite Koja vahekohtu reglemendist.17 Vahekohus lahendab kõiki vaidlusi, mille kohta ei ole seaduses sätestatud vahekohtule lahendada andmise keeldu ega piirangut. Vahekohus ei lahenda vaidlusi, mis puudutavad nõudeid notari, notari asendaja või notari töötajate vastu, mis tulenevad notari ametitegevusest, samuti neid vaidlusi, mis on seotud Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemisega ning eluruumi vabastamise vaidlusega
reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada. 4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Põhimõtted: Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.
keelduda oma kohustuste täitmisest nõude aegumise tõttu. Kui vaidlus on jõudnud juba töövaidlusorganisse, siis peab kohustatud isik aegumise arvestamist kohtult või töövaidluskomisjonilt sõnaselgelt taotlema (TsÜS § 143). Töövaidluse lahendamine Kui tegemist on töötaja ja tööandja vahelise töösuhtest tuleneva vaidlusega, on see individuaalne töövaidlus ning selle lahendamiseks on võimalik pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. Kohtus toimub menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, arvestades individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest (ITVS) tulenevaid erisusi, töövaidluskomisjonis rakendatakse ITVSi sätteid. Töövaidluste lahendamine (2) Töövaidluskomisjonis kehtivad teatud erisused: kui nõue on üle 10 000 euro, siis peab pöörduma kohtusse ITVS § 4 lg 11; töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba ITVS § 9 lg 1; esimene istung toimub 1 kuu jooksul avalduse esitamisest, istungite
praktikandid ning isikud, kel selleks on eriline põhjus. protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. (5) Kuni 15-aastane isik, kes ei ole protsessiosaline ega tunnistaja, võib Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev. viibida kohtuistungil kohtu loal. (6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist abielupoole huvid ei nõua teisiti. kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata
(3) Kirjalikus menetluses tehtud otsuse või määruse ärakiri saadetakse (5) Kuni 15-aastane isik, kes ei ole protsessiosaline ega tunnistaja, võib protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. viibida kohtuistungil kohtu loal. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev. (6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses abielupoole huvid ei nõua teisiti. (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata teatavaks saanud
töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud.Kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 29 Mõisted: streik, töösulg. Vt kollektiivse töötüli lahendamise seadust. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks
korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9. Sanktsiooni mõiste, liigitus. Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: *rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja *neid rakendavate organite järgi – toimub liikluseeskirjade rikkumine, siis politsei või kohus võivad sanktsioone rakendada Eristatakse: *kriminaalõiguslikke s-ne, *haldusõiguslikke s-ne, *distsiplinaarkaristuslikke s-ne jne.
Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus *Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel
kohtunikele, mis tulenevad seadustest. Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: PS ptk 2 ja 13. Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad
ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õiguskatiks on tsiviilkohtumenetluse seadustik. Autoritaarne reguleerimismeetod. 8) Perekonnaõigus reguleerib perekonna- ja abielusuhteid, seega suhteid mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest lapse vastu, laste kohustustest vanemate vastu. PKÕ normid reguleerivad ka abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid. Autonoomia meetod. Põhiline normistik on sätestatud perkeonnaseaduses.
annaabi.ee 
